← Eesti

1-14-535/188

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2020 (kirjalik menetlus) 1-14-535 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kalle Rääk (isikukood 38406105237) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kalle Rääk kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Hallik Kalle Rääk RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. juuni 2020 määrus Kalle Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises ja temalt maakohtu määrusega menetluskulude väljamõistmise osas. Jätta maakohtus Kalle Räägult välja mõistetud menetluskulud riigi kanda.
  6. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Kalle Rääk (isikukood 38406105237) talle Viru Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-535 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
  9. Määrata Kalle Räägule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
  10. novembrini
  11. Allutada Kalle Rääk 24 kuuks alates tema tingimisi enne tähtaega vabastamisest käitumiskontrollile. Kalle Räägu katseaega hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.
  12. Määrata Kalle Rääk katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  13. Kohustada Kalle Rääku järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  14. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel kohustada Kalle Rääku katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed) ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.
  15. Määrus Kalle Räägu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
  16. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kalle Räägule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 194,40 (sada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti), sh käibemaks 32,40 (kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend senti). Jätta nimetatud summa riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Kalle Rääk tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  18. oktoobri 2014 otsusega KarS § 113 järgi. Talle mõisteti karistuseks 7 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
  19. juuli 2013 a. otsusega mõistetud karistuse võrra. Lõplikku liitkaristust 9 aastat 3 kuud vangistust kannab K. Rääk alates
  20. augustist
  21. Karistusaeg lõpeb
  22. novembril
  24. Vangla ja prokuratuur ei toeta K. Räägu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
  25. Viru Maakohtu
  26. juuni
  27. a määrusega jäeti K. Rääk karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused. 2

(7)
  1. Kohus märkis, et vaatamata distsiplinaarkaristuste puudumisele, garanteeritud töökoha olemasolule, vangistuses töötamisele ning sotsiaalprogrammide läbimisele, on K. Räägu tingimisi vabastamine ennatlik arvestades tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning süüdimõistetu isikut. K. Räägul on kanda veel umbes 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtul puudus veendumus, et K. Rääk uusi kuritegusid toime ei pane. Talle anti enne eelmist vangistust võimalus kanda karistus vabaduses, ent ta pani toime tapmise ja karistus pöörati täitmisele. Kohtul puudus seetõttu veendumus, et K. Rääk suudab edaspidi korrektselt täita käitumiskontrolli nõudeid. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks nägi kohus alkoholitarvitamises. Samuti selles, kui K. Rääk hakkab suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle poolt ta on mõjutatav. Kohus leidis, et ka elektrooniline valve ei suudaks K. Räägu õiguskuulekust tagada. MÄÄRUSKAEBUS
  2. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega K. Rääk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Jätta menetluskulud riigi kanda.
  3. Vaidlus puudub selles, et süüdlase käitumine vangistuses on hea, vabanemisel on tal elukoht, pere, kindel töökoht ning vangistuse ajal puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on tulemuslikult hõivatud tööga ning osalenud sotsiaalprogrammides.
  4. Maakohtu lahend on vastuolus riigikohtu hiljutise praktikaga. Õigustatud ei ole veelkord osundamine sellele, et mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist rangeimal võimalikul viisil, sest kuriteole ja selle raskusele (mh korduvusele) antakse hinnang mõistetava karistusega. Selline põhjendus ja lähenemine irdub KarS § 76 lg-s 2 väljendatud seadusandja kriminaalpoliitilisest tahtest (RKKKm 1-09-14104 p 20). Seda eriti siis, kui süüdlasele mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, kuna KarS § 65 lg 2 kohaldades absorbtsioonipõhimõtet kohaldada ei tohi. Teisisõnu, toimepandud kuriteol ja selle raskusel eraldi kaalu KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsete eelduste kohaldamisel ei ole.
  5. Kuriteo raskusest ja mõistetud karistusest tuleb eristada kuriteo toimepanemise asjaolusid (RKKKm 1-14-5339 p 12). Määruses piirdub kohus varasemate kuritegude toimepanemist ja süüdlase elukäiku analüüsides vaid osutusega süüdlase varasemale korduvale karistatusele ja viimase kuriteo toimepanemisele vangistusest tingimisi vabastamise ajal. Maakohtu määrusest ei selgu, miks K. Räägu hoiakud ja suhtumine ka peale 7 aasta pikkust vangistust ei ole muutunud. Just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine on vajalik otsustamaks, missuguseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (ja seda vaatamata pikaajalise vangistuse ärakandmisele). Pikaajalist vangistust kandva isiku puhul tuleks suuremat kaalu omistada isiku käitumisele karistuse kandmise ajal, kuna vangistuses võivad isiku hoiakud ja suhtumine muutuda. Süüdlase käitumine ja hoiakud on 7-aastase vangistuse jooksul muutunud vaid positiivses suunas. Määruses on osutatud vaid sellele, et K. Rääk pani uue raske kuriteo toime tingimisi karistuse kandmise ajal, sisuliselt ei ole aga vaetud, miks uue kuriteo risk ei ole maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega.
  6. Kohus viitab ka K. Räägu kandmata karistusajale. Selline viide ei ole materiaalõiguslikult korrektne, kuna KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu ei saa ärakandmata karistusaeg eraldivõetuna olla vabastamata jätmise aluseks. 3
(7)
  1. Karistuse eesmärkide osas olgu märgitud, et K. Rääk on täitnud kõik individuaalse täitmiskavaga pakutud tegevused, s.o karistuse eesmärgid on täidetud. Vangla väitel ei ole süüdlasele enam midagi pakkuda, tema käitumine vangistuses on hea ning sotsiaalprogramme saab ta läbida ka vabaduses. Olgu lisatud, et
  2. novembri
  3. a määruses, mille tegi teine kohtukoosseis, leiti, et süüdlase senised püüdlused õiguskuulekalt elada on väärt seda, et ennetähtaegse vabastamise küsimust vaetaks seaduses sätestatud tähtajast varem. Kohus leidis, et pool aastat peaks olema piisav aeg, et süüdlane saaks kohtule tõestada, et ta on valmis õiguskorrast kinni pidama. Süüdlane on kohtu suuniseid eeskujulikult täitnud.
  4. Kohus on uue kuriteo soodustegurina välja toonud alkoholi tarvitamise. Põhjendamata on jäetud see, miks ei ole see risk maandatav käitumiskontrolli ja kontrollkohustuste määramisega. Ehkki viimase kuriteo pani K. Rääk toime alkoholijoobes, ei ole tal diagnoositud alkoholisõltuvust ning ei nähtu, et ta ei oleks motiveeritud alkoholist loobuma. Süüdlane on andnud nõusoleku omal kulul osaleda alkoholi tarvitamise häire uuringus, läbida vabanemisjärgsed sotsiaalprogrammid ning tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist.
  5. Arusaamatuks jääb, millistele faktilistele asjaoludele kohus tugineb selles, et K. Rääk võib vabaduses hakata suhtlema kriminaalse taustaga isikutega ning olla mõjutatav. Nimelt leiti
  6. novembri
  7. a määruses, et süüdlase suhted kriminaalse taustaga inimestega on katkenud. Ka vanglal vastupidised tõendid puuduvad.
  8. Vabanemise korral asub K. Rääk elama teise linna, s.o XXX. Tema suhtes kohaldatakse KarS § 75 lg 2 p 7 sätestatud käitumiskontrolli meedet.
  9. Kohtu seisukohad elektroonilise valve osas seavad kahtluse alla kriminaalhooldussüsteemi vajalikkuse tervikuna. Kriminaalhooldus ja käitumiskontroll aitavad kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Kohtu järeldus seisneb selles, et vaid vangistus hoiab uute kuritegude toimepanemise ära, ehkki ka vangistuses pannakse kuritegusid toime. Kohus on jätnud arvestamata, et süüdlase uue kuriteo riski maandavad vabanemisjärgsed elutingimused, pere ning kindel töökoht ning elukohalinna vahetus. Määrus on trafaretne, mida näitab selle sarnasus paljude teiste määrustega. Määruse koostamiseks kulus kõigest 23 minutit.
  10. Nagu märgitud, leidis eelmisel korral kohus, et pool aastat on piisav aeg K. Räägule, et tõestada kohtule kehtivast õiguskorrast kinnipidamist, mis omakorda veenaks kohut, et sel korral kulgeks kriminaalhooldus probleemideta. Süüdlasel tekkis seetõttu õigustatud ootus enda vabastamiseks. Tema käitumine ei ole negatiivses suunas muutunud. Iseloomustus on küll varasemaga identne, ent uue vägivaldse kuriteo riskiprotsent on vähenenud 6 kuuga 11% võrra.
  11. K. Rääk soovib hoolitseda haige ema eest, isa kaotas ta
  12. juunil
  14. Kokkuvõtlikult leiab süüdlane, et positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivse üle ning vabastamine enne tähtaega on põhjendatud. Tegemist on materiaalselt õigusvastase määrusega. 4
(7)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja K. Rääk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). K. Räägu puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks on ta osalenud sotsiaalprogrammides “Viha juhtimine” ja “Eluviisitreening”. Mõlema programmi puhul on teda iseloomustatud positiivselt, mh on välja toodud, et K. Räägu suhtumine varasematesse tegudesse ja valikutesse on enesekriitiline ning ta saab aru, millised tagajärjed võivad olla agressiivsel käitumisel ning on motiveeritud sellest hoiduma. Veel on K. Rääk käinud psühholoogilisel nõustamisel, kus vesteldi ühiskonna reeglitest ja normidest ning oma käitumise eest vastutuse võtmisest (KoTo I, tl 143). Kuivõrd isiku võimalikku käitumist peaks prognoosima muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et K. Räägu karistuse individuaalne eesmärk on täidetud: lisaks eeltoodule on iseloomustuses kirjas, et süüdimõistetu tunnistab oma süüd ja kahetseb. Tema suhtlemist iseloomustatakse positiivse, rahuliku ja viisakana. Esile on tõstetud K. Räägu soovi osaleda kursustel ning vangla tööhõives osalemist – K. Räägu suhtumine töösse on positiivne ning ta peab seda oluliseks (KoTo I, tl 143 ja 145).
  3. Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. K. Räägu puhul puudub oht ja risk eluaseme ning hariduse osas. Ringkonnakohtu hinnangul saab K. Räägu vabanemisjärgsed tingimused lugeda pigem positiivseks, sest tal on olemas elukoht ning tema püüdeid jätkata elu seaduskuulekalt toetavad ka lähedased (ema, õde ja tütar). Vabanemisel vahetaks K. Rääk elukohta, mis oleks isiku varasemat elukäiku arvestades positiivne (vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude soodusteguriks grupi mõju). K. Räägu tulevikuplaane peab vangla realistlikeks (nt autokooli lõpetamine, oma kodu, võlgade tasumine, maalrieriala omandamine). Kriminaalhooldusametniku arvates mõistab K. Rääk, mida ta oma eesmärkide saavutamiseks tegema peab (KoTo I, tl 145). K. Räägul on ka garanteeritud töökoht. Riski ja ohtlikkust on täheldatud töö ja majandusliku toimetuleku ning alkoholi osas. Arvestades, et K. Rääk on olnud pikaajalist vangistust kandes eemal alkoholist ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on tal vajalikud teadmised probleemkäitumisega toimetulekuks olemas. Ringkonnakohus peab äärmiselt oluliseks, et K. Rääk loobuks alkoholist, kuivõrd tegemist on kuritegude sooritamist soodustava asjaoluga. Majandusliku toimetuleku peaks esialgselt tagama vabanemisfondi kogunenud raha ning garanteeritud töökoht - vangla hinnangul on isikul head väljavaated korrapärasele sissetulekule vangistusest vabanemisel (KoTo I kd, tl 144).
  4. Lõpuks tuleb KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Prokurör on K. Räägu ennetähtaegse vabastamise vastu. Prokuratuuri kirjalikus seisukohas põhistused puuduvad, 5
(7)on üksnes nõustumine vangla mittevabastamist toetavate argumentidega. Sellisel kujul jääb prokuratuuri vastuseis K. Räägu vabastamisele deklaratiivseks ning kohtukolleegium sellega arvestada ei saa.
  1. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kõige tähtsam küsimus ongi prognoos isiku õiguskuulekaks käitumiseks, siis on isiku varasemat elukäiku arvestades uue kuriteo oht olemas. Näitab ju kohtupraktikagi, et uue kuriteo ohtu on täheldatud korduvkaristatute puhul. K. Rääk on kohtupraktika elav näide – korduvalt karistatud isikuna kannab ta karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. K. Räägu tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt räägib ringkonnakohtu jaoks asjaolu, et eelmisel korral (Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus, KoTo I kd, tl 123) tema vabastamist kaalunud maakohtu kohtunik pidas positiivseid asjaolusid niivõrd kaalukateks, et kohustas vanglat edastama K. Räägu ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seetõttu peaksid kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu põhjendused olema sel korral K. Räägu mittevabastamiseks eriti kaalutletud, mitte trafaretsed, nagu seda oma määruskaebuses heidab õigustatult ette kaitsja (süüdlase käitumine ei ole negatiivses suunas muutunud. Määruskaebuses juhitakse tähelepanu sellele, et iseloomustus on küll varasemaga identne, ent uue vägivaldse kuriteo riskiprotsent on vähenenud 6 kuuga 11% võrra). Ringkonnakohus peab õigustatuks kaitsja kriitikat, et maakohus piirdus määruses varasemate kuritegude toimepanemist ja süüdlase elukäiku analüüsides vaid osutusega süüdlase varasemale korduvale karistatusele ja viimase kuriteo toimepanemisele vangistusest tingimisi vabastamise ajal. Õigustatult juhib kaitsja tähelepanu sellelegi, et kuriteo raskusest ja mõistetud karistusest tuleb eristada kuriteo toimepanemise asjaolusid just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine on vajalik otsustamaks, missuguseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Selline analüüs maakohtu määruses puudub.
  4. Ringkonnakohtu sama kohtukooseis arutas K. Räägu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust
  5. a augustis. Tol korral heitis kolleegium K. Räägule ette mh töökoha puudumist ja distsiplinaarkaristuste olemasolu. Iseloomustuse pinnalt võib öelda, et käesolevaks ajaks need asjaolud isiku vabastamisele takistuseks ei ole. Ka varasema elukäigu ning kuriteo asjaoludega seonduvad põhjendused ammendas ringkonnakohus oma 2018 lahendis, mistõttu leiab kohtukolleegium, et kaks aastat hiljem tuleks K. Räägule anda võimalus vabanemiseks ning enda positiivse muutumise tõestamiseks. K. Rääk pani küll toime raske isikuvastase kuriteo, ent kuriteo asjaolude kaal aja jooksul väheneb. Liiatigi on K. Rääk tapmise eest mõistetud karistuse peaaegu täielikult ära kandnud. Ringkonnakohus möönab, et kui isegi nii pikk vangistus ei pane K. Rääku oma elus korrektuure tegema, siis ei teeks seda ilmselgelt ka karistuse lõpunikandmine.
  6. Kohtukolleegium leiab, et kuna K. Räägu edasine karistusaeg ei täidaks enam tema taasühiskonnastamise, vaid üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärki, tuleb süüdlane tingimisi enne tähtaega vabastada. Ühiskonna kindlustamise eesmärki saab kohtukolleegiumi hinnangul saavutada ka süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste panemisega. Ehkki isik pani 7 aastat tagasi kuriteo katseajal, jääb vaid üle loota, et vanuse ja vangistusega on K. Räägu hoiakud ja suhtumine muutunud arukamaks ning ta suudab kontrollida oma emotsioone ja käitumist. Isik, kes on ära kandnud pika karistusaja, väärib kohtukolleegiumi hinnangul uut võimalust. K. Räägule lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus vangla ettepanekutega. Muuhulgas ei tohi K. Rääk tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti ei tohi K. Rääk suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed) ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Lisaks peab K. Rääk osalema kriminaalhooldusametniku poolt 6
(7)määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab tal edukamalt ühiskonda sotsialiseeruda ning parandada väärtushinnanguid. Tagamaks paremat kontrolli süüdlase käitumise üle, tuleb K. Räägul 9 kuu vältel alluda elektroonilisele valvele. Stabiilse sissetuleku saamiseks tuleb K. Räägul minna tööle või võtta end töötuna arvele.
  1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb K. Räägu kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
  2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse K. Rääk lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab K. Rääk suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsidusega.
  3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab K. Räägu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks, konsultatsiooniks ja telefonivestlusteks 30 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 150 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Sirje Must riigi õigusabi tasu suuruseks 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  5. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.