2-19-10986/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020 Tsiviilasja number 2-19-10986 Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Nord Baltic Consulting OÜ hagi Aleksandr Tšuševi ja Irina Vlasjuki vastu kahju hüvitamiseks Viru Maakohtu
2. mai 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nord Baltic Consulting OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Nord Baltic Consulting OÜ (registrikood 12536533); esindaja juhatuse liige Stanislav Anisimov Vastustaja (kostja): Irina Vlasjuk (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina RESOLUTSIOON Jätta Nord Baltic Consulting OÜ apellatsioonkaebus Viru Maakohtu
3. mai 2020 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-10986 menetlusse võtmata. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Nord Baltic Consulting OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. Nord Baltic Consulting OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Aleksandr Tšuševi (kostja I) ja Irina Vlasjuki (kostja II) vastu. Hageja palus tunnistada auto kasutamine ja valdamine kolmanda isiku poolt omavoliliseks, tunnistada kostja I poolt auto kolmandale isikule üleandmine ebaseaduslikuks ning tunnistada, et et auto ei ole omaniku õigustatud esindajale üle antud samas seisus, milles kostja I selle sai. Hageja täpsustas
5. oktoobri 2019 menetlusdokumendis ja
6. novembri 2019 istungil oma nõuet ning märkis, et soovib 6590 euro saamata jäänud tulu hüvitamist.
7. Viru Maakohus rahuldas
8. mai 2020 otsusega kostja I vastu esitatud hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 6295 eurot ja 72 senti. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud 96% ulatuses kostja I kanda ja 4% ulatuses hageja kanda ning kostja II menetluskulud hageja kanda.
9. Hageja esitas
10. mail 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Hageja palub tunnistada auto HONDA CIVIC XXXXXXXX kasutamine kostja II poolt omavoliliseks, tühistada Viru Maakohtu otsuse punkti 40 alapunkt 2 ja otsuse punkti 46 alapunkt 3 ning nõuda sisse viivis rahalist kohustust maksma kohustatud isikult.
11. Tartu Ringkonnakohus jättis
12. mail 2020 hageja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu 450 euro tasumiseks ja apellatsioonkaebuse allkirjastamiseks. Hageja sai ringkonnakohtu
13. mai 2020 määruse kätte
14. mail
15. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
16. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna hageja ei tasunud kaebuselt riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ega esitanud tähtaegselt kaebuse originaaldokumenti.
17. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib hageja vaidlustada maakohtu otsust ulatusest, milles maakohus jättis hageja nõude kostja II vastu rahuldamata ning kostja II menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hageja sooviks vaidlustada maakohtu otsust kostja I vastu esitatud nõuete osas.
18. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja esitas maakohtule tuvastusnõuded ja rahalise nõude 6590 eurot. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks TsMS § 134 lg 3 järgi üksnes varalise nõude hind. Hageja varalise nõude hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 6590 eurot. Hageja pidi RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma maakohtus 6590 eurose hagi hinnaga hagilt 2 riigilõivu 450 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus jättis kostjalt II hageja kasuks välja mõistmata 6590 eurot. Hagejal tuleb RLS § 59 lg 15 järgi tasuda apellatsioonkaebuselt seega riigilõivu 450 eurot. Hageja tasus ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul riigilõivu 100 eurot, so 350 eurot ettenähtust vähem. Hageja ei ole kohtule teatanud täiendava riigilõivu tasumisest. Täiendava riigilõivu tasumine ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Hagejal on õigus taotleda osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
19. Kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb TsMS § 335 lg 2 järgi esitada kaebuse originaal kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega TsMS §-le 336, mis hõlmab ka TsMS § 336 lõiget 4 (vt Riigikohtu
20. mai
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 9). Kohtuotsuse peale kaebuse esitamisel tuleb esitada kohtule seega apellatsioonkaebuse originaaldokument, so allkirjastatud apellatsioonkaebus. Hageja esitas ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul, so
22. mail 2020, kohtule kviitungi, mis hageja väitel kinnitab kaebuse originaal postitamist. Menetlustähtaja arvutamisele kohaldatakse TsMS § 62 lõike 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõppeb TsÜS § 135 lõike 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lõike 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lõike 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.
23. Ka TsMS § 62 lõike 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu
24. aprill
25. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56). Menetlusdokumenti ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks põhjusel, et see anti sideasutusele üle kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna apellatsioonkaebuse originaal ei ole puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul ega käesolevaks ajaks ringkonnakohtusse jõudnud ja hageja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, tuleb jätta apellatsioonkaebus ka TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
26. Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, jätab ringkonnakohus TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebust ei edastatud teisele poolele vastamiseks, ei saa kostjal II apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid olla tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 3