Kriminaalasi nr 1-17-8992 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8992 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär J

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viljar Õbenik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Viljar Õbenik on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Viljar Õbeniku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8. Kohtu hinnangul ei ole Viljar Õbeniku vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt sellest, et ta ise ei soovi vabaneda. Siinkohal kohus peab oluliseks, et kuigi kinnipeetaval on

§ 76

järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt, ei ole tegemist kohustusega. See tähendab, et kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt või mitte. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks Viljar Õbeniku tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. 9. Isegi juhul, kui Viljar Õbenik sooviks tingimisi ennetähtaegselt karistuste kandmiselt vabaneda, puuduvad kohtu hinnangul Viljar Õbeniku puhul ka

§ 76

lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 9.1 Käesolevalt Viljar Õbenik kannab liitkaristustust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest, s.o alaealise seksuaalse väärkohtlemise, vägistamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Siinkohal kohus peab oluliseks, et Viljar Õbenik pani nimetatud kuriteod oma kasulapse suhtes ja seda võrdlemisi pika perioodi vältel, s.o 01.09.

1. a kuni 22.03.
2. a, kui lapse vanusevahemik jäi 11 ja 14 vahele. Viljar Õbeniku enda sõnul periood ei olnud nii pikk 2 (maksimaalselt aasta aega) ja üleüldse ei ole ta vägivalda kannatunu suhtes kasutanud. Võttes arvesse Viljar Õbeniku selgitusi on ilmselge, et ta ei tunnista endale täielikult toimepandud kuritegusid. Eelmainitu ei ole aga mitte mingil juhul Viljar Õbenikule etteheidetav, kuid taoline käitumine on ilmne märk, et senini ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud (Viljar Õbenik pole siiani mõistnud oma tegude tagajärgi). 9.2 Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et Viljar Õbenik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi xxxxxxxxx (Soomes) ja on osalenud psühholoogilistel vestlustel (oli määratud Õige hetk programmi asemel) aga ka tema korrektne käitumine (viibib avavanglas). 9.3 Materjalidest nähtuvalt käib Viljar Õbenik avavanglas olles puidutööstuses tööl OÜ-s xxxxxxxxxx, kus tal oleks võimalik jätkata töötamist ka pärast vabanemist. Lisaks oleks tal ennetähtaegse vabanemise korral ka tagatud elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxx Tartu (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxti). Seega oleks sisuliselt ennetähtaegse vabanemise korral Viljar Õbenikul tagatud nii kindel elu- kui ka töökoht. Sellele vaatamata ei tule antud juhul ennetähtaegne vabanemine kõne alla, sest arvestada tuleb Viljar Õbeniku kindla sooviga, mille kohaselt soovib ta karistust lõpuni kanda ja pärast vabanemist välismaale tööle minna. Siinkohal peab kohus vajalikuks välja tuua, et Viljar Õbenikule õiguste ja kohustuste selgitamisel võimaliku vabanemise korral (sh käitumiskontrolli tähaegadest), on kohtul tekkinud veendumus, et kriminaalhoolduse läbiviimine oleks ilmselt raskendatud, kui üldse võimalik. Ja seda eelkõige tulenevalt Viljar Õbeniku selgitustest, mille kohaselt ta saab aru, et ennetähtaegse vabanemise korral ta peab kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma, kuid ilmselgelt ei olnud ta sellest huvitatud (on mitu korda toonitanud, et tal on soov minna välismaale tööle ning juhul kui talle selleks luba ei anta, siis ta ei taha ennetähtaegselt vabaneda).
3. Eeltoodut kogumis hinnates, ei pea kohus põhjendatuks Viljar Õbeniku tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3