Obsah (8)

§ 444§ 3141§ 407§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-136803 Tsiviilasi

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määrA.d vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastA.d, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. OÜ Aktiva Finants esitas hagi A. S. (S.) vastu XOÜ ja A. S. vahel 13.12.2017 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 06.05.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Maksekäsu kiirmenetluses avaldas A. S. oma e-posti aadressina xxx. Kohus saatis 03.06.2020 menetlusse võtmise määruse ja hagi kostja nimetatud e-postiaadressile. Sellelt meililt tuli 04.06.2020 kohtule vastus sain kätte. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 3141

lg 2 alusel kostjale kätte hiljemalt 08.06.2020 (menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva 2 möödumisel saajale kättetoimetatuks). Vastamise tähtaeg saabus 29.06.2020. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitA.d. 3. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (ilma käibemaksuta) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hagihind on 1281,30 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (ilma käibemaksuta).
2. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 440 eurot (200 + 240). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3