← Eesti

2-19-3423/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3423 Tsiviilasi I.I. hagi A.A.i vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 765 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. detsembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.I. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): I.I. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Anastasia Nezgovorova Vastustaja (kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja L.A., lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. detsembri 2019 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada I.I. hagi A.A.i vastu elatise vähendamiseks ning vähendada Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5552 kinnitatud I.I. kohustust tasuda A.A.ile elatist alates
  6. märtsist
  7. Mõista välja I.I.lt elatis A.A.i kasuks alates
  8. märtsist 2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni 115 eurot kuus.
  9. Jätta A.A.i riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  10. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  11. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 28.02.2020 tõend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  12. I.I. (hageja) esitas 05.03.2019 maakohtule A.A.i (kostja) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 115 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostja sündinud XXXXXXXXX hageja ja L.A. (kostja seaduslik esindaja) kooselust. Viru Maakohus kinnitas 26.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5552 kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale elatist alates
  13. a jaanuarikuust kuni
  14. a jaanuarikuuni igakuiselt 200 eurot ning alates veebruarist 2021 seaduses sätestatud miinimummääras. Harju Maakohtu 28.08.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-19137 on hagejalt D.D. kasuks välja mõistetud elatis 250 eurot kuus alates 01.05.2011 kuni D.D. täisealiseks saamiseni XXXXXXXX. Asjaolud on võrreldes 26.01.2017 määruse tegemise ajaga muutunud. Hagejal on uus perekond ja XXXXXXX sündis kolmas laps, C.C.. Hageja igakuine sissetulek on 600 eurot (bruto), elamiseks kulub tal 300 eurot ja noorima lapse ülalpidamisele 200 eurot. Seega hageja sissetulek ei võimalda tasuda kolmele lapsele miinimummääras elatist, kahjustamata hageja enda tavalist toimetulekut. Arvestada tuleb ka, et kostja ema saab lapsele riigilt toetusi.
  15. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja maakohtu 26.01.2017 määruse tegemise ajal töötu ja abikaasa ülalpidamisel. Praegu hageja töötab. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis takistavad tal enda ja oma laste ülalpidamiseks vajalikus ulatuses töötasu teenida või millest saaks järeldada, et hageja kolmas laps jääks kostjale väljamõistetud suuruses elatist makstes vähem kindlustatuks kui kostja. Lisaks on hageja võime sissetulekut teenida suurem kui kostja emal, kel sündis
  16. a augustis laps B.B. Kostja vajadused on 26.01.2017 määruse tegemisest möödunud aja jooksul suurenenud. Kui hageja osalust kostja ülalpidamises vähendada, jäävad kostja vajadused katmata. MAAKOHTU LAHEND
  17. Viru Maakohus jättis
  18. detsembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ning hageja kohtukulud hageja kanda ja kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on asjaolud muutunud, kuid need ei ole muutunud hagejast sõltumatult ja tahtest olenematult. Lapsi soetades pidi hageja arvestama neile ülalpidamise andmise kohustusega. Hagejast sõltumatute asjaoludena võiksid kõne alla tulla hageja tervise 2 halvenemine ja töövõime vähenemine. Selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. 26.01.2017 nõustus hageja tasuma kostjale elatist 200 eurot olukorras, kus ta oli töötu. Ei ole loogiline, et nüüd töötades, kui hageja varaline seisund on paranenud, taotleda elatise vähendamist. Hageja ei ole avaldanud, mida ta on ette võtnud sissetuleku suurendamiseks. Hageja elab Tallinnas, kus teenimisvõimalused on olulised paremad kui Ida-Virumaal. Vajadusel tuleks kaaluda tasuvama töö otsimist ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  19. I.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  20. detsembri 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja on jätnud olulised asjaolud tuvastamata. Asjaolud on võrreldes 26.01.2017 määruse tegemise ajaga muutunud. Hagejal sündis XXXXXXX kolmas laps, kes on hageja ülalpidamisel. Hageja sissetulek on 600 eurot kuus ning sellest peab ta tasuma 200 eurot kostjale, millele lisandub 15 eurot võla tasumiseks, ja 250 eurot D.D.le. Kostja ei ole lükanud ümber hageja väidet, et hagejal kulub elamiseks koos toiduga 300 eurot ja noorima lapse ülalpidamisele 200 eurot. Seega hageja sissetulekust ei piisa väljamõistetud elatise tasumiseks, kahjustamata hageja enda tavalist toimetulekut. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja 03.10.2019 esitatud tõendid. Arvestamata on väide, et kommunaalarved ja ühise lapse ülalpidamiskulud on hageja abikaasa (S.I.) kanda. S.I. tasub ka elatist kostja seadusliku esindaja pangakontole. S.I. on lapsehoolduspuhkusel, tema sissetulekuteks on vanemahüvitis ja peretoetus 1052 eurot kuus. S.I.i ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kaks vanemat last elatist ei saa. Vanim laps saab XXXXXXXXX täisealiseks ning S.I.i sissetulekud langevad oluliselt; 2) ei arutatud menetluses hageja tervislikku seisukorda ja kohus ei võimaldanud hagejal esitada arstitõendeid. Hageja ei valda inglise ega rootsi keelt ega oma nõutavat erialast haridust, mis takistab välismaal töö otsimist; 3) kuna hageja varaline seisund ei võimalda kolme last seadusega sätestatud miinimummääras ülal pidada, on kohus õigustatud arvestama ka kostjale makstavat lapsetoetust.
  21. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub hagi rahuldamiseks mõjuv põhjus. Hageja tervislik seisund ja rahateenimise võime ei ole võrreldes 26.01.2017 määruse tegemise ajaga halvenenud. Hageja majanduslik olukord on paranenud, kuna 26.01.2017 oli hageja töötu. Hageja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kel on Tallinnas elades võimalik teenida sissetulekut, mis tagab lastele vajaliku ülalpidamise. Esitatud tõendid ei tõenda hageja järjekindlat tegevust paremini tasustatud töö leidmiseks; 2) tuleb elatise suuruse otsustamisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest. 115-eurone elatis ei taga lapse arenguks piisavaid vahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 05.12.2019 otsus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning vähendab Viru Maakohtu 26.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5552 kinnitatud 3 hageja kohustust tasuda kostjale elatist alates 05.03.
  23. Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja elatise kostja kasuks alates 05.03.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 115 eurot kuus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, milles taotletakse menetluskulude kostja kanda jätmist.
  24. Apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele, sest kohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada.
  25. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on võimeline maksma kostjale elatist tsiviilasjas nr 2-15-5552 Viru Maakohtu 26.01.2017 määrusega kinnitanud kompromissis kokkulepitud suuruses, s.o alates
  26. a jaanuarikuust kuni
  27. a jaanuarikuuni igakuiselt 200 eurot ja alates veebruarist 2021 seaduses sätestatud miinimummääras, ilma oma kolmanda lapse ja enda ülalpidamist kahjustamata. 8.
  28. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36, 37.1), et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. 8.
  29. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et kuna hagejal sündis XXXXXXX kolmas laps (C.C.), on asjaolud võrreldes 26.01.2017 kohtumääruse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Alates XXXXXXX on hagejal PKS § 96 ja § 97 p 1 alusel ülalpidamiskohustus mitte enam kahe, vaid kolme alaealise lapse ees. 8.
  30. Tsiviilasjas nr 2-15-5552 03.08.2016 esitatud menetlusdokumendis on hageja väitnud, et ta on töötu ja abikaasa ülalpidamisel ning abikaasa aitab tal ka lastele elatist tasuda. Praeguses asjas on hageja esitanud tõendid selle kohta, et alates 15.11.2017 töötab ta Kardemon OÜ-s autojuhina ja tema töötasu on 600 eurot (bruto) kuus. Hageja väidet kinnitab Maksu- ja Tolliameti 28.02.2020 vastus ringkonnakohtu poolt TsMS § 230 lg 5 p 4 alusel tehtud järelepärimisele hageja sissetulekute kohta alates 01.01.2019, mille ringkonnakohus võtab täiendava tõendina asja juurde. Seega ka hageja majanduslik olukord on pärast kompromissi kinnitamist muutunud. Hagejal on nüüd olemas töökoht ja sissetulek, mis kompromissi kinnitamise ajal puudusid. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et Riigikohtu juhistest (13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14) tulenevalt saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Asja materjalidest nähtuvalt elavad hageja ja tema abikaasa kolme lapsega (ühine laps, hageja abikaasa kaks last) Tallinnas XXX hageja abikaasale kuuluvas 48,1 m2 suuruses korteris, millele on seatud isiklik kasutusõigus korteri eelmise omaniku (V.V.) kasuks. Kostjale on elatist makstud hageja abikaasa pangakontolt, kuhu peamised laekumised on vanemahüvitis ja 4 peretoetused. Teada ei ole, et hagejale kuuluks vara, mille arvelt oleks võimalik saada lisavahendeid laste ülalpidamiseks. Maakohus on rõhutanud, et kuivõrd hageja nõustus tasuma kostjale elatist 200 eurot olukorras, kus ta oli töötu, nüüd hageja töötab, st tema varaline seisund on paranenud, on elatise vähendamine juba sellest tulenevalt alusetu. Ringkonnakohus maakohtu mõttekäiguga ei nõustu. Hagejal on aidanud tema lastele elatist maksta hageja abikaasa (see nähtub ka hageja abikaasa pangakonto väljavõttelt). Hageja sai kompromissi sõlmimisel arvestada, et töötu seisund on ajutine ja tööle asumisel saab ta elatist tasuda enda töötasust. Samas ei olnud kompromissi sõlmimise ajal ilmselt täpselt teada, millise töötasuga hagejal õnnestub tööle asuda. Eelkõige aga on olukord oluliselt muutunud seetõttu, et hageja ülalpidamiskoormus on alates XXXXXXX ühe lapse võrra suurenenud. 8.
  31. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 21.3, 21.4), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja seisukoht, et sissetuleku suurus ja seda eriti Tallinnas elades sõltub vaid isiku enda pingutustest, ei ole kooskõlas reaalse olukorraga tööturul. Asjas on tuvastatud, et tsiviilasja nr 2-15-5552 menetluse ajal oli hageja töötu ja et alates 15.11.2017 töötab hageja töötasu eest, mis ületab napilt kehtestatud miinimumi. Hageja on esitanud maakohtule tõendid selle kohta, et
  32. a veebruaris ja märtsis on ta esitanud kandideerimisavaldused kahele tööandjale, kuid ei osutunud valituks. Maakohus on jätnud nimetatud tõendid tähelepanuta, rikkudes oluliselt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates võimalik, et hagejal puuduvad vaatamata kutse-keskhariduse omamisele siiski mingid tööturul nõutavad oskused või omadused (nt riigikeele oskus, mille puudumist on märgitud maakohtu 12.09.2019 kohtuistungil), mis on takistanud kõrgepalgalise töö leidmist. Vastuseks hageja väitele apellatsioonkaebuses, et menetluses ei arutatud hageja tervislikku seisukorda ja kohus ei võimaldanud hagejal esitada arstitõendeid, märgib ringkonnakohus, et hagejal oli võimalus esitada vastavad tõendid ringkonnakohtule. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis tervislikust seisundist tulenevaid takistusi sissetuleku teenimiseks hageja tõendanud ei ole. 8.
  33. Kohtute infosüsteemis olevate andmete kohaselt peab hageja tsiviilasjas nr 2-19-3420 tehtud Harju Maakohtu 23.01.2020 otsuse alusel maksma D.D.le alates 05.03.2019 elatist igakuiselt 200 eurot. Seega kostjale Viru Maakohtu 26.01.2017 kompromissimääruse kohaselt samuti 200 euro suurust elatist makstes jääks 600-eurosest brutotöötasust hageja kasutusse hageja enda ja kolmanda lapse ülalpidamiseks ca 162 eurot (600-eurost saab hageja Maksu- ja Tolliameti vastuse järgi kätte 562,72 eurot). 8.
  34. Ringkonnakohtu hinnangul saab ülaltoodud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et hageja ei ole praegu võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust 26.01.2017 kohtumäärusega kinnitatud suuruses ning esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus, mille alusel hageja ülalpidamiskohustust kostja ees vähendada. Juhul kui hageja peaks maksma kostjale elatist vastavalt 26.01.2017 kohtumäärusele, jääks hageja kolmas laps ebavõrdsesse olukorda ning osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. 8.
  35. Lähtudes Riigikohtu juhistest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18), tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1) ka seda, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. 5 Kostja ema perekonna varaline seisund nähtub kostja nimel 22.03.2019 esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest. Teatise järgi on pere igakuine sissetulek 1814,18 eurot, millest olulise osa moodustavad sotsiaaltoetused (539,18 eurot) ja ülalpidamismaksed kolmele lapsele (270 eurot + 270 eurot + 215 eurot kostjale). Lisaks on kostja andnud kohtule teada, et kostja emal sündis XX veel üks laps (S.A.). Seega kostja mõlemal vanemal on ülalpidamiskohustus mitme lapse (isal kolme, emal nelja) ees ja vanemate sissetulekud on tagasihoidlikud. See määrab ka laste tavalise elulaadi. Lähtudes Riigikohtu seisukohadest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 20.3, 28.2), on praegusel juhul põhjendatud elatise suuruse määramisel arvestada, et osa kostja vajadustest saab katta kostja perele makstavate lastega seotud riiklike toetustega. Hageja on toetustega arvestamist taotlenud. Kostja vajaduste katteks on mõeldud nii talle makstav lapsetoetus kui ka osa lasterikka pere 300-eurosest toetusest (mille saamine nähtub kostja seadusliku esindaja kinnitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest). Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd kostja seadusliku esindaja peres kasvab koos neli last, on mastaabisäästu (millele Riigikohus on tähelepanu juhtinud nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 20.2) arvel võimalik kostja kulud katta väiksema summaga, kui nt ühe- või kahelapselises peres. 8.
  36. Ülaltoodut arvestades ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja alates 05.03.2019 mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis hageja taotletud suuruses, s.o 115 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul 115-eurone elatis koos kostja emapoolse panuse (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest peaks sama suures ulatuses kostja ülalpidamisse panustama ka ema) ja riiklike toetustega katab kostja elementaarsed arenguks vajalikud kulud. Riigikohus on selgitanud (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks teha otsust, mille täitmine ei ole tegelikku olukorda arvestades reaalne. Hageja sissetuleku sellisel jagunemisel kolme alaealise lapse ja hageja enda ülalpidamiseks on ringkonnakohtu arvates järgitud ka Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).
  37. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  38. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnagul oleks praegusel juhul hageja menetluskulude kostjalt (alaealiselt lapselt, kelle kasuks väljamõistetud elatist lahendiga märkimisväärselt vähendatakse) väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.