1-20-351/23

1-20-351 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-351 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ain Kiviselg süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. märtsi 2020.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Ain Kiviselg; elukoht: XXX, asukoht: Pärnu arestimaja; isikukood: 35503214213; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega KarS § 118 lg 1 p 2 järgi 4-aasta vangistusega, mida vähendati kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust, kandmata vangistus jäeti KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses alates 06.11.2019.a. kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava kaitsja Vahur Krinali apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 1-20-351 SÜÜDISTUS:
4. Ain Kiviselga süüdistatakse selles, et tema 06.11.2019 kella 18:37 paiku tahtlikult lõi XXX enda abikaasat XX vähemalt ühel korral täpselt tuvastamata piirkonda, mille tulemusel XX kukkus. Kukkumise tagajärjel sai XX vigastuse- vasema reieluu pöörlit läbiva killulise murru. Tegu on tervisekahjustusega, mis tavalise paranemise kulu puhul kestab vähemalt 4 kuud. Seega Ain Kiviselg, teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, pani toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:
5. Pärnu Maakohus tunnistas Ain Kiviselja (Kiviselg) süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.11.2019.a ja seeläbi arvati Ain Kiviselja karistuse kandmise algust alates 06.11.2019.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. 2.1 Sama otsusega asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
6. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Vahur Krinal. Kaitsja taotleb tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu otsus 16.märtsist 2020 a. Ain Kiviselgile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus ning kohaldada tema suhtes tingimuslikku karistuse määramist, mis võib sisaldada ka elektroonilise valve all olemist. 3.1 Apellant leiab, et otsus on ebamõistlikult range. Ain Kiviselg kaitsjana ei õigusta ma kuidagi kaitsealuse süütegusid, kuid leian, et tema karistamiseks antud tegude eest on ka teisi viise. Ain Kiviselg on 65-aastane meesterahvas. Ta elab oma kodus koos abikaasa XX-ga, kes on praktiliselt liikumisvõimetu ning sõltub suuresti kõrvalisest abist. Siiani on olnud abistajaks Ain Kiviselg, kes on vahistatud alates 06.11.
7. Kuidagi on X oma eluga toime tulnud, aga kindlasti ei suuda ta lähedase abita toime tulla veel ligi 5 aastat. Kuriteo pani Ain Kiviselg ettevaatamatusest ja ei osanud ette näha saabuvat rasket tagajärge. Ka kannatanu XX on Ainile andestanud ja soovib kooselu jätkata. Ain Kiviselg pole olemuselt vägivaldne inimene ja peaks oma alkoholitarbimist rohkem kontrolli all hoidma. Kaitsja on seisukohal, et ligi 6- kuuline reaalne vabaduskaotus on oma eesmärgi täitnud ja Ain Kiviselg suudab edaspidi seaduskuulekalt elama. Seetõttu võiks kohaldada tema suhtes tingimuslikku karistuse määramist, mis võib sisaldada ka elektroonilise valve all olemist. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 2 1-20-351 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
9. Kaitsja apellatsioonis toodule vabastada Ain Kiviselg tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt, sh võib ka allutada süüdistatava elektroonilisele valvele, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõiki ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava mõistetud vangistusest vabastamata jätab, on maakohu seda siiski teinud ning leidnud, et alternatiivsed meetmed on välistatud. Süüdistatava süü suurust silmas pidades tuleb tema karistamist reaalse vangistusega pidada põhjendatuks. 5.1 Süüdistatav ei ole andnud nõusolekut rakendada elektroonilist valvet ning süüdistatav ei ole seda nõusolekut andnud ka maakohtu istungil, sh ei ole nõusolekut lisatud apellatsioonile. Täidetud ei ole ka elektroonilise valve kohaldamise tingimused (elukoha kontroll, nõusolek jne), mistõttu puuduvad KarS § 73 lg 4 kohaldamise formaalsed eeldused. 5.2 Tulenevalt kohtupraktikast tuleb nõusolek selgitada kohtul välja juhul, kui kohus peab võimalikuks vangistuse asendamist (vt RKKKo nr 1-18-7276, p 23). Kuna maakohus ei pidanud võimalikuks karistuse tingimisi vabastamata jätmist ning isiku elektroonilisele valvele allutamist, siis ei tulnud maakohtul välja selgitada ka süüdistatava seisukohta, sõltumata sellest, kes karistusest tingimisi vabastamist koos elektroonilisele valvele allutamist kohaldamist on taotletud. 3 1-20-351 5.3 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Ain Kiviselg suudaks vabaduses viibides hoiduda uut, sh uute tervisevastaste süütegude toimepanemisest. Süüdistatava käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Eelnev karistus ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et süüdistatavale tuleb mõista reaalne vangistus.
12. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4