Obsah (6)

§ 657§ 5§ 230§ 232§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-3421 Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirs

§ 657lg 1 p 2¹ alusel tuleb täiendada otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et TV Online OÜ ja XO Investments OÜ sõlmisid
2. märtsil 2014 müügilepingu, millega TV Online OÜ müüs XO Investment OÜ-le kaupa. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et müügilepingu p 6.5 kohaselt on lepingule alla 5 Tsiviilasi nr 2-19-3421 kirjutanud juhatuse liikmel, s.t kostjal isiklik solidaarne vastutus lepingu nõuetekohase täitmise eest piirmääraga 20 000 eurot. TV Online OÜ loovutas oma lepingust tuleneva nõude hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas käendusleping kehtib ja kas põhivõlgnikul on põhilepingust tulenev võlgnevus.
3. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 mõttes eeldab, et TV Online OÜ ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, TV Online OÜ-l eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käendusleping ei ole lõppenud. Maakohtu menetluses tugines kostja väitele, et käendusleping lõppes müügilepingu p 7.2 esimese lause alusel koos müügilepinguga ühe aasta möödumisel alates lepingu sõlmimisest. Maakohus märkis õigesti, et müügilepingu sama punkti teine lause näeb ette lepingu automaatse pikenemise ja kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid võinud lepingu automaatse pikenemise peatada. Maakohus järeldas sellest õigesti, et käendusleping kehtib. Alles apellatsioonimenetluses asus kostja väitma, et punkt 7.2 teine lause sätestab ainult müügilepingu, mitte aga käenduslepingu automaatse pikenemise. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 153 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb tähtajaline käendus tähtaja möödumisega. Vaidlusalusest müügilepingust ei tulene, nagu oleks käendaja vastutus tähtajaliselt piiratud. Kostja teistsugune tõlgendus ei ole kooskõlas lepingu p 7.2 sõnastusega ega punktiga 6.5, mis näeb ette kostja tähtajaliselt piiramata vastutuse kõikide lepingu alusel tekkinud kohustuste eest.
5. Käenduslepingu kehtimist ei välista ka VÕS § 142 lg 2, mille teise lause kohaselt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käesoleval juhul ei käenda kostja tulevikus tekkivat määratlemata kohustust. Maakohus tuvastas, et kostja käendas TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahelisest müügilepingust tulenevat võlasuhet, mille raames TV Online OÜ müüs ja XO Investments OÜ ostis kaupu lepingus määratud tingimustel. Müügilepingu automaatse pikenemisega võlasuhe ega kostja käenduslepinguga võetud kohustus ei muutunud.
6. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja apellatsioonkaebuse väitega selle kohta, et maakohus jättis nõuetekohaselt põhjendamata, miks ta ei nõustunud kostja väitega, et käenduskokkulepe tuleb müügilepingust välistada, kuna tegemist on ebatavalise tüüptingimusega. Maakohus asus ebaõigesti kokkulepet hindama VÕS § 37 lg 3 alusel, tegemata eelnevalt kindlaks, kas tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas käesoleva otsusega täiendada. 34.

§ 5

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadust ei tulene teisiti. Seega, kui kostja leidis, et müügileping on sõlmitud tüüptingimustel ja ta soovis, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, tuli kostjal ka esile tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt 6 Tsiviilasi nr 2-19-3421 kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, st lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et lepingutingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja selle sisu mõjutada), (vt

1. juuni 2012 RKTKo nr 3-2-1-66-12 p 12). Kostja ei ole seda teinud.
2. Kostja väitis maakohtus vaid üldsõnaliselt, et müügileping on tüüptingimustel sõlmitud leping, jättes oma väite sisustamata ja tõendamata. Kostja väitis vaid seda, et ta ei teadnud lepingu allkirjastamisel, et selles on sätestatud tema isiklik vastutus. Asjaolu, et kostja väidetavalt lepingu tekstiga piisavalt ei tutvunud, ei anna aga alust järeldada, et vaidlusalune lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja et kostjal ei olnud võimalik selle sisu mõjutada. Hageja selgitas vastusena kostja väitele, et tegemist ei ole tüüptingimusega ja esitas tõendina TV Online OÜ ja kostja vahel varem,
3. a omakäeliselt allkirjastatud eraldiseisva käenduslepingu (dtl 98), millega kostja võttis kohustuse tagada TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahel
4. a sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi (dtl 95).
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi müügilepingu teksti ja kostja paljasõnalise väite alusel järeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga VÕS § 35 lg 1 mõttes. Vastupidi, asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole TV Online OÜ vaidlusalust käenduskohustust sätestavat lepingupunkti tüüplepingutes sellisena alati kasutanud. Kuna tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei ole vaja hinnangut anda kostja väitele, nagu ei oleks tüüptingimus VÕS § 37 lg 3 sätestatust tulenevalt saanud lepingu osaks.
6. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja sai kauba üleandmist tõendada ainult saatelehe või üleandmisaktiga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud (

§ 232lg 1).

Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja ainuüksi asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Maakohus tuvastas, et kuigi lepingu kohaselt tuli kauba üleandmisel vormistada saateleht, seda praktikas kunagi ei tehtud ja poolte suhe oli tõrgeteta selliselt toiminud juba väga pikalt. Samuti tuvastas maakohus selle, et põhivõlgniku volitatud esindaja YY on kauba saamist ja selle eest maksmata jätmist isiklikult kinnitanud. Kostja ei ole maakohtu seda järeldust vaidlustanud. YY kirjutas vastusena hageja võla kohta esitatud päringule
2. juunil
3. a, et tasumise tund tuleb (dtl 5) ja
4. septembril 2017, et võlg makstakse ära siis, kui mehed on Rootsi tööle saadetud (dtl 3). Tõele ei vasta ka kostja väide, nagu oleks ccc suvaline aadress, millelt saadetud saldokinnitus ei oma asjas üldse tähtsust. Hageja selgitas, et kõik XO Investments OÜ-le saadetud arved saadeti ka raamatupidaja aadressile ccc. TV Online OÜ saatis
5. veebruaril
6. a sellele aadressile XO Investments OÜ tasumata arvete väljavõtte, summas 3612.26 eurot ja sellelt aadressilt kinnitati tasumata arvete saldo õigsust (dtl 6-8). Tegemist on samade arvetega, mis on hagi aluseks. Arvetele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vastupidi, kostja leiab, et tegemist on küll XO Investments OÜ-le esitatud arvetega, kuid et need on esitatud hoopis mingi teise lepingu alusel. Maakohus leidis seega asjas esitatud 7 Tsiviilasi nr 2-19-3421 tõendeid hinnates põhjendatult, et kuna põhivõlgniku volitatud esindaja on võla olemasolu tunnistanud (VÕS § 30 lg 1), on võla aluseks olev kaup järelikult üle antud. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu võimaldaks ainuüksi saatelehe puudumine jõuda asjas teistsugusele järeldusele.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhivõlgnikul on tekkinud
8. märtsi
9. a müügilepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustus ja kostja käendajana vastutab selle täitmise eest. Kostja väide, et kaup müüdi hoopis mingi teise lepingu alusel, on sisustamata ja tõendamata. Ringkonnakohus selgitab, et hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest (

§ 230lg 1).

Kostja, kes on XO Investments OÜ seaduslik esindaja, ei ole esile toonud, et TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahel oleks olnud mingi muu sarnase sisuga kaupade müügileping. Tõele ei vasta ka kostja väide, nagu ei oleks vaidlusaluses müügilepingus kokku lepitud transporditeenuste osutamises. Sellist järeldust ei saa teha üksnes lepingu pealkirja järgi. Transporditeenuse osutamise võimalus tuleneb käesoleval juhul lepingu punktist 4.

1. Kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et vaidlusalused arved ei olnud esitatud
2. märtsi
3. a müügilepingu alusel, ei saanud maakohus nendele asjaoludele ka hinnangut anda. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka ringkonnakohtul.
4. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et põhivõlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustus hageja ees ja kostja vastutab selle eest käendajana VÕS § 145 lg 1 alusel. Käendusleping ei ole tühine ja see ei ole lõppenud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kandis hageja ringkonnakohtus kulusid õigusabile kokku 1248 eurot, sh kulus esindajal 1 tund apellatsioonkaebusega tutvumisele ja analüüsile ning 7 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Vandeadvokaat osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks).
2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja menetluskulude maht on ebamõistlikult suur. Hagejat esindas ringkonnakohtus sama esindaja, kes esindas teda ka maakohtu menetluses. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise või eriliselt mahuka asjaga. Apellatsioonimenetluses on pooled valdavalt vaid korranud maakohtu menetluses juba esitatud väiteid. Seetõttu peab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Lepingulise esindaja ühe tööühiku hind 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks), on arvestades esindaja kvalifikatsiooni mõistlik. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (dtl 162). 8 Tsiviilasi nr 2-19-3421
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja ringkonnakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 624 eurot (130×4+20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 9