Obsah (11)

§ 184§ 68§ 73§ 83§ 255§ 183§ 2§ 16§ 56§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2020, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-993 /18240100038/ Kohtunik Anu Ammer Rahvakohtunikud Marin Pä

§ 184

lg 1, 2 järgi Süüdistatav MARCUS KAIDO ELIAS GOUTT, isikukood 39110310014; elukoht: xxxx; Prantsuse Vabariigi kodanik; emakeel – eesti ja prantsuse keel; kõrgharidus; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 1 kehtiv väärteo-karistus; tõkend puudub Asja läbivaatamise kuupäev 29.04.2019, 06.01., 13.01., 14.01., 15.01., 28.01., 05.02., 18.02. ja 04.05.2020, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 O T S U S T A S: MARCUS KAIDO ELIAS GOUTT süüdi tunnistada

§ 184

lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 27.08.2018 - 29.08.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Marcus Kaido Elias Goutt 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada - 04.10.2017 läbiotsimise käigus R Vi elukohast xxxx leitud ja äravõetud järgmised esemed: roheliste kaantega „Student“ märkmik – pakend nr. D14-0114133; musta värvi kaantega märkmik - pakend nr. D14-0114138; A4 formaadis ruuduline vihik – pakend nr. D14 – 0114140; Roheliste kaantega päevik – pakend nr. D14 – 0114143; - 04.10.2017 läbiotsimise käigus R Vi elukohast xxxx leitud ja äravõetud Märkmik – pakend nr. C 13 0073229; - A Ki elukoha xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed: Ruuduline spiraalköites märkmik .- pakend nr. E14- 0800577; Musta värvi kalendermärkmik koos lahtiste lehtedega – pakend nr. E14-0800585; Rakvere haigla arve ja patsiendikaart 3-l lehel – pakendnr. E14-0800586; Roosade kaantega märkmik – pakend nr. E14-0800587; -Marcus Kaido Elias Goutti elukoha läbiotsimisel xxxx leitud ja äravõetud esemed: Klaasist purk – pakend nr. E14-0800626; Jointi ümbris – pakend nr. E14-0800627; Taimeveski ja piip – pakend nr. E14-0800628; Minigripid 9 tk. – pakend nr. E14-0800629.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida A Ki elukoha xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud Raadiojaam koos laadijate ja kaablitega – pakend nr. E14-0800590 ja P P kinnipidamisel, xxxx ja xxxx läbiotsimisel leitud Raadiojaam „Uninden“ – pakend nr. E14-0800661 mis asuvad Politsei-ja Piirivalveameti asitõendite laos (üleandmise-vastuvõtmise akt 262) Menetluskulud Marcus Kaido Elias Gouttilt välja mõista menetluskulu riigituludesse: 1460,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 60,00 eurot kaitsetasu adv Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 53 eurot Ekspertiisi 164I maksumus ja Ekspertiisi 18E-AN1018 maksumusest 13 objekti summas 1092 eurot, s.o ekspertiisikulud kokku summas 1145,00 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulu kokku summas 2665,00 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700020154 ning selgitus: „Marcus Kaido Elias Goutt, 1-19-993, menetluskulu.“ Kui menetluskulu ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 11.06.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 30.07.
3. I SÜÜDISTUS Marcus Kaido Elias Goutt on antud kohtu alla süüdistatuna narkootilise aine suures koguses korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt, mis seisnes selles, et tema omandas korduvalt alates 14.05.2018 – 19.07.2018 A Jilt xxxx linnas ja selle lähiümbruses nii väikeses kui ka suures koguses s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet kanepiõisikud (marihuaana). Valdas narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas xxxx vald, kus tarvitas seda igapäevaselt. 27.08.2018 andis Marcus Kaido Elisas Goutt läbiotsimise käigus oma elukohas xxxx vabatahtlikult välja kirjutuslaualt arvuti kastist purgis, milles rohelised taimeosad massiga 1,07 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12% ja isekeeratud sigareti, milles rohelise ja pruuni taimepuru segu kogumaasiga 0,51 g on peenestatud kanep (marihuaana) ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 2,6%, taimeveski, milles roheline taimepuru massiga 0,046 g on peenestatud kanep (marihuaana) ja piibutaolise eseme, milles leidub tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Kirjutuslaua ülemisest parempoolsest sahtlist avastati 9 minigrippi, millest ühes leidub tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Samuti süüdistatakse Marcus Kaido Elias Goutti selles, et tema omandas koos A K´ga 19.07.2018, 23.07.2018, 03.08.2018 ja 07.08.2018 xxxx vallas M Jilt suures koguses s.o korraga vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Vedas narkootilist ainet koos A K´ga turustamise eesmärgil endale kuuluva sõiduautoga xxxx reg. nr. xxxx xxxx, kus A K pakendas omandatud narkootilise aine väiksemateks kogusteks ning turustas omakorda xxxx linnas ja selle lähiümbruses eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri
4. mai
5. a määruse nr 73 lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega, Marcus Kaido Elias Goutt, käideldes grupis ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Marcus Kaido Elias Goutt end kohtuliku uurimise käigus süüdi ei tunnistanud ja tema seletused süüdistuse kohta on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III Kohtu põhjendused. 3 Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad A K, R V ning süüdistatav Marcus Kaido Elias Goutt. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud prokuröri tõenditeks ning kirjalikeks materjalideks olid: - A Ki kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd III, tl 1-3); - A Ki joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja ekspertiisi akt A Kile tehtud ekspertiisi kohta (kd III, tl 4-5); - K S kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd III, tl 6-8); - K S joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja ekspertiisi akt K Sle tehtud ekspertiisi kohta (kd III, tl 9-10); - A Ki elukoha läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (kd III, tl 11-57); - M Ji kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd III, tl 58-60); - M Ji joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja ekspertiisi akt M Jile tehtud ekspertiisi kohta (kd III, tl 61-62); - K S sõiduauto läbiotsimise protokoll (kd III, tl 63-87); - Xxxx talu läbiotsimise protokollid (kd III, tl 88-226); - Narkootilise aine ekspertiisiakt (kd III, tl 227-233); - Marcus Kaido Elias Goutti kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd III, tl 234-236); - Marcus Kaido Elias Goutti joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja ekspertiisi akt Marcus Kaido Elias Gouttile tehtud ekspertiisi kohta (kd III, tl 237-239); - Marcus Kaido Elias Goutti elukoha ja kinnistu läbiotsimise protokollid (kd III, tl 240278); - Narkootilise aine ekspertiisiakt (kd III, tl 279-283); - Jälitustoimingute protokollid ja DVD (kd IV, tl 1-269); - Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid (kd V, tl 2-6); - Vastus päringule EKEI-sse küsimusega, kui suur kogus moodustab kümnele inimesele erinevatest narko ainetest joobe (kd V, tl 7-11); - Viru Maakohtu 06.05.2019 kohtuotsus nr 1-19-3409 P P süüdistustes

§ 255

lg 1, 184 lg 2 p 1,2; 188 lg 1, 418 lg 1 järgi, M Ji süüdistustes

§ 255

lg 1, 188 lg 1, 184 lg 2 p 1,2; 133 lg 2 p 7 järgi, K S süüdistustes

§ 255

lg 1, 184 lg 2 p 1,2 järgi, Xxxx süüdistustes

§ 255

lg 1, 184 lg 2 p 1,2 järgi, D S süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, K R süüdistustes

§ 184

lg 2 p 1,2; 188 lg 1, 418 lg 1 järgi ja R Vu süüdistustes

§ 184

lg 2 p 1,2; 188 lg 1 - § 25 lg 2, 185 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses (kd V, tl 12-34); - Viru Maakohtu 23.12.2019 kohtuotsus nr 1-19-7503 A J süüdistuses

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 133 lg 2 p 7 järgi ja Xxxx OÜ süüdistuses

§ 255

lg 11 järgi, kokkuleppemenetluses (kd V, tl 35-46); - Viru Maakohtu 08.01.2020 kohtuotsus nr 1-20-72 A K süüdistuses

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 133 lg 2 p 7 järgi, kokkuleppemenetluses (kd V, tl 47-52); - Marcus Kaido Elias Goutti karistusregistri väljavõte (kd V, tl 58) Kaitsja poolt esitati kohtule ja kohtuliku uurimise käigus uuriti: 4 A Ki poolt 02.10.2019 Marcus Kaido Elias Gouttile saadetud kiri koos ümbrikuga (kd V, tl 53, 56-57); - PPA 24.01.2020 vastuskiri kaitsja päringule (kd V, tl 54-55) Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. - Kaitseaktis esitas Marcus Kaido Elias Goutti kaitsja taotluse, et kohus nõuaks prokuratuurilt välja jälitustoimikud ning kontrolliks kriminaalmenetluse nr 18240100038 käigus kõigi läbiviidud jälitustoimingute seaduslikkust. Kohtuliku uurimise käigus kaitsja täpsustas oma taotlust, piiritledes kontrollitavate jälitustoimingute lubatavuse kontrolli taotlust ajavahemikus 01.06.2018-16.08.2018, et kohus kontrolliks Viru Maakohtu 01.06.2018 määrust nr KM5820/2018 (reg nr STR1824001138), Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurme jälitustoimingu loa taotlust 30.05.2018 ja Viru Maakohtu 27.07.2018 määrust nr KM6071/2018 (reg nr STR1824001413) ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurme jälitustoimingu loa taotlust 26.07.

1. Kohus, olles kontrollinud taotletud jälituslubasid ja taotlusi kaitsja taotletud perioodil, ei tuvastanud menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse need mitte lubatavaks tunnistada. III KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust, ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, olles viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Marcus Kaido Elias Goutti tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohus nõustub prokuröri poolt tõstatatuga selles, et käesolevas menetluses on kolm olulist küsimust: - Kas Marcus Kaido Elias Goutt sai aru/pidi aru saama, et A Ki sõidutades veeti tema autoga narkootilisi aineid? - Kas Marcus Kaido Elias Goutt pidi aru saama, et nimetatud aineid on olnud suures koguses? - Kas A Ki ütlused saab lugeda usaldusväärseks või mitte? Leidmaks vastust neile küsimustele, hindab kohus sarnaselt prokurörile kõigepealt A Ki ütluste usaldusväärsust, kuna juhul, kui leiab tuvastamist, et tema ütlused on ebausaldusväärsed, 5 puudub vajadus edaspidiseks aruteluks Marcus Kaido Elias Goutti süü küsimuses ja alus tema süüdismõistmiseks. Riigikohus on oma lahendites olnud järjekindlalt seisukohal, et ei ole välistatud isiku süüditunnistamine tuginedes vaid ühele tõendile, milleks võib muuhulgas olla menetlusosalise ütlus. Kuid ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on oluline see, et kohus vaagiks igakülgselt ja erapooletult kõiki ainsa süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri 2017 otsus nr 1-15-10967/3, p 6). Marcus Kaido Elias Goutti ja tema kaitsja on kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et A K on ütluseid andes olnud pahatahtlik ning valetanud. Marcus Kaido Elias Goutt vastas ristküsitlusel prokurörile, et miks peaks A K tema osas valetama järgnevalt: „Mulle tundub, et te pakkusite talle kolme aasta võrra tema karistust vähendada. Kolm aastat ühe mehe elust ma mõistan küll, et see võib palju väärt olla, et kolme aasta pääsemise nimel. Ma ei tea. Loll on tulla ja valetada kohtus. Ma ei usu, et see talle kasuks tuli, arvan, et ainuke põhjus oligi see, et ta saaks oma karistust vähendada. Ta ei taha seal vist väga kinni olla. Ma ei tea.“ Seega Marcus Kaido Elias Goutt mitte ainult ei väitnud, et A K valetas, vaid andis kohtuistungil sisuliselt mõista, et valetamise põhjuseks võis olla prokuröri poolne valeütlustele kihutamine, mis oma olemuselt on kuritegu. Selgituseks juhtis prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et selleks hetkeks, kui A K tuli oma ütluseid nimetatud kaasuses kohtusse andma, oli tema kohtuotsus jõustunud, ehk siis ei oleks saanud ei prokurör ega keegi kolmas survestada teda ütluste andmisel, tema karistuse määra ei oleks muutunud ka see, kui A K oleks istungile tulles teatanud, et ta keeldub ütluste andmisest. Tõepoolest, A K kasutas eeluurimisel oma süüdistatava põhiõigust keelduda ütluste andmisest ja seda ei saa temale ette heita. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et arvestades A Ki kohtuistungil antud ütluste detailsust, nende kokkulangevust teiste tõenditega ja asjaolu, et A K ei püüdnud ütluste andmise käigus kordagi oma süüd pisendada, vaid kinnitas kohtus, et tema müüs ja omandas narkootilisi aineid, aga vedu oli tal kokku lepitud Marcus Kaido Elias Guttiga A Ji soovitusel, kuna Marcus Kaido Elias Goutt oli karistamata isik, kellel oli auto ja tema enda teada tema autot keegi ei jälginud, muutuvad tema ütlused kogumis eluliselt usutavaks. Kaitsja väitis, et asjaolu, et Marcus Kaido Elias Goutt ei teadnud Xxxx talus toimuvast narkoärist mitte midagi, kinnitab muuhulgas see, et oma seisukohtade kinnitamiseks taotles ta juba kaitseaktis A Ki ülekuulamist kohtuistungil. Kaitseakti koostamisel oli ta enda sõnul veendunud, et A K annab kohtus tõeseid ütlusi ning kinnitab, et Marcus Kaido Elias Goutt ei ole süüdi. Kaitsja sõnul aga kahjuks nii ei läinud. Nimetatud seisukoht on kohtu jaoks mõistmatu, kuna kohtueelses menetluses A K ütluste andmisest keeldus ja seega ei saanud kaitsja teada, kas üldse ja/või milliseid ütlusi A K kohtus anda kavatseb. Andes hinnangut A Ki poolt Marcus Kaido Elias Gouttile vanglast saadetud kirjale ja selle sisule, siis nimetatud kirjas lubas ta teha kohtuistungil puhtsüdamliku ülestunnistuse, lubades muuhulgas ära rääkida ka Marcus Kaido Elias Goutti rolli narkootikumide käitlemisel. A K selgitas kohtus selle kirja kohta, et ta tõepoolest palus Gouttilt raha teleri ostmiseks, kuid see ei olnud väljapressimine. Ka Marcus Kaido Elias Goutt ise ei hinnanud raha saatmist, kui väljapressimist, vaid selgitas kohtuistungil, et saatis 300 eurot, kuna K muutus tüütavaks ja ta lihtsalt soovis, et helistamised ja kirjade saatmised ära lõppeksid. Ka oma saadetud raha ei taha ta tagasi, mis on omamoodi kummaline, kui arvestada seda, et Goutti kaitseversioon on see, et ta on sattunud väljapressimise ohvriks. Lisaks tuleb rõhutada sedagi, et K küsis 200 eurot, Goutt aga kandis edasi 300 eurot. 6 Hinnates kõnesoleva kirja sisu, tuleb nõustuda prokuröri poolt väljendatud seisukohaga, et kuidas saaks grupis toime pandud kuriteos ühe isiku puhtsüdamlik ülestunnistus olla teise grupi liikme osas hinnatav, kui häbistavate andmete avaldamine. Teadmine, et Goutti süüdistatakse narkootikumide käitlemises ei tulene mitte A Ki kirjast ega ütlustest, vaid see tuleneb süüdistusest ja süüdistuses olevate andmete kohta ütluste andmine ei saa omakorda kaasa tuua kaassüüdistatava häbistamist või alandamist. Nimetatu võib kaasa tuua olukorra, mis kaassüüdistatavale ei meeldi, kuna sellest sõltub tema karistamine, aga kindlasti ei saa süüdistatava kaitseversiooniga mittehaakuvaid tõendeid pidada teda häbistavateks. Kaitsja taktikat hindab kohus püüdena vabastada oma klient vastutusest. Kokkuvõtvalt, hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et A Ki ütlused ei ole ebausaldusväärsed, vaid vastupidi, need on eluliselt usutavad ning haakuvad muude käesolevas asjas kogutud tõenditega ja kohtuotsuse tegemisel kohus nendega ka arvestab. Marcus Kaido Elias Gouttile on süüks arvatud nii marihuaana omandamist A Jilt kui ka amfetamiini vedu koos A Kiga.

§ 184tähenduses on keelatud suures koguses narkootilise aine käitlemine.

Narkootilise aine käitlemise definitsiooni avab NPALS § 2 p 3, mille kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine muuhulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, hoidmine, laadimine, vedu. Aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid NPALS § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Üldjuhul tuvastatakse narkootiliste aine kogus ja koostis ekspertiisiga. Antud kaasuses ei ole konkreetselt Marcus Kaido Elias Gouttilt ühtegi grammi tema autoga veetud amfetamiinist kätte saadud, tegemist on nii-öelda virtuaalse narkootikumiga ja virtuaalse kogusega. Marcus Kaido Elias Goutti kodust ära võetud taimne puru on ekspertiisi tulemustest lähtuvalt- rohelised taimeosad massiga 1,07 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12% ja isekeeratud sigarett, milles rohelise ja pruuni taimepuru segu kogumaasiga 0,51 g on peenestatud kanep (marihuaana) ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 2,6%, taimeveski, milles roheline taimepuru massiga 0,046 g on peenestatud kanep (marihuaana). Samuti tuvastati, et piibutaolises esemes leidub tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Kirjutuslaua ülemisest parempoolsest sahtlist avastati 9 minigrippi, millest ühes leidus tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Kohtule esitatud eksperdiarvamuse kohaselt on vajalik kogus kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks üle 7 g kanepit. Seega, vaid ära võetud kanepi kogus ei anna alust süüdistada Marcus Kaido Elias Goutti suures koguses narkootikumide käitlemises. Küll aga on nii R V, A K kui ka Marcus Kaido Elias Goutt ise selgitanud, et koos tarvitati korduvalt kanepit. Marcus Kaido Elias Goutt seletas ise ka kohtus, et ta tarvitab kanepit vähem kui kord nädalas, rohkem kui kord kuus. Nimetatud asjaolu, et Marcus Kaido Elias Goutt on pidev kanepi tarvitaja, on tõendatud ka tema uriinile tehtud ekspertiisi tulemustest, kust tuvastati THC sisaldus. A K kinnitas, et tema on Marcus Kaido Elias Gouttile andnud kanepit mõne grammi kaupa. Ka R V seletas, et koos Gouttiga on ta paaril korral tarbitud kanepit ja seda oli kokku gramm. Seega A Ki ütluste kohaselt ja ka Marcus Kaido Elias Goutti enda ütluste kohaselt oli tavapärane, et tehti kanepit ja kanep tuli sellelt isikult, kellel seda kanepit parasjagu suitsetamiseks oli. Lisaks olid Marcus Kaido Elias Goutti kodu läbiotsimisel näha selged viited kanepi tarvitamisele, kuna tema kodust leiti minigrippe, milles ekspertiisiga tuvastati kanepi jääke ja piip, millega kanepit suitsetati. Seega on tõendatud, et Marcus Kaido Elias Goutt pideva tarvitajana omas ka pidevalt suitsetamiseks kanepit ning A Ki ütlused kinnitavad asjaolu, et Gouttile ka pidevalt narkootikume tarvitamiseks anti. Samas on jäänud tõendamata asjaolu, et Marcus Kaido Elias Goutt oleks kanepit korraga omandanud ja hoidnud suures koguses. Seega 7 nõustub kohus prokuröriga selles, et on põhjendatud jätta temale esitatud süüdistusest välja kanepi omandamise osast suurele kogusele viitav sõnastus. Riigikohus on selgitanud, et lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184

mõttes, mille kõrval isiku käitumist

§ 183

järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule (vt teoühtsuse printsiibi kohta RKKKo 3-1-1-4-04; RKKo 3-1-1-51-05).

§ 184

ei mõttes ei ole oluline, millist narkootilist ainet isik suures, millist väikeses koguses käitles, seadus räägib narkootilise aine käitlemisest üldiselt. Seega ei ole võimalik Marcus Kaido Elias Gouttile etteheidetud kanepi käitlemist vaadelda eraldiseisva teona, vaid isiku tahtlus oli suunatud narkootikumide käitlemisele laiemalt. Mis puudutab amfetamiini käitlemist, siis erinevalt kanepist Marcus Kaido Elias Goutti käest amfetamiini kätte ei saadud. Seega tekib vajadus tuvastada ja tõendada, mida käideldi ja kui suures koguses narkootilisi aineid käideldi. Riigikohus on selgitanud, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt RKKKo 3-1-1-121-06, p 13 ja 3-1-1-68-09, p 8.5). Lisaks on kohtupraktikas jaatatud võimalust narkootilise aine liiki, kogust ja koostist tõendada ka tunnistaja ütlustega, st nt narkootikumi ostnud isiku ütlustega (RKKo 3-1-1-68-09). Kuigi viidatud kohtuasjades oli tegemist olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei saadud, on toodud seisukoha järgi tähtis eeskätt see, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka tuginedes vaid tunnistajate ütlustele. See seisukoht on põhjendatav arusaamaga, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole ka

§ 184

sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga. Seega, juhtudel, kui narkootilise või psühhotroopse aine koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Kõneeristuste, kõnede pealtkuulamise ja nii A Ki kui ka Marcus Kaido Elias Goutti telefoni ning auto positsioneerimisega on tuvastatud, et Marcus Kaido Elias Goutt käis 19.07.2018, 23.07.2018, 03.08.2018 ja 07.08.2018 Xxxx talus, kasutades selleks oma sõidukit xxxx reg nr xxxx. 17.01.2019 koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt, milles on vaadeldud Marcus Kaido Elias Goutti kasutuses oleva auto ja mobiiltelefoni varjatud jälgimisega saadud andmeid, viibis 24.07.2018 tema telefon hommikul kella 9-st kuni kell 17:45 xxxx külas, 03.08.2018 oli sama telefon kell 23:15-23:30 xxxx külas ning 07.08.2018 asus Marcus Kaido Elias Goutti sõiduauto xxxx kell 12:59-13:22 Xxxx talu territooriumil. Arvestades ka seda, et kui Marcus Kaido Elias Goutt viis A Ji 19.07.2018 lennujaama, siis juba samal päeval kell 21:05 võttis temaga telefoni teel ühendust A K selgitades, et ta otsib endale autot, mille peale Marcus Kaido Elias Goutt lubas tulla xxxx ning samal päeval kell 21:25 tehtud kõnes kinnitab ta A Kile kohale jõudmist. Seega on usutav A Ki jutt selle kohta, et A J palus A Kil liigelda Xxxx tallu Marcus Kaido Elias Gouttiga, kes seda koheselt ka võimaldas. Marcus Kaido Elias Goutt ise ei eita, et ta Xxxx talus käis, ta ei eita ka seda, et on pidev kanepi tarvitaja ning et A J andis talle lennujaama sõitmise eest tänutäheks kanepit. A K oma ütlustes selgitas, et kõik need korrad, kui ta Marcus Kaido Elias Gouttiga Xxxx talus käis, toodi sealt narkootikume. Kui Marcus Kaido Elias Goutt selgitas kohtus, et tema A Ki ja vanamehe, 8 ehk M Ji, jutust aru ei saanud, kuna viimased rääkisid omavahel vene keeles, mida tema ei mõista ja tema juuresolekul narkootikume üle ei antud, siis A K selgitas, et amfetamiini tõi ta igal korral 20-30 grammi ja need narkootikumid andis M J talle üle Marcus Kaido Elias Goutti juuresolekul. Lisaks selgitas A K, et osa ainest andis ta sõidu eest Marcus Kaido Elias Gouttile, aine jagati autos või tehti seda hilisemalt xxxx. A Ki juttu aine koguse osas kinnitab ka tema ja K S kinnipidamisprotokollides, neile tehtud ekspertiisides ja K S auto läbiotsimisprotokollis fikseeritu., mille kohaselt 16.08.2018 kell 20:31 peeti xxxx. kilomeetril kinni K Sle kuuluv sõiduauto xxxx reg nr. xxxx, mida juhtis K S ja milles viibis ka A K. A Ki kinnipidamisel leiti tema teksapükste tagumisest parempoolsest taskust minigrip kilekoti, milles roosakaspruun pulber massiga 8,84 g sisaldas 13 % amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,84 g amfetamiini. 17.08.2018 avastati läbiotsimise käigus K Sle kuuluvast sõiduautost xxxx reg nr xxxx kõrvalistuja istme ees maas, musta värvi jope parempoolsest rinnataskust minigrip, milles omakorda minigrip, milles roosakaspruun pulber massiga 9,25 g, mis sisaldas 13% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,88 g amfetamiini. Kuna A K kinnitas, et aine sai ta M Jilt ja kaudselt ka Marcus Kaido Elias Goutt selgitas, et A K käis vanamehe juures, siis pole alust arvata, et eelnevalt A Ki ja Marcus Kaido Elias Goutti poolt toodud ained oleksid olnud kangemad või lahjemad, kuna nad pärinesid samast allikast. Seega saab väita, et ka Marcus Kaido Elias Gouttiga toodud ained sisaldasid sama palju amfetamiinsulfaati. Riigikohus on lahendis 3-1-1-95-16 p 25 selgitanud: „Kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-89-13 tehtud lahendis leidnud, et kuivõrd puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus narkootilise aine suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, võib mõistetavalt ka kaitsja taotleda omalt poolt asjatundja kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse (vt osutatud otsuse p 12). Öeldust järeldub, et kui süüdistatava või kaitsja hinnangul ei piisanud käideldud narkootilisest või psühhotroopsest ainest narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele, kuna selle aine mõju või kontsentratsioon ei olnud selline, nagu leitakse süüdistuses, saavad nad prokuröri väidete kummutamiseks esitada oma tõendeid. Märgitu tähendab samas, et süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kolleegiumi arvates võib aktiivse kaitse teostamise vajadus esmajoones tekkida nn piiripealsetes situatsioonides, mil narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine seisneb kümne annuse või seda piiri napilt ületava annuste koguse käitlemises.“ Käesolevas kaasuses ei ole tegemist piirisituatsiooniga - A Ki ütluste kohaselt toodi iga kord vähemalt paarkümmend grammi amfetamiini, kokku käisid A K ja Marcus Kaido Elias Goutt Xxxx talus tuvastatult neljal korral, seega kokku toodi vähemalt 80 g amfetamiini. Mis puutub aine puhtusesse, siis siin ei ole kaitsja püüdnud kordagi prokuratuuri väiteid ümber lükata, ega toonud menetlusse tõendeid, mis kummutaksid süüdistuses toodu aine liigi või puhtuse osas. Prokurör juhtis muuhulgas kohtu tähelepanu juba eelpool viidatud jälitusprotokollile, mille kohaselt 24.07.2018 viibis Goutti telefon hommikul kella 9-st kuni kell 17:45 xxxx külas. Arvestades, et 24.07.2018 on Marcus Kaido Elias Goutti telefon (seega ka suure tõenäosusega tema ise) Xxxx talus viibinud sisuliselt terve päeva, siis ei ole eluliselt usutavad tema väited nagu ei oleks tema Xxxx talus olevate isikutega suhelnud, ega autost väljas käinud. Kohus nõustub prokuröriga, et pigem on eluliselt usutavamad A Ki ütlused selle kohta, et Xxxx talus käidi nii saunas kui ka aeg-ajalt ainult narkootikume toomas ja Marcus Kaido Elias Goutt viibis alati narkootikumide üleandmise juures, mitte ei joonud teed, nagu ta ise väitis. Ka varjatud jälgimine just nimelt seda kinnitab. Xxxx talu läbiotsimise protokollides fikseeritu kohaselt Xxxx talus narkootilisi aineid ei peidetud ega varjatud - need kuivasid nii eluhoones kui saunas, 9 muuhulgas asus maja juures kasvuhoones kanepikasvatus. Kui Marcus Kaido Elias Goutt nägi oma sõnul Xxxx talus vaakumpakendajat, mis ei olnud väga avalikus kohas, siis on arusaamatu, kuidas ta suutis mööda vaadata kõikidest teistest narkootikumide käitlemisele viitavatest esemetest. Ka eeltoodu annab A Ki ütlustele usutavust juurde. Kui kuulata Ki 03.08.2018 Xxxx talust tagasisõidul tehtud kõnelusi, siis nendest on selgelt aru saada, et tegemist on vestlusega, kus otsesõnu küll ei mainita narkootikumide käitlemist, kuid sellest on kõne konteksti arvestades üheselt aru saada. Arvestades Marcus Kaido Elias Goutti enda ütlusi, milles ta kinnitab, et ta sai aru, et A K on narkosõltlane ja A K talle peanoogutusega ka kinnitas, et ta tarvitab amfetamiini, siis pidi kõike eelnevat arvestades Marcus Kaido Elias Goutt aru saama, et A K käitleb narkootikume, vedades neid tema autoga. Pole alust arvata, et A K valetaks ka selles osas, mis puudutab sõidu eest narkootikumidega tasumist. Kuna A K on kinnitanud, et amfetamiini üleandmine käis Marcus Kaido Elias Goutti nähes ja seda ka hilisemalt poolitati, siis saab Marcus Kaido Elias Goutti lugeda nii amfetamiini omandajaks kui ka vedajaks. Riigikohus on lahendis 3-1-1-23-10 selgitanud, et karistusseadustiku § 184 on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline ja formaalne kuriteokoosseis, mille koosseisuteod on esitatud lahtise loeteluna. Vedu tähendab narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamist transpordivahendiga. Keelatud aine valdamine transpordivahendis ilma edasitoimetamise eesmärgita ei ole samastatav veoga. Edasitoimetamise eesmärk ei ole vedamise puhul subjektiivse koosseisu tunnus, vaid iseloomustab kõnealust tegu. See tähendab, et vedamine kui tegevus on sihipärane käitumine, st see peab olema suunatud narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamisele. Kui narkootilise või psühhotroopse aine veoga on seotud kaks või enam isikut, tuleb nende karistamiseks

§ 184

lg 2 p 1 järgi esiteks näidata tunnused, mis iseloomustavad nende isikute tegu veona, seejärel aga eraldi välja tuua kaastäideviimise tunnused, st näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli selline, ilma milleta ei oleks tegu vaadeldav narkootilise või psühhotroopse aine veona. Arvestada tuleb sedagi, et

§ 184

lg-s 1 kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada (vt RKKKo nr 3-1-1-4-04, p 8.2). Miks A K üldse Marcus Kaido Elias Goutti poole narkootikumide vedamiseks pöördus, on selgitatav A Ki enda ütlustega selle kohta, et A J, kes tavapäraselt narkootikume edasi andis, oli Eestist lahkunud ja narkootikume müümiseks sai A K A Ji isa käest. Selleks, et narkootikume hankida, tuli eelnevalt raha kokku koguda ja seejärel Xxxx tallu sõita. Seda, et asjad tõepoolest nii olid, tugevdavad Ki kõned 23.07.2018 tundmatule isikule, kes kasutab numbrit xxxx ning 03.08.2018 A Kile. Nimetatud kõnedes viidatakse otseselt raha kogumisele ja võlgu jäämisele ning viimases kõnes avaldas A K rahulolematust, sest on ju teada, et tema peab inimesele raha üle andma ja võlgnikega ta ei räägi. Nimetatud kõne on üheks kõneks, mis on tehtud tagasisõidul Xxxx talust ning taustamüra tõttu on selgelt kuulda, kuidas A K peab seda kõne autos viibides. Seega ei saa Marcus Kaido Elias Goutt väita, et talle tuli A Ki tegevus täieliku üllatusena. Veelgi enam, Marcus Kaido Elias Goutt ise selgitas, et temas äratas kahtlusi juba eelnevalt pealt kuuldud A Ji ja A Ki jutt, milles räägiti võlglastest. Kuna ta ise on selgitanud, et talle tundus selline vestlus kummaline, siis veelgi enam küsimusi tekitab, miks pidi ta peale 03.08.2018 sõitu 07.08.2018 A Kiga uuesti Xxxx tallu sõitma. Kohus nõustub prokuröri poolt väljendatuga ka selles, Marcus Kaido Elias Goutt on püüdnud kohtumenetluses jätta muljet just kui teda, kui heauskset isikut, oleks ära kasutatud ja tema ei aimanud toimunud narkootikumide käitlemisest midagi. Veelgi enam, et A K on teda ähvardanud ja temalt raha välja pressinud. Kui arvestada R Vu antud ütlusi, siis Marcus Kaido Elias Goutt oli A Ji sõpruskonna täieõiguslik liige. Ka Marcus Kaido Elias Goutti kõned nii A Ji 10 kui A Kiga on sellised, mille pinnalt ei ole võimalik kuidagi teha järeldust nagu oleks ta vastu tahtmist või sunniviisiliselt pakkunud viimastele oma abi, tehes seda hirmu või ähvarduste tõttu. Ilmekas on 19.07.2018 toimunud kõne Marcus Kaido Elias Goutti ja A Ki vahel, kus viimane ei teata, ei anna korraldust, et tal on vaja sõita, vaid küsib, kas Marcus Kaido Elias Gouttil oleks võimalik abi pakkuda. Vaid veidi enam kui 20 minutit peale suhtlust oli Marcus Kaido Elias Goutt juba nõus A Kiga sõitma Xxxx tallu, kusjuures tegemist ei olnud mõne kilomeetrise sõiduga, vaid vähemalt 1,5 tunnisega nagu Goutt ise selgitas (ka ametlik kaardirakendus kinnitab nimetatud andmeid, st xxxx-xxxx vahemaa on ca 79 km ning sõidule asula piirist asula piirini läheb umbes 1 h 10 minutit). Ka Goutti suhtlus xxxx olnud A Jiga (mis nähtub läbiotsimisele lisatud e-kirjadest) peale M Ji, A Ki ja K S kinnipidamist, näitab selgelt, et Marcus Kaido Elias Goutti soov ei olnud ennast antud seltskonnast distantseerida, vaid ta pigem pakkus oma abi arestimajja paki viimisel ning A Ji isa abistamisel. Kohus hindab eluliselt mitteusutavaks, et isik, kes oma üllatuseks avastab, et tema sõpruskond on vahistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest ja enda sõnul soovis ta juba pikemat aega nimetatud seltskonnast distantseeruda, kuna sai aru, et teda ära kasutatakse, ei hakkaks vahistatud isikutele oma raha eest pakke viima. Prokurör tõstatas õigusliku küsimuse ka selles, et kas Marcus Kaido Elias Goutt on käsitletav narkootilise aine käitlejana grupis või tuleks tema tegu vaadata hoopis kaasaaitamisena. Täideviimist ja kaasaaitamist eristab õigusteoorias eelkõige kontroll toimepandava teo üle. Kui kaasaaitaja osutab ainelist või vaimset kaasabi kuriteo sooritajale, siis täideviija osaleb kuriteos kontrollides ja mõjutades kuriteo kulgemist ajas. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et arvestades Marcus Kaido Elias Goutti käimiste sagedust Xxxx talus ja asjaolu, et ta pidi aru saama, et veetakse narkootikume, siis igakordse sõidu puhul, nõustudes A Ki Xxxx tallu viima või sealt ära tooma, kontrollis ta sellel ajavahemikul, kui A K koos narkootilise ainega tema autos viibis täielikult olukorda, ta oleks võinud narkootikumide vedamisest keelduda või lubada A Kile oma autot koos teise autojuhiga, kuid seda ta ei teinud, vaid lasi hoopis oma sõidud kinni maksta, sai selle eest ise narkootikume ja seega tuleb asuda seisukohale, et ta sai väga hästi aru, mida ta teeb ja seega on tema tegevus käsitletav kaastäideviijana. Ka politseis uurijale on Marcus Kaido Elias Goutt kinnitanud, et ta saab aru, kui tema autoga veetakse salakaupa, siis on tal ka paragrahv küljes. Narkootikumide vedu eeldab eelkõige narkootilise aine viimist ühest punktist teise, ilma Marcus Kaido Elias Goutti aktiivse teopanuseta ei oleks A K saanud narkootilist ainet Xxxx talust Xxxx toimetada. Kuna iga kord kui narkootikume toodi, viibisid A K ja Marcus Kaido Elias Goutt autos ja Xxxx talus koos, tuleb nende tegevus lugeda grupiliseks, samuti tuleb lugeda igakordset narkootikumide toomist uue tahtlusega hõlmatuks, sest igal korral narkootikume vedades aitas Marcus Kaido Elias Goutt kaasa uue koguse narkootikumide transpordile - seega on tema puhul tegemist mitte jätkuva, vaid korduva teo toimepanemisega. Sellele viitab eelkõige sõitude igakordne kokkuleppimine, mitte kindlatel aegadel toimuma pidanud transport. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Marcus Kaido Elias Goutti tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ning tema süü on kõikide eelnimetatud ja analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud. Marcus Kaido Elias Goutti süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema on süüvõimeline ja võimeline karistust kandma. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtul ei ole tekkinud ka kahtlust, et isik ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima ning ei oleks võimeline kandma süüdimõistmisel karistust. 11 IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada igas kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Marcus Kaido Elias Goutti tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Temala süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega, kuna kohtu hinnangul ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette kolme kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmine määraks 9 aastat.

§ 56

lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Prokurör tegi kohtule karistusettepaneku, taotledes mõista Marcus Kaido Elias Gouttile

§ 184

lg 2 p 2 järgi toimepandud kuritegude eest karistuseks 3 aastat vangistust, millest arvata maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg kolm päeva. Karistus jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Marcus Kaido Elias Goutt ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 21, 8 nimetatud kontrollnõudeid.

Arvestades Marcus Kaido Elias Goutti teopanust ja asjaolu, et tegemist on karistamata isikuga, kelle puhul ei ole alust arvata, et ta elataks ennast kuritegude toimepanemisest, pidas prokurör võimalikuks karistada teda minimaalse seaduses ette nähtud vangistusega ning leidis, et Marcus Kaido Elias puhul on võimalik karistuse eesmärke täita tingimusliku karistusega ühes tema allutamisega kriminaalhooldaja järelevalve alla. Mõistetava karistuse kergendamist alla sanktsiooni keskmist määra, põhjendas prokurör sellega, et tõendamist ei ole leidnud Marcus Kaido Elias Goutti poolt koos A Kiga toodud narkootikumide turustamise osa. A K ise turustas narkootikume aktiivselt ja seega on tema teosüü kordades suurem, kui Marcus Kaido Elias Gouttil, kes tarvitas saadud narkootikume ise, seega on tema tegevuse ühiskonnaohtlikus ka väiksem. Ometi ei saa tolereerida suures koguses narkootikumide vedu. Arvestades A Ki antud ütlusi ja asjaolu, et Xxxx talus käis ta koos Marcus Kaido Elias Gouttiga kokku neljal korral ja tõi igal korral 20-30 grammi amfetamiini, siis 12 koguseliselt toodi kokku vähemalt 80 g narkootilist ainet. Kui lugeda nimetatud koguse puhtus võrdseks selle aine puhtusega, mis A Kilt ära võetud ainel oli (13%), siis puhta aine osakaal toodud narkootilises aines oleks olnud 10,4 g. Eksperdi vastusest tuleneb, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab amfetamiini puhul 1,3 grammist, seega toodud ainest oleks saanud narkojoobe tekitada vähemalt 80-le inimesele. Riik peab isikut karistades andma signaali ka ühiskonnale kui tervikule. Rahvatervisevastased kuriteod on karistusseadustikus sanktsioonide mõttes ühed karmimatest. Kuid arvestades Marcus Kaido Elias Goutti teopanust ja asjaolu, et tegemist on karistamata isikuga, kelle puhul ei ole alust arvata, et ta elataks ennast kuritegude toimepanemisest, seetõttu pidas prokurör võimalikuks karistada teda minimaalse seaduses ette nähtud vangistusega ning leidis, et tema puhul on võimalik karistuse eesmärke täita tingimusliku karistusega. Eelkõige on Marcus Kaido Elias Goutti puhul oluline arvestada tema enda sõltuvust narkootikumidest ning seega leian, et narkootikumidest võõrdumine aitaks tal edaspidi olla seaduskuulekas ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Prokurör leidis, et vangistuse reaalne ärakandmine ei ole Marcus Kaido Elias Goutti suhtes mõistlik, et temal on pigem vaja kriminaalhoolduse poolset tuge ja sotsiaalprogramme oma tegude keelatusest arusaamiseks ja narkosõltuvusega tegelemiseks. Kohus nõustub prokuröri karistusettepaneku ja selle põhjendustega karistuse liigi ja määra osas alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu ei pea põhjendatuks sellest irduda. Karistusmäär vastab isiku süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja -eesmärkidele. Küll aga, arvestades Marcus Kaido Elias Goutti isikut, ei pea kohus põhjendatuks allutada teda kriminaalhooldaja järelevalve alla prokuröri taotletud perioodiks. Arvestades seda, et Marcus Kaido Elias Goutt, varem karistamata, haritud ning intelligentne noormees, on kohtu hinnangul suuteline edaspidises elus iseseisvalt tegema valikuid ja asutma samme narkosõltuvusest vabanemiseks ja õiguskuulekaks eluks, ei vaja ta kohtu hinnangul kriminaalhooldaja järelvalvele allutamist. Seega on põhjendatud vabastada ta 3-aastasest vangistuslikust karistusest sama pika katseajaga, s.o kolmeks aastaks, kohaldades

§ 73lg 1 ja 3 sätteid. V Asitõendid Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad hävitamisele koäesoleva kohtuotsuse resolutsioonis loetletud asitõendid, mille osas on kriminaalmenetluse varasemates etappides otsustus tegemata. Samal põhjendusel tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida A Ki elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud, kohtuotsuse resolutsioonis loetletud esemed. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on sundraha, kaitsjatasu määratud kaitsja poolt õigusabi osutamise eest ja ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Marcus Kaido Elias Gouttilt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordse palga alammääras, s.o summas 1460,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 60,00 eurot kaitsetasu adv Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele 53 eurot Ekspertiisi 164I maksumus ja Ekspertiisi 18E-AN1018 maksumusest 13 objekti summas 1092 eurot, s.o ekspertiisikulud kokku summas 1145,00 eurot. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Marin Pärs Rahvakohtunik Kaja Inno Rahvakohtunik 14