Obsah (8)

§ 129§ 630§ 632§ 633§ 187§ 459§ 232§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Võru kohtumaja Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-20-2664 X.X:ja X.X: hagi X.X: vastu elatise väljamõistmiseks kirjalik ha

§ 129

lg 2) Kohtunik Kadi Aavik Hageja I X.X:(isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx) X.xxxx.xx.x-xx, Hageja II X.X:(isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx) X.xxxx.xx.x-xx, Hagejate seaduslik esindaja X.X:(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht X.xxxx.xx.x-xx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx; e-post:) Kostja X.X:(isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxx x, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxx; e-post:)

1. juuni 2020 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi osaliselt.
3. Välja mõista X.X:lt poja X.X:kasuks alates 20.06.2020 kuni X.X:täisealiseks saamiseni (03.12.2021) elatis 260 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 18.02.2020-19.06.2020 summas 1040 eurot.
4. Välja mõista X.X:lt poja X.X: kasuks alates 20.06.2020 kuni X.X: täisealiseks saamiseni (01.11.2029) elatis 225 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 18.02.2020-19.06.2020 summas 900 eurot.
5. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda X.X:ja X.X: ema X.X. arvelduskontole (konto nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, AS SEB pank, selgitusega „elatis X.X:ja X.X.“).
6. Kohtuotsuse täitmisel arvestada juba menetluse kestel tasutud elatise suurusega.
7. Jätta rahuldamata hagejate nõue siduda väljamõistetav elatise suurus perekonnaseaduses sätestatud miinimumääraga ehk Vabariigi Valitsuse poolt igakordselt kehtestatud töötasu alammääraga. 1
8. Jätta rahuldamata hagejate taotlus välja nõuda Eesti Töötukassa Viljandi filiaalilt kostja töötust kinnitav tõend.
9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja menetlusabi selgitus Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (

§ 630

). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist ringkonnakohtus kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 18.02.2020 kohtule hagi kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise (hagi esitamisel 292 eurot kuus) väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tl 1-3). Hagejad elavad koos emaga ning soovivad isalt rahalist toetust.
2. Hagejate esindaja esitas 02.03.2020 vastuse kostja 20.02.2020 selgituste osas (tl 14-15), milles märkis, et kostja on nõustunud tasuma igakuist elatist kummalegi hagejale 146 eurot. Hagejad on nõus kohtu vahendusel sõlmima kostjaga kompromissi, millega kostja saab õiguse vähendada alaealistele lastele igakuiselt seadusega ettenähtud minimaalse elatise suurust 50% võrra tingimusel, et kostja esitab kohtule ja on kohustatud tulevikus esitama iga kalendrikuu lõpus hagejate seaduslikule esindajale Eesti Töötukassa õiendi, millelt nähtub kostja töötuna arvele võtmise alguse aeg, töötukassa kinnitus kostja töötustaatuse jätkumise või lõppemise kohta. Hagejate esindaja palus kohtul välja nõuda Eesti Töötukassa Viljandi filiaalilt X.X: töötust kinnitav tõend (tl 17).
3. Hagejate esindaja esitas 21.04.2020 oma seisukoha, hagejate vajaduste loetelu ühe kuu kohta (tl 49-50) ning pangakonto väljavõtte perioodi 08.04.2019-08.04.2020 kohta (tl 45-48) ja lühiaruande eelnimetatud perioodil saadud tulude kohta (tl 41-44). Hagejate vajadused ühes kuus on kokku 1405 eurot. Hagejate esindaja märkis muuhulgas, et kohtusse pöördumise oli majanduslikult vältimatu, sest alates 03.02.2020 elab ta koos lastega ajutises üürikorteris ja on katnud üksinda alaealiste laste ülalpidamiskulud laste elamispinnale ja toidule ning tasunud laste minimaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud. Kostja ajutine mittetöötamine ei samastu töövõimetusega ega ole mõjuvaks põhjuseks oma lastele seadusega ettenähtud miinimummääras makstava elatise vähendamiseks. Hagejate esindajale teadaolevatel andmetel on kostja sissetulek ja varanduslik seisund vähemalt samaväärne või isegi parem, võrreldes hagejate seadusliku esindaja sissetuleku ja varandusliku seisundiga, mistõttu puudub alus ja mõjuv põhjus vähendada kostja minimaalset ülalpidamiskohustuse suurust laste minimaalsete 2 vajaduste arvelt. Kostja võttis ennast töötuna arvele vahetult pärast seda, kui hagejad olid esitanud kohtusse hagiavalduse.
4. Hagejate seaduslik esindaja taotles

§ 459

lg 1 alusel laste huvides määrata neile elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks.

1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja on 18.02.2020 hagile vastanud (tl 9) ning märkinud, et ta on nõus maksma igakuiselt kummalegi hagejale elatist 146 eurot, kuna on hetkel töötu. Kostja esitas 03.03.2020 kohtule Töötukassa teatise selle kohta, et isik on töötuna arvele võetud alates 21.02.2020 (tl 21).
3. Kostja esitas 09.03.2020 omapoolse vastuse (tl 33), milles märkis mh, et ta ei nõustu hagejate esindaja poolt 07.03.2020 esitatud kompromissiga, kuna ei pea õigeks kompromissis tingimust, mille kohaselt peab kostja esitama hagejate esindajale igakuiselt tõendi töötuse kohta. Samuti märkis kostja, et ei ole nõus tasuma hagejatele elatist hagis märgitud ulatuses (2 x 292 eurot), kuna näeb, et see summa on põhjendamatult suur. Vanemate kooselu ajal ei kulunud ühes kuus lastele kunagi 1168 eurot, milline summa on kokku saadud arvestades mõlema vanema poolt võrdselt panustatud summasid (4 x 292 eurot). Kostja märkis, et on nõus tasuma hagejatele elatist 2 x 146 eurot kuus.
4. Kostja esitas 21.04.2020 kohtule ning pangakontode väljavõtte perioodi 08.04.201908.04.2020 kohta ja lühiaruande eelnimetatud perioodil saadud tulude kohta (tl 52-57). Kostja selgituste kohaselt avas ta konto Coop Pangas
5. aasta alguses, mistõttu esitas konto väljavõtte alates aasta algusest (tl 59).
6. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Esmalt lahendab kohus hagejate esindaja taotluse välja nõuda Eesti Töötukassa Viljandi filiaalilt kostja töötust kinnitav tõend (tl 17). Kohus selgitab, et kuivõrd kostja esitas pärast hageja taotluse esitamist ise Eesti Töötukassa teatise, et kostja on alates 21.02.2020 töötuna arvele võetud (tl 21), puudus kohtul vajadus ise asjas tõendeid koguda, mistõttu jätab kohus hageja taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.
2. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hagejate isa ning hagejad on alaealiste lastena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Samuti ei ole vaidlust, et kostjad elavas koos oma emaga, kes peab kostjaid vahetult ülal. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate esindaja keskmine sissetulek aprill 2019 kuni aprill 2020 oli ~990 eurot (pangakonto väljavõte lk 45-48) ning kostja keskmine sissetulek (arvestades märgitud palka, erinevaid ülekandeid eraisikutelt ja sularaha sissemakseid) oli samal perioodil ~1500 eurot (pangakonto väljavõte lk 52-57). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja on alates 21.02.2020 töötuna arvele võetud (tl 21). 3
3. Hagiavaldus on esitatud lähtudes sellest, et laste ülalpidamiseks kuus kulub kahekordne elatise miinimummäär. Samuti on hagejad palunud siduda väljamõistetav elatis PKS-s sätestatud miinimummääraga.
4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma mõlema lapsevanema varalisest seisundist ning laste vajadustest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise hetkel kehtinud ja otsuse tegemisel kehtiva Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 järgi on
5. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra.
6. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (Riigikohtu
7. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1, 28.2).
8. Käesoleval juhul on vaidlus eeskätt selles, kas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast väiksema elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja väidet sissetuleku puudumise kohta, s.o asjaolu, et hetkel on kostja töötu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja töövõimet oleks vähendatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja on töövõimeline. Kohus selgitab lähtuvalt Riigikohtu praktikast, et kostjal on laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et töövõimelised lapsevanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et nende laste põhivajadused saaksid rahuldatud.
11. Kostja on esitanud vastuväiteid ka hagejate kulutuste suurusele. Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt laste tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on laste põhjendatud ülalpidamiskulud.
12. Hagejad on välja toonud menetluses, et hagejate igakuised kulud on kokku 1405 eurot (lk 4950). Hageja II osas on kulud 656 eurot, sh eluase 100 eurot, toit 130 eurot, transport 60 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, side 24 eurot, sidevahendid 20 eurot, majapidamisvahendid 12 eurot, haridus 40 eurot, vaba aeg 35 eurot, huvitegevus 60 eurot, arvutimängud 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, tervishoid 10 eurot, taskuraha 20 eurot, eakaaslastega suhtlemise kulud 25 eurot ja etteplaneeritud kulud (mööbel; majapidamismasinad) 30 eurot. Hageja I osas on kulud 749 eurot, s.h: eluase 100 eurot, toit 160 eurot, transport 40 eurot, riided ja jalanõud 90 eurot, side 24 eurot, sidevahendid 30 eurot, majapidamisvahendid 12 eurot, haridus 40 eurot, vaba aeg 35 eurot, huvitegevus 70 eurot, arvutimängud 10 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, 4 tervishoid 8 eurot, taskuraha 50 eurot, eakaaslastega suhtlemise kulud 35 eurot ja etteplaneeritud kulud (mööbel; majapidamismasinad) 30 eurot.
13. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ja eluaset, on kohtu hinnangul üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus hageja I mõistlikuks toidukuluks 160 eurot ning hageja II mõistlikuks toidukuluks 130 eurot. Hagejate esindaja on märkinud, et alates 03.02.2020 elab ta koos lastega ajutises üürikorteris. Arvestades käesoleval ajal Viljandis kehtivaid üldteada üürihindu ja hagejate pere suurust on hageja I mõistlikuks eluasemekuluks 100 eurot ning hageja II mõistlikuks eluasemekuluks 100 eurot.
14. Üldtuntud on samuti asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Nende kulutuste osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hagejad elavad koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud ka vastavad rahalised vahendid. Samuti on selge, et kasvueas laps vajab tihedamalt uusi riideid. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja poolt märgitud hagejate kulude suurus riiete ja jalanõude osas, mis kokkuvõtvalt teeb hageja I puhul aastas 1080 eurot ja hageja II puhul 840 eurot. Kohus on seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks riiete ning jalanõude peale saab pidada hageja I puhul 40 eurot kuus ja hageja II puhul 45 eurot kuus.
15. Kohus on seisukohal, et kulud majapidamisvahenditele (2 x12 eurot), huvitegevusele (60 eurot ja 70 eurot), hügieenitarvetele (10 eurot ja 15 eurot), tervishoiule (10 eurot ja 8 eurot) ja taskurahale (20 eurot ja 50 eurot) on samuti mõistlikud ja vajalikud kulud. Ka kostja ei ole eelmärgitud kuludele konkeetselt vastu vaielnud.
16. Kohtule jääb selgusetuks, millest koosnevad hagejate poolt märgitud hariduskulud (2 x 40 eurot), kuna Eesti Vabariigis on hariduse omandamine tasuta. Hagejate esindaja ei ole esile toonud, et hagejad omandaksid kooliharidust tasulises õppeasutuses. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist põhjendatud kuluga. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hagejate poolt märgitud vaba aja kulud (2 x 35 eurot) ja eakaaslastega suhtlemise kulud (25 eurot ja 35 eurot), kuna eelmärgitud kulud peaksid olema hõlmatud vanema poolt hagejatele antava taskurahaga. Samuti ei saa kohtu hinnangul lugeda lastele esmavajalikuks kulutusi arvutimängudele (2 x 10 eurot). Kohtu hinnangul on etteplaneeritud kulude osas (mööbel; majapidamismasinad, 2 x 30 eurot) tegemist osaliselt põhjendatud kuluga, kuna ei ole eluliselt usutav, et hagejatel kulub igal aastal kokku 720 eurot uue mööbli ja majapidamismasinate peale. Kohus loeb viimatimärgitud kulutuse osas põhjendatud kuluks hageja I puhul 15 eurot kuus ja hageja II puhul 15 eurot kuus. Puutumuses hagejate esindaja poolt märgitud transpordikuludega (40 eurot ja 60 eurot) märgib kohus, et on eluliselt ustutav, et hagejate transpordile võib kuluda igakuiselt vahendeid. Kohtu arvates ei saa tänapäeval eeldada, et kõik vajalikud liikumised peavad hagejad tegema ilma sõiduvahendita. Samas ei ole hageja esindaja märkinud, milles konkreetselt transpordikulud koosnevad, mistõttu on kohtu hingul põhjendatud hagejate transpordikulu kokku 50 eurot (2 x 25 eurot). Selline kulu on arvestatav nii ühistranspordi kasutuse kui ka kütusekulu arvestuses. Kulud sidele (2 x 24 eurot) ja sidevahenditele (20 eurot ja 30 eurot) ei ole nii suures ulatuses põhjendatud ja vajalikud kulutused. Hageja märgitud kulutused sidevahenditele 240 ja 360 eurot aastas tähendab, et hagejad vajaksid justkui igaaastaselt uut sidevahendit ja kohtu hinnangul ei ole see sellisel määral mõistlik kulutus. Sidevahendite kulud peavad olema hõlmatud kulutustega sidele, mistõttu kohtu hingul põhjendatud hagejate kulutused eelmärgitud kulude osas igakuiselt 24 eurot.
17. Kokku on eeltoodust tulenevalt hageja I ülalpidamiskulu ühe kuu kohta ca 520 eurot ja hageja II ülalpidamiskulu ühe kuu kohta ca 450 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hagejate 5 ülalpidamiskulud on väiksemad, kui seadusjärgne alammäär 584 eurot kuus. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei vabane töötuse tõttu laste ülalpidamiskohustusest, tuleb kostjal tasuda eelmärgitud ülalpidamiskuludest pool. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul põhjendatud hagejate kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kuid mitte kostja poolt pakutud summani, vaid pooleni lastele igakuiste vajaduste suurusest.
18. Kostjalt tuleb poja X.X:kasuks välja mõista alates 20.06.2020 kuni X.X:täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis 260 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 18.02.2020-19.06.2020 (s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas 1040 eurot ning poja X.X: kasuks alates 20.06.2020 kuni X.X: täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis 225 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 18.02.2020-19.06.2020 (s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas 900 eurot. Kohus märgib, et juhul, kui kostja on menetluse ajal hagejatele juba mingis ulatuses elatist tasunud, siis tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada maha kostja poolt juba tasutud summad.
19. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on olnud oma dokumentides seisukohal, et elatis tuleb välja mõista muutuva suurusena. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel lähtub kohus siiski lapse põhjendatud vajadustest ja kuludest. Juhul, kui lapse vajadused muutuvad, siis saavad pooled ka kohtule esitada nõude elatise suurendamiseks või vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate esindaja nimetatud nõude rahuldamata. 26.

§ 459

järgi on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. MENETLUSKULUD 27.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Samas ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, et menetluskulusid oleks tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 6