Obsah (8)

§ 121§ 104§ 39§ 67§ 55§ 207§ 204§ 203

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2020, Tartu Haldusasja number 3-18-253 Haldusasi X kaebus Viru Vangla ja Justi

§ 121

lg 1 p-le 2, mis sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Vastavalt

§ 104lg-le 1 tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt.

Kaebuses mitme nõude, s.h alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

§ 39

lg 4 sätestab, et kaebusele tuleb lisada muu hulgas andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja esitas halduskohtule 26.03.2018 menetlusabi taotluse, soovides kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Halduskohus leidis 15.04.

1. a määruses, et liitkaebuse esitamise eest käesolevas haldusasjas kuulub tasumisele riigilõiv summas 300 eurot ning jättis rahuldamata kaebaja 26.03.
2. a menetlusabi taotluse ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitas kaebajale ka seda, et riigilõiv tuleb tasuda 5 päeva jooksul alates 15.04.
3. a kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Kaebaja sai 15.04.
4. a kohtumääruse kätte 23.04.2020 ja seega hakkas 15.04.2020 määruse resolutsiooni p 1 edasikaebamise tähtaeg kulgema alates 24.04.2020 ja lõppes 08.05.
5. Kaebaja ei ole Tartu Halduskohtu 15.04.2020 määruse resolutsiooni p 1 vaidlustanud ning see jõustus 09.05.
6. Järelikult, tulenevalt

§ 67

lg-st 2 hakkas halduskohtu poolt määratud riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema alates 10.05.2020 ja lõppes 14.05.

1. Halduskohus tegi kindlaks, et 18.05.2020 seisuga ei ole kaebaja täitnud 15.04.
2. a määruse resolutsiooni p 2 ega tasunud nõutud riigilõivu. Kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumata jätmine on oluline puudus, mis takistab kaebuse edasist menetlemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 2, tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult ja jättis vastavalt

§ 55

lg-le 2 kaebaja poolt 25.04.2020 teistkordselt esitatud menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

1. X esitas halduskohtu 18.05.
2. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja kaebuse menetlusse võtta, sest tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja selgitas, et tal tekkis arusaamatus ja segadus 15.04.
3. a määruse vaidlustamisel, sest menetlusabi andmata jätmisest sai ta aru nii, et talle keeldutakse kaitsjat andmast ja seetõttu ei hakanud ta määruse resolutsiooni p 1 edasi kaebama. Aga riigilõivu tasumise kohta käiva resolutsiooni p 2 kohta vormistas ta uue taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna sellist raha nagu 300 eurot pole kuskilt võtta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Seega saab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtta.

1. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 18.05.
2. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 1 esitatud kaebuse, sest kaebaja jättis tähtajaks tasumata riigilõivu 300 eurot, mille tasumise kohustus tulenes kaebajale Tartu Halduskohtu 15.04.
2. a määruse resolutsiooni p-dest 1 ja 2, millega halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis talle tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohtu 15.04.
3. a määrus jõustus edasikaebamata. Seega ei ole käesoleval hetkel enam vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja 26.03.
4. a menetlusabi taotluse rahuldamata, millega kaebajal tekkis kohustus maksta riigilõivu 300 eurot, 2 kui ta soovis esitatud kaebuse menetlemist. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited selle kohta, kuidas kaebaja enda arvates halduskohtu 15.04.
5. a määrusest aru sai, miks ta seda ei vaidlustanud ja ka selgitused selle kohta, et tal ei ole raha 300 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kaebajal oli seega tulenevalt Tartu Halduskohtu 15.04.
6. a määrusest kohustus tasuda riigilõivu ja halduskohus on 18.05.
7. a määruses õigesti kindlaks teinud, et kaebaja jättis talle antud tähtajaks riigilõivu tasumata. Kaebaja ei ole ka esitatud määruskaebuses väitnud, et ta tegelikult tasus riigilõivu enne 18.05.
8. a määruse tegemist. Seega selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole maksnud riigilõivu, kuigi tal oli jõustunud halduskohtu määruse alusel 300 euro riigilõivu tasumise kohustus.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37-39 toodud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2).

Halduskohus ei vabastanud 15.04.

1. a määruses kaebajat esitatud kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest ja kaebaja nõutud riigilõivu tähtajaks ei tasunud. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu on halduskohus seega õigesti kaebaja esitatud kaebuse 18.05.
2. a määrusega tagastanud.
3. See, et kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 15.04.
4. a määrust, kuid esitas pärast seda, ehk 25.04.2020 uuesti halduskohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest, ei tähenda, et viimatinimetatud taotluse esitamine tõi kaasa olukorra, kus kaebaja ei pea seetõttu 15.04.
5. a määruses toodud riigilõivusummat tasuma. Samuti ei tähenda uue menetlusabi taotluse esitamine seda, et halduskohus peab vaatamata 15.04.
6. a määruse tegemisest, millega jäeti rahuldamata kaebaja eelnev, 26.03.
7. a taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, asuma sisuliselt lahendama kaebaja uut samasisulist taotlust. Kuna kaebaja poolt teistkordselt esitatud 25.04.
8. a taotlus oli samasisuline 26.03.
9. a esitatud menetlusabi taotlus, mille halduskohus juba 15.04.
10. a määrusega lahendas, siis oli halduskohtul õigus jätta kaebaja korduv menetlusabi andmise taotlus

§ 55alusel läbi vaatamata.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.
2. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3