lg 1 ja
lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Georgi Kvaratshelija (isikukood: 38211206039; elukoht: xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx ; töökoht: töötab mitteametlikult ; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: vahistamine Tartu Maakohtu 14.05.2020 määrusega RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Georgi Kvaratshelija süüdi karistusseadustiku (
) § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Georgi Kvaratshelija süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Georgi Kvaratshelijale liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.-25.03.2020, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Georgi Kvaratshelijal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, mille kandmise algust arvestada Georgi Kvaratshelija kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 13. mai 2020.a. Ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Georgi Kvaratshelijale katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Georgi Kvaratshelija ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx x xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Georgi Kvaratshelijale katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata Georgi Kvaratshelijale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.0016.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata Georgi Kvaratshelijale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. 2
lg 1 p 1 alusel võtta Georgi Kvaratshelijalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Georgi Kvaratshelijale kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
kella 03:25 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 11 asuvas ööklubis Lounge X.X ühe korra rusikaga näopiirkonda, põhjustades X.X füüsilist valu ning ninaluude murru; 2) korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis
lg 2 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles karistatud Tartu Maakohtu 27.10.2014.a otsusega joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest mõistetud karistus ei olnud uue süüteo toimepanemise ajal veel kustunud, juhtis uuesti 24.03.2020.a kella 10.27 paiku Viljandi linnas Planeedi ja Piiri põik ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz 211 registreerimismärgiga XXX XXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.81 mg/l kohta; 2) isikuna, kes on varem (24.03.2020) toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, juhtis tahtlikult uuesti 10.05.2020 kella 21.25 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Rõngu mnt 23.kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX XXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.82 mg/l kohta. Nimetatud tegevustega rikkus Georgi Kvaratshelija kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust, ning süüdimõistmiseks
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Georgi Kvaratshelija poolt eelvangistuses viibitud aeg (24.03.2020.–25.03.2020.a) s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust (koheselt ärakantava vangistuse algust lugeda isiku vahistamisest, s.o 13.05.2020). Ülejäänud 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust jätta Georgi Kvaratshelija suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Georgi Kvaratshelija ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.0016.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
lg 1 p 1 alusel võtta Georgi Kvaratshelijalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast koheselt ärakantava vangistuse kandmiselt vabanemist, loovutada Maanteeametile. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 5 Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Georgi Kvaratshelija kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 384,72 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta kaitsja sõidukulu (sh sõidu ajakulu) summas 93,12 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1167,60 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 291,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Georgi Kvaratshelija on kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.03.2020, seega on Georgi Kvaratshelija viibinud eelvangistuses 2 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend DVD-plaat videosalvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.