Obsah (5)

§ 175§ 180§ 318§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-3424 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Magnus Saar süüdistu

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 324 eurot ja sundraha 876 eurot.

§ 180lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrati, et M.

Saarel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 1200 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

1. Tartu Maakohtu 03.06.2020 otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav M. Saar, kes ei ole rahul talle määratud kuludega ning palub tühistada menetluskulud või mõista endale väiksemad kulud. Kulud on liiga suured ja neid ei ole võimalik tal tasuda. M. Saar toob välja, et tal on praegu võlgnevus 3000 eurot, mida tal tuleb tasuda ning vabaduses on hetkel raske tööd leida, tal puudub töökogemus ning tal on haridus ainult 8 klassi. Kui ei ole võimalik tühistada kogu menetluskulude nõuet, siis palub M. Saar tühistada selle summas 876 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et M. Saare määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. M. Saare määruskaebus on samastatav apellatsioonkaebusega, kuna menetluskulud on kokkuleppe osa, neid on võimalik vaidlustada üksnes apellatsioonimenetluse korras. 4.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

1. Tartu Maakohtu 03.06.2020 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude jaotuse ning tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 22.05.2020 kokkuleppele, mille M. Saar koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Samuti on süüdistatav nõustunud kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud ulatuses ning talle on arusaadav, et tal tuleb tasuda need 1 aasta jooksul. Nii on süüdimõistetu maakohtu istungil välja toonud, et ta teab, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud kokku 1200 eurot. Taotles ositi tasumist 1 aasta jooksul. (Ko To tl 196) Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao sätteid või § 339 lõiget
4. Seega ei ole M. Saarel

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. 2 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole M. Saarel

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust määruskaebuses märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb määruskaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3