← Eesti

1-19-8770/22

Obsah (4)§ 2§ 3§ 31§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8770 (19230100604) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, l

) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise 2

(6)eesmärgil.

§ 31

lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

  1. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja T. Mällas, leides, et kohus hindas dokumentaalseid tõendeid ebaõigesti ning tunnistas süüdistatava ütlused osaliselt samuti ebaõigesti ebausaldusväärseks. Tõendite selektiivne hindamine on ühelt poolt põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS § 338 p 1 tähenduses. Kohtulahendi põhistamiskohustus tuleneb samuti EIÕK art 6 nimetatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest. Kaitsja hinnangul on kohus tõendite ning kuriteo asjaolude omavahelise seostamise põhimõtet rikkunud, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Kaitsja argumendid maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega mõista M. Laaneväli süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks, on alljärgnevad: 3.
  2. Kohus on hinnanud tunnistaja YY ütlusi ebaõigesti, sest kohapeal avaldas CC, et autost leitud kanep kuulub temale. Seega ei saa tunnistaja ütluste pinnalt järeldada, et kõik narkootilised ained kuulusid M. Laaneväljale. Vallasasja läbivaatuse protokoll ei vasta YY ütlustes avaldatule. Tunnistaja YY ütlustest ei selgu, mitu minigripp kotikest kuulusid M. Laaneväljale ja mitu teistele. Vastust, mitu mingripp kotikest leiti sõidukist, ei saa tuletada ka vallasasja läbivaatuse protokollist, kus on kirjas, et sõidukist leitud minigrip kotikesed pakendati paberkotti. Antud juhul tulnuks kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. 3.
  3. Kohus on otsuse p-s 6 viidanud asitõendite vaatlusprotokollile, mis tõendab kaudselt, et kõik sõidukist leitud minigrip kotid olid sarnased. Kaitsja hinnangul ei tõenda see asjaolu M. Laanevälja seotust narkootiliste ainetega. 3.
  4. Et süüdistatav ei ole seotud temale esitatud süüdistusega, kinnitavad tunnistajate DD ja CC ütlused, et nemad on omandanud narkootilisi aineid, mis on seotud 19.04.2019 episoodiga. 3.
  5. Ekspertiisaktist nähtuvalt ei ole teostatud eraldi iga minigripp kotikeses olnud aine ekspertiisi. Ekspertarvamuse põhjendus on seega puudulik, kuivõrd ekspert on jätnud vastamata küsimusele, kui palju ekspertiisiks esitatud aine e. siis iga minigripp kotikeses olev aine narkootilist ainet sisaldas ning kui suur oli puhta narkootilise aine sisaldus. Kuivõrd esineb kahtlus, et sõidukist vallasasja läbivaatusel ära võetud minigripp kotikesed ei pruugi olla puutumatuna säilinud ning ei ole tuvastatud, kas iga minigripp kotikeses olev aine sisaldas narkootilist ainet, on kaitsja hinnangul ekspertiisiakt selle kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatu tõend. 3.
  6. Tunnistajate CC ja DD ütlused osaliselt 19.04.2019 sõidukist leitud narkootiliste ainete neile kuuluvusest on tõepärased. Vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad. Seisukoht, et tunnistajate ütlused on kõlbmatud, on ebaõige. Asjaolu, et isikute küsitlemine ei olnud võimalik, ei välista seda, et M. Laaneväli süüd saaks kinnitada.
  7. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja enda apellatsiooni juurde, süüdistatav toetas apellatsiooni. Prokurör taotles jätta maakohtu kohtuotsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooniga ja kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidel alus puudub, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on otsuses veenvalt põhjendanud, miks ta M. Laanevälja talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid vastupidiselt hinnata ja neid kinnitavatele tõenditele antud hinnangut muuta.
  9. Kohtukolleegium ei jaga esiteks kaitsja seisukohta selles, et kohus on andnud tunnistaja YY ütlustele ebaõige hinnangu, sest tunnistaja ütlustest ei selgu, mitu minigripp kotikest kuulusid M. 3

(6)Laaneväljale ja mitu teistele. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja tõlgendanud tunnistaja ütlusi kontekstist välja rebituna ja seetõttu ebaõigesti. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud YY ütlustest nähtub, et koheselt pärast auto läbivaatust tunnistas M. Laaneväli talle, et leitud valge pulbriline aine on kas kokaiin või amfetamiin, mis kuulub M. Laaneväljale endale ja ta ostis aine endale tarvitamiseks. YY selgitas sedagi, et CC andis selgitusi vaid tema enda kotist leitud kanepi kohta, mille ta oli ostnud endale tarvitamiseks, mitte valge pulbrilise aine kohta, mis leiti auto juhipoolse tulede lüliti all olevast sahtlist. Kohus on osutanud tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kinnitamiseks Harju Maakohtu
  1. augusti
  2. a otsusele, millega CC tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne
  3. aprilli 2019 kell 19.36, suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mida hoidis enda valduses kuni
  4. aprillini 2019 kell 19.36, mil Tallinnas Taevakivi tänaval vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema õlakotist ära 13 fooliumpaberist voldikut, milles narkootiline aine kanepiõisikud (marihuaana) kokku massiga 11,55 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%. Seega kinnitavad tunnistaja YY ütlused üheselt seda, et pärast auto läbivaatust käis jutt tema ja M. Laanevälja vahel autost leitud valgest pulbrist, mille M. Laaneväli tunnistas endale kuuluvaks ja mis pidi tema ütluste kohaselt olema kas kokaiin või amfetamiin. Seega puudub kohtukolleegiumi hinnangul vaidlus M. Laanevälja autost leitud kuues soonkinnisega kilekotis valge pulbri kuuluvuses M. Laaneväljale. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et ka vallasasja läbivaatuse protokollis kajastatu riimub tunnistaja YY ütlustega selles, et autost leitud valge pulbriline aine kuulus süüdistatavale.
  5. Kohus on tunnistanud M. Laanevälja ütlused seega põhjendatult ebausaldusväärseteks osas, mis puudutavad tema poolt eelnevalt omandatud aine kogust kui selles, et enne sõiduki peatamist andsid CC ja DD talle narkootilisi aineid, sest need on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtukolleegium leiab samuti, et M. Laanevälja selgitused, et ta ei süvenenud kohtueelses menetluses sellesse, mille osas teda täpselt üle kuulatakse ja milles teda kahtlustatakse, ei ole veenvad, on omavahel vastuolus ega riimu teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et M. Laaneväli on isik, keda on kaks korda karistatud kriminaalkorras narkootilise aine käitlemise eest, samuti on tal kehtiv väärteokaristus

§ 151

lg 1 järgi narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega pidanuks ta olema väga hästi teadlik kriminaal- ja väärteomenetluse erisustest ning arvestama sellega, et ta katseajal uut kuritegu toime ei paneks. Süüdistatava poolt katseajal toime pandud uue narkootilise aine käitlemise eest esitatud kahtlustuse eitamine on tingitud üksnes sellest, et vältida eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. 8. Ekspertiisakti (kd II, tl 9-10) sissejuhatusest nähtuvalt esitati ekspertiisiks ekspertiisiobjekt (asitõenditeibiga suletud pakendis): valge pulber kuues soonkinnisega kilekotis, massiga kokku 5,58 g. Nähtuvalt eksperdiarvamusest sisaldab valge pulber massiga kokku 5,58 g 32% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,59 g kokaiini. Seega nähtub ekspertiisiaktist üheselt ja arusaadavalt, kui palju kuues soonkinnisega kilekotis valget pulbrit ekspertiisiks esitati ja kui suur oli selles puhta aine – kokaiini- kogus. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab ekspertiisiakt KrMS §-s 107 sätestatud nõuetele ning ainuüksi see, et uuringute kirjelduses ei ole ekspert teostanud eraldi iga minigripp kotikeses olnud aine ekspertiisi, ei tee ekspertiisiakti kontrollimatuks ega muuda seda kohtukõlbmatuks tõendiks. Otsuse lugejale on üheselt arusaadav, et ekspertiisiks esitati valget pulbrit kokku 5,58 g, milles sisaldub 1,59 g kokaiini. Seega on ekspert vastanud kõigile kolmele ekspertiisiülesandes esitatud küsimusele, mistõttu kaitsja viide ekspertarvamuse põhjenduse puudulikkusele ei ole asjakohane. Küsimust, kui palju ekspertiisiks esitatud aine e. siis iga 4

(6)minigripp kotikeses olev aine narkootilist ainet sisaldas ning kui suur oli puhta narkootilise aine sisaldus, eksperdile esitatud ei ole. Kuigi vallasasja läbivaatuse protokollist (kd II, tl 1-2) nähtuvalt pakendati sõiduki BMW XXXXXX läbivaatusel leitud minigrip kotikesed paberkotti (mitte pruuni paberkotti) ja ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiobjekt (asitõenditeibiga suletud pakendis), ei saa tekkida kahtlust, et meetme rakendamise kirjelduse sõnastus erineb ekspertiisiks esitatud minigripp kotikeste arvus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus vajadus asjas DNA- ja sõrmejäljeekspertiis määramiseks, tulenevalt süüdistatava varasematest ütlustest, et sõiduauto juhipoolse tulede lüliti all olevast sahtlist leitud kuus minigrip kilekotti koos valge pulbriga kuulusid temale. Et ka tulenevalt vaatlusprotokollist (kd II, tl 11-12) olid kõik sõidukist leitud mingrip kotid ühesugused, mõõtmetega ca 4,1x7,5, mille ülaosas on ümmargune auk ning punane triip ning allosas on valgega piktogrammid: prügi viskav minifiguur vaheldumisi kolmnurkadega, kinnitab see vähemalt kaudselt aine päritolu ühest ja samast allikast, nõustub kohtukolleegium kohtu järeldusega, et leitud aine kuulus M. Laaneväljale. Kaitsja kriitika asjas vallasasja läbivaatuse protokollist tulenevalt pildi või helisalvestise puudumisele ei ole asjakohane. Tunnistaja YY kohtuistungil antud vastustest kaitsja küsimustele nähtub üheselt, et kinnipidamist ja vallasasja läbivaatamist ei filmitud ja protokolli koostas kiirreageerija UU. Ringkonnakohtu istungil möönab kaitsja ka ise, et korrakaitseseadus ei nõua otseselt iga menetlustoimingu filmimist või heli salvestava seadme kasutamist.
  1. Kohtu eksimust tunnistajate CC ja DD ütluste tõendite kogumist väljajätmisel kaitsja selgitanud ei ole. Kohtuistungil avaldasid mõlemad tunnistajad kaitsja küsimusele vastates, et M. Laanevälja sõiduautost leitud narkootilisest ainest kuulus neile kummalegi 2 mingrip kilekotti kokaiiniga, kuid edasiselt keeldusid ütluste andmisest viitega, et see võib neid süüstada. Samas leidis kohus põhjendatult, et tunnistajad ei saa nõustuda ütluste andmisega osaliselt, s.o vastata vaid mõnele (kaitsja või prokuröri) küsimusele ja tegemist on katkestatud ristküsitlusega KrMS § 288 lg 10 tähenduses, kuna tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kontroll ristküsitluse läbi on sellistel tingimustel välistatud. KarS § 288 lõikes 1 nimetatud juhul on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul. Kuna prokurör ei nõustunud enne ristküsitluse katkestamist antud ütluste tõendina vastuvõtmisega, jättis kohus tunnistajate varem antud ütlused seadusest tulenevalt tõendikogumist välja. Kohus leidis õigesti, et isegi olukorras, kus M. Laaneväli väidetavalt võttis teistelt autos viibivatelt isikutelt vastu narkootilist ainet, peites selle koos varem enda poolt omandatud ainega enda auto laekasse, valdas ja hoidis ta seda ainet kinnipidamise hetkel. Olles varem korduvalt narkootilise aine käitlemisega kokku puutunud, pidi süüdistatav ilmselgelt vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist on suures koguses narkootilise ainega nagu ta kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitas ja seetõttu ei välista isegi süüdistatava enda versioon sündmustest tema poolt iseenesest KarS § 184 lg 2 p 2 koosseisu täitmist.
  2. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on vaidlustatud otsuses kaitsja väiteid ja kõiki tõstatud kaitseversioone põhjalikult analüüsinud ning andnud üksikasjaliku hinnangu, milliste tõenditega on süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud. Maakohus on tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et M. Laaneväljale esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud. Kõik maakohtu seisukohad on kohtuotsuse lugejale jälgitavad ja arusaadavad. M. Laanevälja tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele ja tegu on toime pandud kavatsetusega. Ekspertiisiga tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks ca 24 inimesele, mis vastab narkootilise aine suurele kogusele. Maakohtu poolt kriminaalmenetluse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses, millele kaitsja viitab ja millega kaasneb või võib kaasneda ebaseadusliku lahendi tegemine, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue, süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse tegemiseks, käsilolevas asjas tuvastatav ei ole. 5
(6)
  1. Seonduvalt M. Laanevälja valitud kaitsja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotlusega märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Süüdistatava kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse M. Laaneväljale apellatsioonimenetluse raames osutatud õigusteenuste eest tasu saamiseks summas 600 eurot, (s.h käibemaks 100 eurot). Kliendilepingus kokkulepitust moodustub kaitsja tasu vastavalt advokaadibüroo L&P esitatud arvele nr 122t. Taotlusele lisatud arvest nähtuvalt on kaitsja osutanud süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses, s.h. tutvumine maakohtu otsusega, apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine ringkonnakohtule ning kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine kohtuistungil ringkonnakohtus. Et arve nr 122t on muutunud sissenõutavaks, palub kaitsja hüvitada valitud kaitsja tasu M. Laaneväljale täies mahus ja kanda see üle Advokaadibüroo L&P arvelduskontole. Kuivõrd kohtukolleegium jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata ehk teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu jätta KrMS § 180 lg 1 ls.1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel M. Laanevälja kanda.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. aprilli 2020 otsuse M. Laanevälja süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.