KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2020, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3542 (20274000124) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller

§ 120

lg 1; § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Evelin Udrik, isikukood 48806300048, xxx Kaitsja määratud kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Kannatanud H.H, R.A, S.L Kohtuistungi toimumise aeg 13.07.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Evelin Udrik kuriteos

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis

§ 63lg 2, § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Evelin Udrikule liitkaristus vangistus üks

§ 68

lg 1 alusel lugeda Evelin Udriku eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 06.05.2020 karistusaja hulka ja mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 06.05.

2. Evelin Udriku suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Evelin Udrikult riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha 876,00 eurot ning vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu summas 1005,56 eurot, kokku 1881,56 eurot (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks eurot 56 senti).
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Evelin Udrikult väljamõistetud menetluskulud tasumisele osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise maksega 11 kuud 156,80 eurot ja 1 kuu 156,76 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks märkida: „menetluskulud, Evelin Udrik, kr asi 1-20-3542“. Kui välja mõistetud menetluskulu pole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõendite suhtes võetavad meetmed: 9.
7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 03.03.2020 politseiametniku vormikaamera salvestus, mis on salvestatud DVD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures. 9.
8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 30.04.2020 politseiametniku vormikaamera salvestus on salvestatud DVD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures. 9.
9. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 30.04.2020 toimunud kõne hädaabinumbrile 112, mis on salvestatud CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures. 9.
10. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 06.05.2020 toimunud kõne hädaabinumbrile 112 on salvestatd CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile, kannatanutele ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 07.08.2020 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu
11. Evelin Udrikut süüdistatakse selles, et tema olles 20.03.2018 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemises, lõi tahtlikult 03.03.2020 kella 23.00 ajal, olles alkoholijoobes, A talus S.Rkülas Saaremaa vallas Saare maakonnas lahtise käega eakale H.Hile vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomi. Samuti tema, olles 20.03.2018 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud

121 lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemises, lõi tahtlikult 30.04.2020 kella 19.00 ajal, olles 2

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Evelin Udrikut süüdistatakse veel selles, et tema, olles alkoholijoobes, ähvardas tahtlikult relvataolise esemega 06.05.2020 kella 13.45 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas S.Rkülas A talu õuel Saaremaa valla sotsiaaltöötajat S.Lt tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega. Evelin Udrik, nähes sotsiaaltöötajat, hakkas tema peale karjuma ning läks korraks tuppa ja tuli, relvataoline ese käes, tagasi välja ja suunas selle sotsiaaltöötaja poole ning ütles: „kui sa siit ära ei kao, siis lasen su maha“. See hirmutas sotsiaaltöötajat, kes põgenes sõidukisse ja sõitis ära ning jäi eemale ootama politseid. Arvestades, et alkoholijoobes ja sellega seoses ettearvamatu ning ärritunud Evelin Udrik reaalselt suunas relvataolise eseme sotsiaaltöötaja poole ning sotsiaaltöötaja ei saanud olla täiesti kindel, et tegemist pole pärisrelvaga, oli sotsiaaltöötajal alust karta ähvarduse täideviimist. Evelin Udrik pani toime tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 2. Prokurör leidis, et Evelin Udriku süü temale inkrimineeritud

§ 120

lg 1, samuti

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise on kogutud tõenditega tervikuna kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist. Prokurör taotles Evelin Udriku süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega üks aasta ja

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega kuus kuud.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Evelin Udrikule liitkaristus vangistus üks aasta kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 1 aasta. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 06.05.

1. Karistusettepanekus arvestas prokurör Evelin Udriku karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes ja karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust kõigis kuriteoepisoodides. Prokurör jäi seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Prokurör leidis, et arvestada tuleb süüdistatava poolt varasemalt toime pandud kuritegude ja käesoleva kriminaalasjas toime pandud kuritegude sarnast teomustrit - vägivald alkoholijoobes. Prokurör märkis, et süüdistatava viimane vangistuslik karistus pöörati täitmisele, kuivõrd süüdistatav ei suutnud talle antud võimalust kasutada: süüdistatavale määrati kõikvõimalikud kontrollnõuded, milliseid ta ei suutnud täita ja karistus pöörati täitmisele ning ta vabanes vangistusliku karistuse kandmiselt alles 14.06.
2. Arutusel olnud kriminaalasjas on kolm kuriteoepisoodi toime pandud kolme kuu jooksul. Prokurör jäi veendumusele, et süüdistatavat ei saa karistuse kandmiselt tingimisi vabastada ega karistust asendada, kuivõrd ainuke viis hoida süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest on reaalne vangistus. Prokurör taotles süüdistusaktis nimetatud asitõendite kriminaalasja juurde jätmist. Märkis, et tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör taotles Evelin Udrikult välja mõistetavate menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuu peale.
3. Kannatanutest kohtuistungist ainsana osa võtnud kannatanu R.A leidis, et süüdistatav ei vaja vanglakaristust, vaid tal tuleks teha keskkonnamuutus ja alkoholist loobuda, on nõus süüdistatavat toetama. Koos oldud aja põhjal järeldas, et perioodidel, kui süüdistatav on olnud kaine, on ta täiesti normaalne inimene. Jäi seisukohale, et kõige olulisem on keskkonna vahetus, siis süüdistatav suudab hoiduda kuritegudest. 3

§ 120

lg 1 järgi karistuse mõistmise osas on kaitsja seisukohal, et tegelikult tagajärgi ei saabunud ja tegemist oli õhupüstoliga ning kui kuulata Evelin Udriku versiooni, siis ta mingil juhul ei oleks sellest tahtnud lasta. Kaitsja leidis, et tegemist oli hetkeemotsiooniga ja karistus võiks olla vangistus 4 kuud ja liitkaristus mõnevõrra väiksem kui prokurör küsis.

1. Süüdistatav Evelin Udrik kinnitas, et on nõus asja arutamisega lühimenetluses. Samuti kinnitas, et süüdistused on talle arusaadavad ja tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav väljendas kahetsust selle pärast, mida on kannatanutele tekitanud. Tunnistas, et talle on varem antud võimalusi, kuid on võtnud neid kergekäeliselt. On nüüd aru saanud enda probleemi tõsidusest ja soovib alkoholisõltuvusest vabaneda ja oma elu muuta. Olnud korduvalt vangistuses, leidis, et vangla seda ei muuda ja palus kohtult võimalust. Väljendas arusaamist, et peab oma tegude eest vastutama ja karistuse saama. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Vastavalt KrMS §le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja uurinud kriminaalasjas kohtule esitatud tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool. 7. Kohus leiab, et Evelin Udrikule süüks arvatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtule esitatud, kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 7.1. Süüdistuse järgi lõi alkoholijoobes Evelin Udrik 03.03.2020 kella 23.00 eakale H.Hile tahtlikult lahtise käega vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomi. Süüdistuses kirjeldatud löögi kohta esitas prokuratuur kohtule kannatanu H.Hi protokollitud ütlused, mille kohaselt 03.03.2020 helistas tema poeg R.A enda ja elukaaslase Evelin Udrikuga vahel nende elukohas S.Rkülas, A talus tekkinud sõneluse pärast politseisse. R.A kutsus politsei, et Evelin maha rahustataks. Politsei saabudes istus H.H koos Eveliniga elutoa diivanil. Kannatanu sõnul olid tema ja poeg Raivo kained, Evelin alkoholijoobes. Kannatanu kirjelduse kohaselt üritas ta Evelini maha rahustada, kui Evelin korraga lõi teda vastu vasakut põske ja kannatanu tundis löögist valu. Kannatanu väitel sai löögi tagajärjel vigastada ka tema põsesarn ning löögipiirkonda tekkis sinikas. (t lk 2-4). Kannatanu ütlused riimuvad kohtule tõendina esitatud S.Rkülas, A talus viibinud politseiametniku turvakaamera salvestiselt nähtuvaga. Nimelt nähtub salvestiselt, et diivanil kannatanu H.Hi kõrval istub väliste alkoholijoobe tunnustega Evelin Udrik, kes tõuseb diivanilt püsti ja seejärel 23:00:44 lööb toas diivanil istuvat H.Hi lahtise käega vastu kannatanu vasakut näopoolt (vaatlusprotokoll ja salvestis DVD-l t lk 7-8). Evelin Udrik on H.Hi löömist süüdistuses kirjeldatud viisil tunnistanud nii kahtlustatavana ülekuulamisel 07.05.2020 (t lk 45-47), kahtlustatavana täiendavalt ülekuulamisel 14.05.2020 (t lk 48-50) kui kohtuistungil. Evelin Udriku 14.05.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli 4

§ 121

lg 1 objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teise inimese löömine, s.o teise inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole sotsiaalselt adekvaatne, on kahtlemata kehaline väärkohtlemine

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu mõttes.

Kannatanu on kohtueelses menetluses andnud ütlused sellest, et Evelin Udriku käelöök tekitas talle füüsilist valu (t lk 2-4). Hinnates kannatanu ütlusi koos politsei vormikaamera salvestiselt nähtuva Evelin Udriku löögi intensiivsusega, on kannatanu ütlused temale löögiga füüsilise valu tekitamisest kohtu jaoks veenvad. Salvestiselt on nähtav kuidas diivanil istuva kannatanu ülakeha löögi tagajärjel tahapoole vastu diivani seljatuge vajub (salvestis DVD-l t lk 7-8). 7.2. Süüdistuse järgi lõi alkoholijoobes Evelin Udrik tahtlikult pudeliga pähe oma elukaaslasele R.Ale, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peapõrutuse. Süüdistuses kajastatud vägivalla kohta esitas prokurör kohtule kannatanu R.A protokollitud ütlused, mille kohaselt viibis kannatanu 30.04.2020 oma elukohas Saaremaa vallas S.Rkülas A talu hoovis, tegi seal tööd. Kannatanu sõnul oli ta kaine. Tema elukaaslane Evelin Udrik viibis toas ja tarbis alkoholi. Kannatanu ütluste kohaselt väldib ta elukaaslase Eveliniga koos alkoholi tarvitamist, sest teab, et Evelin muutub vägivaldseks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt läks ta 19:00 paiku majja, köögis oli alkoholijoobes Evelin Udrik. Kannatanu keeldus süüdistatava kutsest koos temaga alkoholi tarvitada ja ajas köögis T.J juttu. Ootamatult võttis Evelin Udrik köögilaualt 2/3 ulatuses täis viinapudeli ja lõi sellega kannatanule pea vasakusse piirkonda. Kannatanu hinnangul oli löök tugev, pudel ei purunenud. Kannatanu kirjeldab, et löögi tagajärjel hakkas teadvus virvenama ja ta oli umbes 10 minutit köögipõrandal põlvili. Seejärel helistas kannatanu numbril 112 ja teavitas juhtunust häirekeskust. Kannatanu samal päeval arsti poole ei pöördunud, kuid järgmisel hommikul oli tal halb ja Evelin Udrik, kes oli politseist kainenemiselt saabunud, kutsus talle kiirabi. Kannatanu viidi kiirabiga haiglasse, kus talle anti esmaabi ja ta viibis haiglas järgmise päeva hommikuni (t lk 10-12). Kannatanu ütlusi kinnitavate tõenditena on prokurör kohtule esitanud veel R.A poolt häirekeskuse numbrile 112 30.04.2020 kell 19.03 tehtud kõne salvestise koos vaatlusprotokolliga (t lk 15-16) ja 30.04.2020 A talus viibinud politseiametniku vormikaamera salvestise koos vaatlusprotokolliga (t lk 1314). Kõnesalvestisel kirjeldab kannatanu kokkuvõtvalt, et elukaaslane Evelin Udrik lõi teda viinapudeliga vastu pead. Kirjeldab, et löögist on muhk peas ja ütleb, et ta kiirabi ei soovi, soovib oma elukohta politseipatrulli. Kannatanu räägib, et elukaaslane on alkoholijoobes (ütleb, et on ka ise natukene võtnud). Nii kõne numbrile 112 kui vestlus politseiametnikuga on toimunud lühikese aja jooksul peale sündmust (Kõne numbrile 112 kell 19:03 ja salvestiselt nähtub, et politseiametniku käekell näitab A tallu saabumise järgselt 19:25). Vormikaamera 5

§ 121lg 1 sätestatud kehalise väärkohtlemise korduvalt.

Korduvus

§ 121

lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega

§ 24lg 3 mõttes.

Korduvus karistusõigusliku mõistena tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Eelnevalt leidis tuvastamist, et Evelin Udrik pani toime

§ 121

lg 1 põhikoosseisule vastavad teod toime 03.03.2020 ja 30.04.2020, lisaks nähtub karistusregistri andmetest, et Evelin Udrik on 20.03.2018 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (t lk 51-58).

Seega esineb Evelin Udriku osas eriline isikutunnus, mistõttu on tegemist korduvusega

§ 121

lg 2 p 3 mõttes.

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes. Nii kannatanu R.A kui Evelin Udriku ütlustest nähtuvalt on nad elukaaslased ja jagavad ühist eluaset, seega esineb süüdistatava ja kannatanu vahel ühiseluline sotsiaalne ja emotsionaalne side, s.o lähisuhe

§ 121lg 2 p 2 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 09.03.2020 lahendis 1-19-3377 selgitanud, et lähisuhte tuvastamisel

§ 121

kontekstis ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. 7.4. Kehalise väärkohtlemise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – so tervisekahjustuse tekitamise või valu tekitava kehalise väärkohtlemise suhtes. Kohtu hinnangul on Evelin Udrik pannud nii H.Hi kui R.A kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Vastavalt

§ 16

lg 3 sätestatule paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime 6

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo sellega, et olles alkoholijoobes, ähvardas ta tahtlikult relvataolise esemega A talu õuel Saaremaa valla sotsiaaltöötajat S.Lt tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega ja sotsiaaltöötajal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta ei teadnud, et tegemist ei ole pärisrelvaga. Kohus leiab, et Evelin Udrikule süüks arvatud kuritegu

§ 120

lg 1 järgi on tõendamist leidnud järgmiste kohtule esitatud, kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 8.1. Tulenevalt

§ 120

lg 1 moodustab ähvardamise objektiivse külje tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks kui tuvastatakse

1. a)isikut ähvardati tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ja
2. b)isik tundis oma elu, tervist või vara ohustatuna, s.o isiku jaoks oli ähvardamine veenev ja tekitas temas hirmutunde. Kohtule tõenditena esitatud kannatanu S.Le, kes töötab Saaremaa Vallavalitsuses sotsiaaltööspetsialistina, protokollitud ütlused (t lk 29-30) ja tema ähvardamise tunnistaja R.A protokollitud ütlused (t lk 32-33) Evelin Udriku tegevusest 05.06.2020 A talu õuel on kattuvad. Kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt 06.05.2020 ca 13:45 paiku saabus koju alkoholijoobes Evelin Udrik, kes kannatanut nähes ärritus ja segas valjuhäälselt kannatanu ja tunnistaja vestlust. S.L palus Evelin Udrikul lahkuda. Evelin Udrik läks korraks tuppa ja naases sealt R.Ale kuuluva õhkrelvaga, mis on musta värvi ja meenutab välimuselt revolvrit. Seejärel suunas revolvrit meenutava relva S.Le suunas ja ütles, et laseb S.Le kohe maha, kui ta ära ei lähe. Kannatanu on andnud ütlused, et ta hakkas kartma, ta käed ja jalad hakkasid värisema. Ta käskis R.Al politsei kutsuda ja istus autosse. Kannatanu jaoks oli tegemist päris relvaga ja ta kartis enda tervise ja ohutuse pärast. Evelin Udrik on teo toimepanemist tunnistanud ja tema kirjeldus sündmusest kattub olulises osas kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Evelin Udrik andis 07.05.2020 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel ütlused, et pani õhkrelva, millega ta sotsiaaltöötajat ähvardas, õuele välikäimla taha põllule, 07.05.2020 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus süüdistatava osutatud kohas ka leiti ( t lk 45-47, 35-37). Leitud õhkrelva on asitõendina vaadeldud, fotografeeritud ja vaatlusprotokoll kohtule tõendina esitatud (t lk 377

§ 120

objektiivse koosseisu täitmise mõttes ei ole tähtis, kas ähvardajal ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus, vaid tähtis on ähvarduse adressaadi arusaam ähvardavast ohust, s.o ähvardus peab olema veenev kannatanu jaoks. Kohtu jaoks on usutav kannatanu väide, et ajal kui Evelin Udrik suunas temale relva ja ähvardas ta maha lasta, tundis ta hirmu enda tervise ja ohutuse pärast. Nii kannatanu kui tunnistaja ütlustest nähtub, et ka juures viibinud tunnistaja oli ehmunud ja tundis ohtu nii kannatanule kui endale. Tunnistaja R.A ütlusi kinnitab omakorda 06.05.2020 kell 13:46 häirekeskusele tehtud kõne salvestis, milles ta kirjeldab vahetult eelnenud sündmust, süüdistatava agressiivset käitumist ja ohtu endale ja oma emale (CD salvestisega ja vaatlusprotokoll t lk 40-41). 8.2. Ähvardamise subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas seda, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohtu hinnangul pani Evelin Udrik teo toime kavatsetusega. Süüdistatav on selgitanud, et ta soovis kannatanu lahkumist ning oli kannatanu jätkuvast hoovil viibimisest ärritunud. Süüdistatava ütluste pinnalt saab teha järelduse, et ta soovis toast võetud õhkrelvaga ja sõnadega kannatanu elu ähvardades tekitada kannatanus hirmutunnet ja sundida kannatanut lahkuma. Suunates relvataolise eseme kannatanu suunas ja öeldes sinna juurde sõnad, et kui kannatanu ei lahku, laseb ta maha, pidi süüdistatav pidama vähemalt võimalikuks, et kannatanu jaoks on oht oma tervisele veenev. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (

§ 16lg 2).

9. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Evelin Udriku teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Evelin Udriku õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Evelin Udrik on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Evelin Udrik on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod

§ 121

lg 2p 2, 3 järgi, samuti

§ 120lg 1 järgi.

Seega tuleb Evelin Udrik süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus 10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 10.1.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades, et Evelin Udrikul puudub sissetulek (t lk 81) ja seda, et tal on viis kehtivat kriminaalkaristust, leiab kohus, et karistusliigina tuleb valida vangistuslik karistus. 8

§ 57

lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu osas, samuti

§ 57lg 1 p 9 sätestatud leppimist kannatanuga.

Evelin Udrik on kahetsenud toimepandud tegusid nii kohtueelses menetluses kui avaldas puhtsüdamlikku kahetsust süüdistatava viimases sõnas kohtuistungil. Kaitsja tõi kõnes välja, et Evelin Udrik on kannatanute H.Hi ja R.A ees vabandanud. Kannatanu R.A väljendas kohtuistungil, et ta on nõus Evelini toetama. Karistustust raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta, et H.H on 76-aastane eakas inimene, seega esineb

§ 58

lg 1 p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu, milleks on süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes. Arvestades tema süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsiooni leiab kohus, et Evelin Udrikule tuleb kuriteos

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõista karistuseks vangistus üks aasta.

10.2.

§ 120lg 1 näeb karistusena ette karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Sirje Lõhmuse ähvardamise episoodis hindab kohus Evelin Udriku süü keskmiseks. Süü suurust hinnates arvestab kohus, et süüteo tagajärjel tundis kannatanu ohtu oma tervisele ja ohutusele, s.o ohtu elule kannatanu ähvarduse tagajärjena ei näinud, samas tuleb arvestada kannatanus hirmu ja ähvarduse mõjususe tekitamises valitud intensiivset vahendit – revolvrilaadse väljanägemisega õhkrelva. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust.

Nii nagu toimepandud kehaliste väärkohtlemiste osas nii ka S.Le ähvardamise osas on süüdlane nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil süüdistatava viimases sõnas väljendanud kohtu jaoks usutavalt puhtsüdamlikku kahetsust. Võttes arvesse süüs suurust võimaldab puhtsüdamlik kahetsus mõistetavat karistust vähendada. Arvestades tema süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsiooni leiab kohus, et Evelin Udrikule tuleb kuriteos

§ 120

lg 1 järgi mõista karistuseks vangistus viis kuud.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel mõistab kohus Evelin Udrikule üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuse vangistus üks aasta ja viis kuud. 11. Kohtu hinnangul arvestab karistuse määra valik ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel on Evelin Udrikul viis kehtivat kriminaalkaristust (t lk 53-58). Süüdistus on kohtule Evelin Udrikut iseloomustavate tõenditena esitanud mh 20.03.2018 kohtuotsuse, millega Evelin Udrikut karistati samuti

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud. Kohus jättis mõistetud vangistusliku karistuse täitmisele pööramata katseajaga 24 kuud ja allutas Evelin Udriku katseajaks käitumiskontrollile (t lk 58-65). 15.08.2020 kohtumäärusega pööras kohus 20.03.2018 otsusega mõistetud vangistusliku karistuse täitmisele kuivõrd Evelin Udrik ei suutnud järgida katsejaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi (t lk 66-68). Kohtu hinnangul tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki arvestades süüdistatava isikut iseloomustavana arvesse võtta ka seda, et 20.03.2018 a kohtuotsusega mõisteti Evelin Udrik süüdi kehalises väärkohtlemises, mille ta oli toime pannud 9

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetud ja 09.12.2015 otsusega talle mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse – vangistuse üks aasta kaks kuud ja neliteist päeva, kandmiselt vabanemist. Käesolevas kriminaalasjas karistusena mõistetav vangistus – nii

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (kahe kuriteoepisoodi eest) määras üks aasta,

§ 120

lg 1 p 1 järgi määras viis kuud, kui moodustatud liitkaristus vangistus üks aasta viis kuud, on vangistuse kestuselt pikem ja rangem kui eelmine karistus. Mõistetav karistus arvestab samas, et käesoleva kohtuotsusega on Evelin Udrikut karistatud kolmes episoodis toime pandud kuritegude eest ja seda, et varasemad lühemad vangistuslikud karistused ei ole mõjutanud Evelin Udrikut süütegude toimepanemisest loobuma. Kohtu hinnangul täidab eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistetud vangistuslik karistus käesoleval juhul ka õiguskorra kaitsmise vajaduse ehk üldpreventiivse eesmärgi. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista Evelin Udrikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 12. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus lühimenetluses mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja vähendatud karistuseks tuleb lugeda vangistus üksteist kuud ja kakskümmend päeva.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Evelin Udriku eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 06.05.2020 karistusaja hulka ja mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 06.05.

2. Kohus asub seisukohale, et Evelin Udrikut ei saa, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, talle mõistetud vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi vabastada või mõistetud karistust asendada. Evelin Udrik vabastati tingimuslikult talle eelmise 20.03.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistusliku karistuse kandmiselt ja allutati katseajaks käitumiskontrollile ja määrati täiendavad kohustused, sh

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustus katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75lg 2 p 5 järgi kohustus alluda alkoholismivastasele ravile.

Kohtule tõendina esitatud kinnipeetavate isikute registri andmed Evelin Udriku kohta näitavad, et kohus rakendas leebema meetmena karistusest vabastamist ja kontrollnõudeid vaatamata sellele, et süüdistatav oli varem kolmel korral kandnud reaalset vangistuslikku karistust (t lk 69). 15.10.2020 kohtumäärusest, millega 20.03.2018 mõistetud vangistus täitmisele pöörati, nähtub, et vaatamata antud lubadustele ja kohustusele ravile alluda, jätkas Evelin Udrik süstemaatiliselt alkoholi tarbimist, mis viis konfliktide ja politsei väljakutseteni. Arvestades eeltoodut ja käesolevas asjas kuritegude toimepanemise asjaolusid s.o kuriteod on taaskord toime pandud alkoholijoobes, on süüdistatava käitumismuster muutumatu. Seega hinnates, kas Evelin Udrik on sobiv isik tema vabastamiseks vangistusliku karistuse kandmisest ja prognoosi katseaja edukusele, tuleb asuda seisukohale, et Evelin Udriku katseajal kontrollnõuetele ja kohustuste täitmisele allutamine ei täida Evelin Udriku isikut arvestades oma eesmärki. Evelin Udriku poolt toime pandud õiguserikkumised on läbivalt seotud alkoholijoobes olekuga ja kohus on veendunud, et vabaduses olles ei hoidu Evelin Udrik alkoholist ning seega on kõrge ka uute kuritegude toimepanemise risk. Samadel põhjendustel ei ole kohtu hinnangul võimalik kaaluda ka mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö või elektroonilise valvega. Tõkend 14. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus süüdistatavale kohaldatud tõkendi valikust, muutmisest või muutmata jätmisest. Tõkendi üle otsustamisel juhindub kohus KrMS §-s 127 sätestatust, s.o. kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava 10

§ 179

lg 2 kohaselt tuleb isikul maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on II raskusastme kuriteod (

§ 4). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on alates 01.01.2020 584,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 876,00 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud, kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale määratud kohtumenetluses tasuks ja kulude hüvitamiseks kokku 454,18 eurot, sh käibemaks. Kohus olles tutvunud kaitsja poolt esitatud tasu taotlustega on taotlused põhjendatud ulatuses rahuldanud. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja tasuks ja kulude hüvitamiseks kokku 551,38 eurot, sh käibemaks (t lk 78-79, 84-85, 89-91). Kokku on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses 1881,56 eurot, sh käibemaks. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub Evelin Udrikult välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 1881,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus Evelin Udrikult välja mõistetud menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 11