Obsah (6)

§ 22§ 75§ 3§ 5§ 23§ 26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2020.a. Tallinn Väärteoasja number 4-20-1023 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annik

) § 75 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses selle eest, et ta kasutades kalastuskaarti omamata 14.01.2020 Leppneeme külaga piirneval merel Ihasalu lahes ühest nakkevõrgust koosnevat nakkevõrgujada, rikkus

§ 22lg 1 ja 29 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid.

Selle otsuse peale esitas menetlusalune isik (edaspidi ka kaebuse esitaja) 04.03.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus otsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole ta süütegu toime pannud. Süütegu on tõendamata ja aluseks on võetud kaudsed tõendid ning oletused. Nimelt paiknesid nakkevõrku tähistavad tema märgistusega väheväärtuslikud võrgulipud rannas temale kuuluvas paadis. Tõele ei vasta väide, et merest leitud võrk kuulus temale. Antud juhul on tema paadist võetud lipud ja neid kasutatud. Võrgulippude kasutamisest sai ta teada, kui temale Keskkonnainspektsioonist helistati. Ta viibis kuni 10.01.2020 välismaal ning ei olnud pärast naasmist pidevalt kodus. Kohtuvälise menetleja otsuses on vahepeal kasutatud teo toimepanijana R J nime. Tegemist on olulise eksimusega, millest piisab otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 „Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.“ Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused tulenevad karistusnormist. Kaebuse esitajat karistati

§ 75lg 1 järgi, s.o harrastuskalapüügi eest harrastuskalapüügiõigust omamata.

Kalapüük on

§ 3

lg 1 kohaselt „/…/ tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine.“ Harrastuskalapüük on kalapüügi liik, mis lähtub vastavast kalapüügivahendist (

§ 5lg 2).

Harrastuskalapüügivahend on mh ka nakkevõrk

§ 23lg 1 p 4 järgi.

Harrastuskalapüügiõigus tekib kalastuskaardi alusel (

§ 22lg 1, 25).

Kalastuskaardi annab

§ 26lg 1 kohaselt Keskkonnaamet.

Seega tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada, et menetlusalune isik püüdis kala (selle hõivamise või surmamise teel) ning et tal puudus kalastuskaart. Kaebuse esitajal puudus kalapüügikaart. Seda tõendab vääteotoimikus sisalduv väljavõte vastavast registrist. Kalapüügi kaardi puudumist ei eita ka kaebuse esitaja. Kohus loeb selle faktilise asjaolu tuvastatuks. Puudub vaidlus ka selles, et 14.01.2020 leiti merest Leppneeme küla lähedal võrk, millel olid kaebuse esitajale kuuluvad võrgulipud. Kaebuse esitaja seda ei vaidlusta, seda fakti kinnitab ka 20.01.2020 asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistaja R L (L) ütlused kohtus. Kohus loeb ka selle faktilise asjaolu tuvastatuks. Küsimus seisneb aga selles, kas nimetatud tõendid on piisvad, et tuvastada kaebuse esitaja poolt harrastuskalapüügi teostamine. Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt. Kaebuse esitaja eitab, et tema pani võrgu merre, s.o teostas kalapüüki. Tunnistaja R L nägi küll võrku, kuid seda, kes selle võrgu merre pani, ta ei näinud. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul piisav, et võrgul olid kaebuse esitaja võrgulipud, tuvastada tuleb teo toimepanija KarS § 20 tähenduses. Seda, et kaebuse esitaja oli antud teo toimepanija, kohtu hinnangul tõendatud ei ole. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et tuginetud on kaudsetele tõenditele. Nendele tõenditele tuginedes ei saa tõsikindlalt väita, et teo pani toime kaebuse esitaja – seda võis teha ka kolmas isik. Ei ole välistatud, et kolmas isik võis võtta kaebuse esitaja võrgulipud. Seetõttu ei saa antud kaudsete tõendite pinnalt tegu vahetult seostada kaebuse esitajaga. Seadus ei sätesta vastutust võrgulippude hooletu hoidmise eest. Kohtuväline menetleja on otsuses tuginenud ka rahvastikuregistri väljavõttele, mille kohaselt on kaebuse esitaja elukoht püügikoha läheduses; samuti varasemale kiirmenetluse otsusele, mille järgi on varem kaebuse esitajat samas piirkonnas ebaseadusliku kalapüügi eest karistatud. Ka need tõendid ei tõenda, et kaebuse esitaja pani toime just antud teo. Seetõttu leiab kohus, et asjas kogutud tõendid ei ole piisavad, et tuvastada kaebuse esitaja poolt temale inkrimineeritud teo toimepanemine. Seetõttu tuleb väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetada väärteotunnuste puudumisel ning asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kuna tõendamist ei ole leidnud süüteokooosseisu objektiivsed tunnused, puudub vajadus analüüsida ülejäänud deliktistruktuuri. Kohus parandab küll trükivea, mis on lipsanud otsuse päisesse – kvalifikatsiooninormi (

§ 75

lg 1) asemel on lõpposa sissejuhatavas osas

§ 22lg 1. Kohus parandab selle vea tuginedes VTMS §-le 2 ja Kr

MS § 306 lg-le 5. Parandatav ebatäpsus ei mõjuta otsuse sisu. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik