← Eesti

1-19-7554/33

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-7554 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esi

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui J.

Nurmeots ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. Katseaja algust tuli arvestada 1 kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30. septembrist 2019.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.

Nurmeotsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

  1. Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega jäeti rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus J. Nurmeotsale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ja määrati

§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel J.

Nurmeotsale täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti raames.

  1. Tartu Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega pikendati J. Nurmeotsale Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsusega määratud katseaega ühe kuu võrra kuni
  6. aprillini
  7. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  8. märtsil 2020 kohtule erakorralise ettekande J. Nurmeotsa suhtes, sest J. Nurmeots tarvitas alkoholi
  9. ja
  10. märtsil
  11. Erakorralisest ettekandest nähtub, et J. Nurmeots on ka varem korduvalt tarvitanud alkoholi ja rikkunud sellega alkoholi tarvitamise keeldu. J. Nurmeotsa kriminaalhooldus algas
  12. oktoobril
  13. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda J. Nurmeotsaga
  14. novembril
  15. J. Nurmeots on registreerimiskohustust täitnud korrektselt. J. Nurmeots on broneeritud sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm. Alkoholi tarvitamise keelu täitmist on kontrollitud 11 korral. Esimest korda tuvastati J. Nurmeotsal alkoholi tarvitamine
  16. novembril
  17. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Teist korda tuvastati J. Nurmeotsal alkoholi tarvitamine
  18. detsembril
  19. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik
  20. detsembril 2019 kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu
  21. jaanuari
  22. a määrusega määrati J. Nurmeotsale täiendav kohustus pöörduda alkoholivastasele ravile.
  23. jaanuaril 2020 tuvastati J. Nurmeotsal taas alkoholi tarvitamine. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu
  24. veebruari
  25. a määrusega pikendati J. Nurmeotsa katseaega ühe kuu võrra. J. Nurmeotsal tuvastati alkoholi tarvitamine ka
  26. ja
  27. märtsil
  28. Lõuna-Eesti Haigla vastusest kriminaalhooldusametniku päringule nähtub, et J. Nurmeots on alates
  29. septembrist 2019 käinud programmis Kainem ja tervem Eesti, ta on viibinud psühhiaatri vastuvõtul ja ta on ravimid välja ostnud, kuid seejärel on retseptid tühistatud. Ta viibis psühhiaatriosakonnas statsionaarsel ravil ajavahemikul
  30. juuli –
  31. august
  32. Ta jätkab programmis osalemist ja järgmine vaimse tervise õe vastuvõtt toimub
  33. aprillil
  34. Vaimse tervise õe juures käimist ei saa käsitleda ravina. Samas on J. Nurmeots käinud programmis Kainem ja tervem Eesti ja praegu on ennatlik väita, et ta pole asunud täitma ravikohustust. Positiivne on see, et J. Nurmeots on valmis tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja osalema programmis. Kokkuvõttes on kriminaalhoolduse kulg ebarahuldav, sest J. Nurmeots on jätkanud alkoholi tarvitamist vaatamata hoiatusele ja kohtumäärustele, mis andsid talle võimaluse oma käitumist muuta.
  35. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele J. Nurmeotsale Tartu Maakohtu
  36. septembri 2019 otsusega mõistetud karistus, sest J. Nurmeots on katseaja jooksul korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, kuigi talle on tehtud kirjalik hoiatus ja kohus on kahel korral jätnud talle määratud karistuse täitmisele pööramata. Seaduses ette nähtud ja asjakohased mõjutusvahendid on J. Nurmeotsa puhul juba kasutusele võetud, kuid seni rakendatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad ja motiveerinud teda oma käitumist muutma.
  37. aprillil 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles palus lisada erakorralise ettekande juurde
  38. aprillil 2020 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise 2 kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas
  39. aprillil 2020 J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus.
  40. mail 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles palus lisada erakorralise ettekande juurde
  41. mail 2020 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas
  42. mail 2020 J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus.
  43. juunil 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles palus lisada erakorralise ettekande juurde
  44. juunil 2020 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas
  45. juunil 2020 J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Poolte seisukohad kohtuistungil
  46. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde pöörata J. Nurmeotsale Tartu Maakohtu
  47. septembri
  48. a otsusega mõistetud karistus täitmisele.
  49. J. Nurmeots tunnistas alkoholi tarvitamist, kuid palus jätta karistuse täitmisele pööramata. Kohtu seisukoht
  50. Esmalt tuvastab kohus, kas on aset leidnud rikkumised, mida kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes J. Nurmeotsale ette heidab. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on kriminaalhooldusametnikud allutanud ta kontrollile, mille kohta koostati alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid. Kriminaalhooldusametnik tuvastas J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus
  51. märtsil 2020 0,859 mg/l,
  52. märtsil 2020 0,529 mg/l,
  53. aprillil 2020 0,167 mg/l,
  54. mail 2020 1,100 mg/l ja
  55. juunil 2020 0,385 mg/l. J. Nurmeots tunnistab alkoholi tarvitamist. Eelnevast nähtub, et J. Nurmeots rikub süstemaatiliselt kohtuotsusest tulenevat kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. 13.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.

  1. J. Nurmeotsa on hoiatatud, talle on määratud täiendavaid kohustusi ning pikendatud katseaega. Senine kriminaalhoolduse käik näitab, et J. Nurmeots on võimetu täitma talle kohtuotsusega seatud kohustust alkoholi tarvitamisest hoiduda.
  2. Tartu Ringkonnakohus on narkootilise aine tarvitamise kontekstis asunud seisukohale: Seega võiks uimasti tarvitamise keeld tähendada mõnikord isikule sellise kohustuse asetamist, mida ta ei suuda täita. Inimeselt võimatu nõudmine võib aga olla põhiseaduse vastane – ja seetõttu peaks ka tingimisi vabastamist puudutavaid sätteid tõlgendama nõnda, et võimatuid kohustusi kellelegi seada ei tohi. Niisuguses olukorras võiks tulla kõne alla kaks võimalust. Üks oleks reaalne vangistus: uimastisõltlane saadetakse kohe vanglasse, sest käitumiskontroll on ette hukule määratud. Teine variant oleks selle aktsepteerimine, et inimene tarvitab vabaduses 3 narkootikume. See viimane saaks tulla kõne alla vaid siis, kui uimatite tarvitamine kätkeb endas võrdlemisi madalat uute kuritegude ohtu (Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 otsus asjas 1-197671 p 29). Asja läbivaatav täitmiskohtunik jagab seda seisukohta.
  3. J. Nurmeots on just selline isik, kelle puhul käitumiskontroll oli juba ette hukule määratud. Kuna uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul väga madal, on kohus siiani leidnud võimalusi vangistust täitmisele mitte pöörata.
  4. Nende menetluste kestel on kohtul tekkinud veendumus ka selles, et J. Nurmeots ei ole võimeline katseaega ilma alkoholi tarvitamata läbima või nädalateski mõõdetavates ajavahemikes kaine olema. Täitmiskohtunikul puudub pädevus kohtuotsusest tulenevate kohustuste tühistamiseks. Seega tuleb kohaldada

§ 74lg 4 nimetatud abinõudest raskeimat ja karistus täitmisele pöörata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.