← Eesti

1-20-4780/4

1-20-4780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-4780 (19730000119) Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatu

§ 209lg 1 järgi.

Kõiki kuriteokaebuses esitatud väiteid asjakohaseks ei peetud ning nende osas jäeti menetlus alustamata.

  1. 14.02.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör kriminaalasjas nr 19730000119 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse, millega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS 202 lg 7 alusel KarS § 344 lg 1 puudutavas osas GG suhtes.
  2. 18.02.2020 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X OÜ lepingulise esindaja Aivar Orukase taotlus kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse saamiseks ja kriminaaltoimikuga tutvumiseks. 1

(6)1-20-4780
  1. 01.04.2020 kohustas Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastu võtma menetlusotsus ka KarS § 209 lg 1 ja § 345 lg 1 osas ning võimaldada X OÜ-l kriminaalasjas nr 19730000119 kogutud materjalidega tutvuda.
  2. 21.04.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millega lõpetati kriminaalmenetlus 19730000119 KarS §

§ 209lg 1 osas kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel.

  1. 05.05.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ esindaja Aivar Orukase kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kriminaalasjas nr 19730000119, milles taotletakse nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Riigiprokuratuuri määrus
  2. Riigiprokuratuur jättis X OÜ esindaja Aivar Orukase kaebuse rahuldamata, leides, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2020.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on seaduslik ja põhjendatud. 7.
  3. Kaebaja märkis, et tunnistajatena ütlusi andnud Q OÜ-ga seotud isikud CC, DD ja GG ei ole andnud uurimisasutusele teostatud ülekuulamisel tõeseid ütlusi. Kaebaja ei täpsusta, millised antud ütlustest tõele ei vasta. Kaebuses viidatud X OÜ 04.05.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud uue kuriteoteate alusel alustati kriminaalmenetlus nr 20730000162, kuivõrd kaebusele lisatud dokumentidel võivad olla OO allkirjad võltsitud, kuna kaebuse lisades 15-30 toodud dokumentidel olevad OO allkirjad on äärmiselt sarnased allkirjaga, mis oli kriminaalasja nr 19730000119 kaetud tööde aktil CON-
  4. Seega nähtub kaebusele lisatud kuriteokaebusest, et ka teistel dokumentidel võis olla OO allkiri võltsitud, ent seda asjaolu viidatud kuriteoteate alusel menetletud kriminaalmenetluses ei tuvastatud. Kriminaalasjas 20730000162 on 27.05.2020 tunnistajana üle kuulatud omaniku järelevalve teostaja OO, kes kinnitas, et kõigil talle esitatud dokumentidel on tema allkiri ja puuduvad viited ka dokumentide sisu võltsimisele. Seetõttu on kriminaalasja nr 20730000162 menetlus prokuratuuri infosüsteemis olevate andmete järgi 29.05.2020 ka lõpetatud. Ka kriminaalasjas nr 20730000162 kogutud materjalidest ei nähtu endiselt millised CC, DD ja GG ütlused kaebaja hinnangul tõele ei vasta. Ka kaebaja poolt esitatud uues kuriteoteates ei ole välja toodud, milles kaebaja hinnangul tunnistajate ütlused tõele ei vasta. 7.
  5. Asjaolu, et OO allkirja on võltsitud, on käesolevas menetluses juba tõendatud ja seda muuhulgas kõnealuste tunnistajate ütlustega. Olukorras, kus ei ole tõsikindlat alust isiku ütlusi kahtluse alla seada, ei saa neid ka kõrvale jätta. Käesolevalt ei nähtu selliseid asjaolusid, mille valguses tuleks kõnealuste tunnistajate ütlused kahtluse alla seada ja kõrvale jätta. Kaebaja viited sellele, et CC pidi kaebuses viidatud sätete kohaselt kaetud tööde akti koostamise eest vastutama, ei võimalda järeldada, et GG-l ei saanud dokumendiga mingit puutumust olla. Erinevates organisatsioonides on tavaks ka ülesannete delegeerimine ja see, et mõne dokumendi on allkirjastanud üks isik, ei tähenda, et keegi teine ei võinud dokumendiga seoses mingeid ülesandeid täita. Isegi, kui GG ei osalenud dokumendi koostamisel, ei tähenda see, et ta ei oleks võinud dokumendile allkirju koguda. Tunnistajate antud ütluste kohaselt oli aktile ekslikult märgitud muuhulgas OO nimi, kuigi ta kõnealuses aktis ei pidanud nimetatud olema ega pidanud aktile ka allkirja andma, kuid seda asjaolu koheselt ei märgatud. DD teavitas GG, et aktil on puudu osade isikute allkirjad ning 2

(6)1-20-4780 andis ülesande koguda kokku puuduolevad allkirjad. GG tunnistas hiljem, et kuna tal ei õnnestunud OO isiklikult tabada, siis ta pani viimase allkirja ise kaetud tööde aktile, kuna tegemist oli kiireloomulise ülesandega ja OO kättesaamine ja temalt allkirja saamine võis varasematele kogemustele tuginedes osutuda problemaatiliseks. Seega ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, justkui GG ei oleks saanud olla puutumuses nimetatud dokumendiga ja nimetatud võltsimise eest peaks vastutama keegi teine. Ei ole alust seada kahtluse alla tunnistajate ütlusi, GG poolt allkirja andmise kohta, millised ütlused on ka omavahel selles osas kooskõlas. 7.
  1. Kaebaja väidab, et CC, kes koostas muuhulgas kaetud tööde aktid, DD ja BB, kes kontrollisid ja allkirjastasid kõnealuse kaetud tööde akti, olid kõik teadlikud, et alates 01.06.2018 teostas ehituse omanikujärelevalvet objektil AA ning seega olid ka teadlikud, et aktil märgitud isik OO ei teostanud 13.07.2018 ehitusobjektil XXX tellija omanikujärelevalvet ning sellel aktil olev OO allkiri on võltsitud ning selle akti edastamisega X OÜ-le on tegemist kuriteoga ning X OÜ saab sellest tegevusest varalist kahju. Eluliselt usutavaks võib pidada, et dokumendi koostamisel ja selle kontrollimisel võib jääda mõni eksimus ka kolmel isikul, sealhulgas dokumendi koostajal ja dokumendi kontrollijatel märkamata. CC on ülekuulamisel kinnitanud, et kaetud tööde akti nr CON-242 on koostanud tema, kuid kandnud sinna ekslikult valed andmed, kuna võttis aluseks varasema kaetud tööde akti, viis selle vastavusse 13.07.2018 seisuga lõpuni viidud tööde osas, kuid jättis muutmata aktil nimetatud isikud, kes oleks pidanud selle allkirjastama, sealhulgas OO. CC ütluste kohaselt allkirjastati dokument pool aastat pärast selle koostamist. Ei ole alust CC sellekohaseid ütlusi kahtluse alla seada. Samuti tuleb pidada võimalikuks, et dokumenti kontrollinud ning sellele allkirjad andnud isikud ei kontrollinud seda sellise põhjalikkusega, et oleksid märganud, et isik, kes varasemalt on järelevalvet teostanud just nimetatud ajal enam seda ei teinud. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei ole küllaldaselt tõendeid ja ei nähtu, et selliseid tõendeid oleks mõne menetlustoiminguga võimalik täiendavalt koguda. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  2. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X OÜ lepingulime esindaja advokaat Hannes Olli, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 04.06.
  3. a määrus, kuna kriminaalmenetlus on ringkonnaprokuröri poolt lõpetatud ebaseaduslikult, ning kohustada prokuratuuri jätkama menetlust kriminaalasjas nr
  4. 8.
  5. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokurör on kaebust lahendanud pealiskaudselt ja faktilistesse asjaoludesse süübimata. Ebaõige on riigiprokuröri seisukoht, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2020.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kriminaalasja nr 19730000119 toimikust ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 21.04.2020 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei nähtu viiteid menetlustoimingutele, milledest oleks näha, et on teostatud menetlustoiminguid tuvastamaks KarS §

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteokoosseisude toimepanemisega seotud asjaolusid, mis viitab sellele, et kriminaalmenetluse raames ei ole neid asjaolusid üldse kontrollitud ning on piirdutud kaetud tööde aktil nr CON-242 oleva ehitusjärelevalve teostaja OO allkirja võltsimise fakti tuvastamisega. 8.2. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kaetud tööde aktil nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 oleva ehitusjärelevalve teostaja OO allkirja võltsijana on tuvastatud GG, kes on oma süü ülestunnistanud. Samas on aga jäetud GG poolt väidetu kontrollimata ning teostamata on jäetud allkirja ja käekirja ekspertiis tuvastamaks, kas GG poolt ülestunnistatud tegu on ikka 3

(6)1-20-4780 tema poolt toime pandud või Q OÜ juhatuse liige DD on kuritegeliku tegevuse varjamiseks palganud GG tankistiks, kelle ülesandeks oli võtta allkirja võltsimise vastutuse enda peale. 8.
  1. Q OÜ juhatuse liige DD kriminaalasjas nr 19730000119 tunnistajana 22.11.2019 antud ütlustes väidab, et tema töötaja GG avastas, et mõnedel ehitust kajastavatel dokumentidel puuduvad allkirjad. GG teatas sellest DD-le, kes andis temale korralduse koguda vajalike allkirju (Q OÜ poolt X OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt vastutas CC kaetud tööde akti koostamisprotsessi nõuetekohasuse, sh vajalike allkirjade õigeaegse kätte saamise eest Majandus- ja taristusministri määrus nr 115 § 3 lg 6 (Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded, vastu võetud 04.09.2015 nr 115 (kehtis 12.09.2015-20.02.2020) https://www.riigiteataja.ee/akt/109092015003). Q OÜ juhatuse liige DD sellist käsku GG-le andes oli igati teadlik, et ehitusdokumentatsioonile ei ole võimalik tagantjärele allkirju koguda ja panna. Samas kriminaalasja uurija jättis Q OÜ juhatuse liikmelt DD-lt kui ehitusinsenerilt välja selgitamata, millistel dokumentidel oli veel allkirjad puudu ja kuidas sinna allkirjad tagasiulatuvalt saadi (ehitustöödele ei saa tagantjärgi vormistada kaetud tööde akte ja ehituspäevikuid). Samas on DD kõik need ehitusdokumendid kinnitanud oma allkirja ja punase pitsatiga. GG, kellel on keskharidus (puudub ehitusalane haridus) kriminaalasjas nr 19730000119 tunnistajana 29.11.2019 antud ütlustes väidab, et kaetud tööde akte koostas CC ning tema ei kontrollinud tema poolt koostatud dokumentide sisu. Täites DD korraldust valmistada ette ehitusdokumentatsiooni viimane kogum, selle üleandmiseks X OÜ-le, asus tema kontrollima olemasolevaid ehitust puudutavaid dokumente. Tema mäletamist mööda puudusid mõnedel kaetud tööde aktidel nendes dokumentides märgitud isikute allkirjad. Mäletab, et DD-l oli aga selle tööga väga kiire. GG poolt antud ütluste kohaselt oli kaetud tööde aktide koostamine Q OÜ poolt tegelikult X OÜ üks tellitud lisatöid meie koostöö raames. Kaetud tööde aktid ei omanud Q OÜ jaoks mingit iseseisvat tähendust ning ei mõjutanud Q OÜ sissetulekuid. Kaetud tööde aktide vormistamine, ühena Q OÜ-le tellija poolt usaldatud ülesandeid, oli tähtis X OÜ-le ja seda juba järgnevalt, ehitise kasutamisloa saamise etapil, kui tuli X OÜ-l esitada ehitusega seotud dokumendid Tallinna linnavalitsusele. Sellest tulenevalt suhtusid Q OÜ esindajad sellesse ülesandesse selliselt, et see on peamiselt X OÜ enda huvi ja nad peavad ise muretsema selle eest, et aktid oleksid allkirjastatud ka X OÜ esindajate poolt. Akte koostati tavaliselt tagantjärele, etappides. Iga järjekordse ehituse etapi kohta koostasid Q OÜ töötajad kaetud tööde aktide põhjad, allkirjastasid akte ise, said omaniku järelevalve funktsiooni täitnud isikute allkirju ja edastasid kogu seda ehitusetappi puudutava dokumentide kogumi tellijale X OÜ-le. Kaetud tööde aktiga nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 ja teiste kaetud tööde aktide ning ehitust puudutava dokumentatsiooniga ei saanud GG-l olla mingit puutumust, kuna ehitusdokumentatsiooni koostas ja allkirjastas Q OÜ esindaja CC, kes vastutas kaetud tööde aktide ja teiste ehitusdokumentide koostamisprotsessi nõuetekohasuse eest, sh vajalike allkirjade õigeaegse kätte saamise eest (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 115 § 3 lg 6). 8.
  2. Q OÜ esindaja CC, kes on koostanud kogu XXX hoonete betoonkonstruktsioonide ehitamisjärgse dokumentatsiooni (kaetud tööde aktid ja ehituspäevikud jne) ja Q OÜ juhatuse liige DD ning vastutav isik BB, kes mõlemad kontrollisid ja allkirjastasid kaetud tööde akti nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 olid kõik teadlikud, et alates 01.06.2018 ehituse omanikujärelvalvet objektil MM, aadressil XXX, teostab AA, T AS-ist. Seega olid nad ka teadlikud, et sellel aktil märgitud isik OO ei teostanud 13.07.2018 ehitusobjektil XXX, Tallinn 4
(6)1-20-4780 tellija omanikujärelevalvet ja sellel aktil olev OO allkiri on võltsitud ning selle akti edastamisega X OÜ-le on tegemist kuriteoga ning X OÜ saab sellest tegevusest varalist kahju. Kaetud tööde akti nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 võltsimisega ja teiste ehitusdokumentide võltsimisega tekitati X OÜ-le varaline kahju summas 10 788.00 eurot, kuna X OÜ oli sunnitud Q OÜ poolt teostatud ehitustöödele ja dokumentatsioonile tellima inseneribüroolt P OÜ XXX, Tallinn hoonete konstruktsioonidele kasutusloaauditi (Ehitise audit), et asendada Q OÜ poolt X OÜ-le esitatud ehitusdokumentatsioon, et saada taotleda Tallinna Linnavalitsuselt korterelamutele kasutusluba. 8.
  1. Eelnevast tulenevalt pidi kaebaja hinnangul riigiprokurör kriminaalasja materjalidega tutvudes mõistma, et Q OÜ poolt X OÜ-le esitatud ehitusdokumentatsiooni XXX, Tallinn korterelamute betoonkonstruktsioonide ehitamise kohta ei saa kasutada korterelamutele kasutusloa taotlemisel, kuna nende dokumentide hulgas on kaetud tööde akt nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 ja teised ehitusdokumendid, milledel on võltsitud tellija omanikujärelevalve teostajana märgitud OO allkirja. Samuti on veenvalt tõestatud, et võltsitud on ka teisi kaetud tööde akte ja ehituspäevikuid. Eelnevast nähtub, et Q OÜ on X OÜ-le üleantud ehitusdokumentatsiooni koostanud tagantjärgi ja vajadusel on võltsitud ehitusjärelevalvet teostava isiku allkirju. Nimetaud tegevuse eesmärk oli varjata ehitustööde teostamisel kvaliteediga seotud puudusi kuni viimase hetkeni. Dokumentatsioon anti X OÜ-le üle alles siis, kui Q OÜ oli XXX, Tallinn ehitusobjektilt lahkunud. Sellinne Q OÜ tegevus võimaldas viimasel teostada töövõtulepingus fikseeritud kvaliteedist madalama kvaliteediga töid ja küsida nende eest töövõtulepingus fikseeritud kõrgema kvaliteediga tööde hinda, mis on käsitletav KarS § 209 mõttes kelmusena. Nimetatud pettusega teenis Q OÜ märkimisväärset tulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kriminaalmenetlus on lõpetatud seaduslikult kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 9.
  3. Asjakohatud on kaebaja väited, et kaetud tööde aktil nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 oleva ehitusjärelevalve teostaja OO allkirja võltsijana on tuvastatud GG, kuid GG poolt väidetu on jäetud kontrollimata ning teostamata on jäetud allkirja ja käekirja ekspertiis tuvastamaks, kas GG poolt ülestunnistatud tegu on ikka tema poolt toime pandud või Q OÜ juhatuse liige DD on kuritegeliku tegevuse varjamiseks palganud GG tankistiks, kelle ülesandeks oli võtta allkirja võltsimise vastutuse enda peale. KarS § 344 lg 1 puudutavas osas on kriminaalmenetlus lõpetatud ning ringkonnakohus on selles osas juba X OÜ kaebeõigust puudutavas osas lõpliku lahendi teinud. X OÜ esindaja ei saa käesoleva menetluse raames tuletada enda õigust vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise osas, milles tal kaebeõigus puudub. Seejuures on riigiprokurör praeguses kriminaalasja lõpetamise määrusele esitatud kaebust lahendades asjakohaselt märkinud, muude dokumentide võltsimisele viitavaid asjaolusid kriminaalmenetluses ei tuvastatud. Kriminaalasjas 20730000162 on 27.05.2020 tunnistajana üle kuulatud omaniku järelevalve teostaja OO, kes kinnitas, et kõigil talle esitatud dokumentidel on tema allkiri ja puuduvad viited ka dokumentide sisu võltsimisele. Arusaamatuks jääb, millel põhineb kaebuse esitaja väide, et veenvalt on tõestatud, et võltsitud on ka teisi kaetud tööde akte ja ehituspäevikuid. 9.
  4. Praegune menetlus puudutab üksnes küsimust, kas Q OÜ-ga seotud isikud võivad olla toime pannud KarS §

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5

(6)1-20-4780 Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on selgitatud, et kriminaalmenetluses ülekuulatud isikute ütlustest nähtub, et DD-l puudus igasugune esialgne teadmine võltsitud dokumendist, siis pole võimalik talle ette heita ka selle kasutamist. Seetõttu langeb ära ka võimalik vastutus KarS § 209 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo eest, kuna olemasolevate tõendite pinnalt on võimatu väita, et DD oleks teadlikult esitanud eksitavaid andmeid X OÜ-le ning nende esindajatele. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Pettus tähendab teise isiku eksitusse viimist, tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning petja saab varalist kasu. Kaebuse kohaselt on Q OÜ X OÜ-le üleantud ehitusdokumentatsiooni koostanud tagantjärgi ja vajadusel on võltsitud ehitusjärelevalvet teostava isiku allkirju. Dokumentatsioon anti X OÜ-le üle alles siis, kui Q OÜ oli XXX, Tallinn ehitusobjektilt lahkunud. Asjaoludest nähtuvalt tekkisid poolte vahel aga vaidlused juba
  1. a suve teisel poolel ning tööd peatati ja mingeid varakäsutusi X OÜ ei teinud. Seega ei saanud hilisema dokumentatsiooni esitamisega ka X OÜ-d eksitusse viia, kuivõrd siis oli juba poolte vahel vaidlus töövõtulepingu täitmise üle. See, et Q OÜ töö ei vastanud lepingus kokkulepitud kvaliteedinõuetele, ei anna alust kahtlustada Q OÜ-ga seotud isikuid kuriteo toimepanemises, vaid lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses. 9.
  2. KrMS § 208 lg 2 p-st 5 tulenevalt peab kaebuse esitaja kaebuses märkima tema arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, mis eesmärgil, milliste lisatõendite saamiseks ja milliseid menetlustoiminguid konkreetselt ja kelle suhtes tuleks täiendavalt teostada. Seega kaebaja ise ka ei ole suuteline määratlema, mida täiendavalt tuleks kriminaalmenetluse raames uute, täiendavate tõendite saamiseks teha. Kaebuse esitaja märgib vaid, et teostamata on jäetud allkirja ja käekirja ekspertiis tuvastamaks, kas GG poolt ülestunnistatud tegu on ikka tema poolt toime pandud või Q OÜ juhatuse liige DD on kuritegeliku tegevuse varjamiseks palganud GG tankistiks, kelle ülesandeks oli võtta allkirja võltsimise vastutuse enda peale. Dokumendi võltsimist puudutavas osas on aga kriminaalmenetlus lõpetatud. Praegusel juhul on küsimus selles, kas KarS § 209 ja 345 puutuvalt on võimalik kriminaalmenetluse raames uusi, täiendavaid tõendeid saada. Selles osas ei ole kaebuses toodud välja ühtegi alusetult tegemata jäetud menetlustoimingut. 9.
  3. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, siis tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos kahtlustada/süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust, millist asjaolu aga antud kriminaalasjas sedastada ei saa.
  4. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 04.06.2020.a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.