← Eesti

2-20-2740/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-2740 Tsiviilasi A.A. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 270 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. mai 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.R. Vastustaja (kostja): A.K. (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  4. mai 2020 otsus muutmata.
  5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.
  6. Seoses pooltel hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. A.A. (hageja) esitas 19.02.2020 oma seadusliku esindaja (ema) K.R. kaudu maakohtule A.K. (kostja/isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks alates hagi esitamisest 150 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 10.12.2016 emaga. Kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud ebaregulaarselt 40–100 eurot kuus. Hageja on 10-aastane raske puudega laps, kes vajab abivahendeid. Hageja emal on osaline töövõime ja keskmine puue ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus 240 eurot ja puudega isiku toetus 34,01 eurot kuus. Hageja saab puudega lapse toetust ja riiklikku peretoetust. Hageja vajadusteks kulub 338 eurot kuus, sh eluasemekulud 90 eurot, toit 100 eurot, transport 40 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 5 eurot, koolikohustuse täitmine 10 eurot, riided-jalanõud 20 eurot ja huvitegevus 53 eurot.
  8. Kostja tunnistas elatisenõuet 70 euro ulatuses kuus. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja puuduva töövõimega, keskmise liikumispuudega töötu. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus 13,79 eurot päevas ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus, kokku keskmiselt 454 eurot kuus. Tervisliku seisundi tõttu ei ole kostjal võimalik oma sissetulekut suurendada. Kostja igakuisteks kuludeks on elektriküte 80 eurot, telefon/internet 44 eurot, majalaen 40 eurot, prügivedu 8,30 eurot, toit 100 eurot, ravimid 40 eurot, hügieen 55 eurot ja transport 35 eurot. Kostja tasub hageja ujumistreeningute eest 40 eurot kuus, looduskooli eest 120 eurot aastas ja telefoniarve 4 eurot kuus ning annab hagejale taskuraha. Kostjale kuulub eluruum, milles ta elab, ja sõiduauto, mis on liikumispuude tõttu eluks vajalik. Muud vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole. Kostja palus arvesse võtta, et osaliselt on hageja kulud kaetud riiklike toetustega. MAAKOHTU LAHEND
  9. Tartu Maakohus rahuldas
  10. mai 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis A.K. välja A.A. kasuks elatise 139 eurot kuus alates
  11. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXX. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel muu hulgas arvestada asjaolu, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte järgi on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Pool hagiavalduses märgitud hageja vajadustest, s.o 338 eurost, on 169 eurot kuus. Kohtu arvates saab lähtuda sellest, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15, p 16 ja 3-2-1-37-11, p 16). Riiklike peretoetuste seaduse § 1 järgi on 2 lapsetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates
  12. aastast on riiklik lapsetoetus ühele lapsele 60 eurot kuus. Seega on põhjendatud elatise suurust vähendada 139 euroni kuus. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kostjale kuuluvad arvelduskonto, mille kontojääk
  13. märtsi 2020 seisuga on 26,69 eurot, kinnisasi XXXXXXXXXX ja sõiduauto Opel Vectra

(2008). Kostja on esitanud vastuväite, et ta on puuduva töövõimega isik ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus 13,79 eurot päevas ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus, kokku keskmiselt 454 eurot kuus. Kostja on esitanud töötukassa otsused töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks. Hageja esindaja on märkinud, et ta on hetkel töötu ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus 240 eurot ja puudega isiku sotsiaaltoetus 34,01 eurot kuus. Hageja esindajale kuulub hagiavalduse kohaselt auto (Seat Ibiza 2000) ja hauaplats. Kuivõrd hageja esindaja on selgitanud, et ta ei soovi edaspidi hageja huviringide eest tasumist kostja poolt, jääb varasemalt huviringide eest tasutud 50 eurot kostjale. Seega saaks kostja tasuda hageja ülalpidamiseks 120 eurot. Samas on kostja sissetulek keskmiselt 454 eurot, mis on peaaegu kaks korda suurem kui hageja esindaja sissetulek. Hageja põhjendatud vajadusteks, millest on lapsetoetus maha arvestatud, on 139 eurot. Kohus leidis, et kostjalt on põhjendatud välja mõista 139 eurot, kuivõrd hageja ja hageja esindaja on majanduslikult kehvemas olukorras kui kostja ning kostjalt sellises summas elatise väljamõistmine ei pane kostjat olukorda, kus tema enda ülalpidamine võiks saada oluliselt kahjustada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. mai 2020 otsuse tühistamist väljamõistetud elatise suuruse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista A.K. välja A.A. kasuks elatis 169 eurot (alternatiivselt 150 eurot) kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on elatis summas 139 eurot põhjendamatult väike. Kohus on jätnud hageja vajadused tähelepanuta. Hageja on kasvav laps ja tema vajadused suurenevad igapäevaselt. Samuti on hageja erivajadustega laps. Ta vajab erijalatseid, mis on kallimad kui tavajalatsid. Igakuiselt on vaja tasuda ka ujumistrenni tasu, veel käib hageja zooloogiaringis. Kostjalt tuleks välja mõista pool hageja igakuistest kuludest, s.o 338 eurost, mis on 169 eurot kuus. Lapsetoetuse 60 eurot arvesse võtmiseks ei ole seaduslikku alust. Lapsetoetust makstakse võrdselt kõigile lastele olenemata laste tegelikest vajadustest. Hageja palus esialgselt välja mõista 150 eurot kuus. Tegemist on miinimumelatisest väiksema nõudega, mida kohtupraktika kohaselt ei ole vaja põhjendada ega tõendada; 2) on kostja võimeline tasuma suuremat elatist. Kostjal on suur kinnistu ning suured kulutused elektriküttele (80 eurot kuus), laenukohustusele jms. Kostja võiks oma vajadusi piirata ning soetada väiksema eluruumi, mille kommunaalkulud oleksid väiksemad. Kostja on töövõimetoetusel, kuid tal on võimalus saada riigi toel ümberõpet ja tervisele vastavat tööd. Kostja ei ole püüdnud lahendada olukorda selliselt, et lapsele oleks tagatud nõutud elatis. Riigikohus on leidnud (3-2-1-118-12), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  3. A.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Menetluskulud palub vastustaja jätta poolte kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) jõudis kohus õigesti järeldusele, et hagi saab rahuldada osaliselt, kuna kostja puhul esineb perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kolmanda lause kohane mõjuv põhjus, s.o puuduv töövõime. Kostja eluasemekulud ei ole ülemäärased, st need ei ole suuremad kommunaalkuludest korteris, kus talveperioodil oleks samuti küttele arvestatav väljaminek; 2) ei ole kohus jätnud lapse vajadusi tähelepanuta. Kohus lähtus hagis toodud hageja kuludest ja arvestas sellest maha lapsetoetuse. Kuna kostja sissetulek ei võimalda nõutud elatist tasuda, on Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt põhjendatud arvesse võtta riigi toetust lapse kulude katmiseks. Kuna laps on erivajadusega, siis osa lapse kulusid katab ka puudetoetus; 3) tuleb apellandi nõue 150 eurot ületavas osas jätta läbi vaatamata, kuna hagis seda ei nõutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub tühistada maakohtu otsuse tema kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas ning mõista kostjalt tema kasuks välja 169 eurot kuus (maakohtu poolt väljamõistetud 139 euro asemel). Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
  5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  6. mai 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendsutega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hageja nõude osaliselt. 8.
  8. Puudub vaidlus, et kostja on puuduva töövõimega keskmise liikumispuudega isik. Nimetatud asjaolu on PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Riigikohus on
  9. juuni 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15 tehtud otsuse p-s 28.2 asunud seisukohale, et lisaks PKS § 102 lg 2 neljandas lauses märgitule saab mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära olla ka muud asjaolud, näiteks lapse vajaduste katmine lapsetoetusega. Samas märkis Riigikohus, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatise vähendamiseks. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanema halva varalise seisundiga. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et kostja halb varaline seisund on tingitud tema tervislikust seisundist ja seetõttu arvestas maakohus elatise väljamõistmisel lapsetoetusega (maakohus vähendas hageja nõutud 169 euro suurust elatist 30 euro võrra, s.o 1/2 60 euro suurusest laosetoetusest). Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi väide, et lapsetoetuse arvesse võtmisel elatise suuruse kindlakstegemisel puudub seaduslik alus. 8.
  10. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma 4 perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  11. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12). Maakohus on vaidluse lahendamisel eelmärgitud põhimõttest lähtunud, sh arvestanud mõlema vanema tervisliku ja varalise seisundiga, ning põhjendatud ei ole apellandi väide, et kostja peaks hankima endale töö (sissetuleku), mis kindlustaks lapsele vajalikud vahendid. Apellandi seisukoht oleks õigustatud, kui kostjal puuduks mõjuv (tervislik seisund) põhjus maksta elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Tõendamata on apellandi väide, et kostja kulutused oleks ülepaisutatud.
  12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd pooled ei ole seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega kulusid kandnud, jätab ringkonnakohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.