← Eesti

2-19-120974/12

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 162§ 165§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

2-19-120974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2020.a, Tallinn Tsiviilasja

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Hageja ja kostja I sõlmisid veolepingu, mille raames esitas hageja Eesticaps OÜ-le osutatud transportteenuste eest arved nr xxx, xxx ja xxx summas 3216,13 eurot. Eesticaps OÜ ei täitnud nõuetekohaselt arvete tasumise kohustust ja on jätnud temale lepingu raames esitatud eelnimetatud arved tasumata. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja K. OÜ poole. Pooled sõlmisid 10.06.2019.a kokkulepe-maksegraafiku. 10.06.2019.a sõlmitud kokkuleppe p 1.2 kohaselt ühines kostja J. V. kui füüsiline isik kohustisega kostja I poolel solidaarvõlgnikuna. Pooled leppisid kokku, et kostjad vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe p-st 2.1 tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 3216,13 eurot ja viivised summas 72,20 eurot ning menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 617,50 eurot, kokku summas 3944,42 eurot. 2 2-19-120974
  2. Kostjale Eesticaps OÜ-le on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.04.2020.a väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kostjale J. V.le on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 06.02.2020.a. Mõlemad kostjad ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele. 3.

§ 162

lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 175

lg 1 esimese lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt hagejale osutatud õigusabiteenusega seonduvad kulud summas 350,00 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõiv 400 eurot. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 100 eurot / tund. Hagejale on õigusabi osutatud 3,5 tunni ulatuses - hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine. Hageja kinnitab, et menetluskulude nimekiri on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja õigusvaidluse keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Hagiavaldus koosneb seitsmest leheküljest hõredalt sisustatud tekstist ning peatükkidest. Sisu tegelikku mahtu, s.o umbes 4 lehekülge arvesse võttes, tuleb põhjendatud hagi koostamise ja esitamise ajakuluks lugeda 2,5 tundi. Kostjatelt tuleb hageja kasuks

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 koosmõju alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 400 eurot ja esindajakulud 250 euro ulatuses (käibemaksuta). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

3 2-19-120974 4. Kohus määrab kohtuotsuse kostjale I kätte toimetada avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 317lg 11 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.