← Eesti

2-19-10786/6

Obsah (10)§ 468§ 474§ 444§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 368§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 2.juuni 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-10786 X.X., X.X.ja X.X.hagi X.X.vastu pärandva

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.2 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 1 3.3

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Tartu kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt 1954.aastal tutvus hagejate isapoolne vanaema X.X. Eestis armeeteenistuses viibiva kostja X.ga. 21.09.1954.a. sõlmiti Tartu Linna RSN TK Perekonnaseisuaktide büroos X. X. ja X.X.(abiellumisjärgne perekonnanimi „X.”) abielu. Abielu sõlmimise ajal ja järgselt elasid abikaasad Tartu linnas Fortuuna tänaval majas nr 11 asuvas korteris. 05.09.1955.a. sündis X.X. ja X.X. abielust poeg X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx), kes on hagejate isa. Peatselt pärast lapse sündi ja seoses X.X. armeeteenistuse aja lõppemisega, lahkus perekond Eestist ja kolis elama X.X. vanemate asukohta Venemaal Krasnodari krais. Ületamatute erimeelsuste tõttu aga X.X. ja X.X. faktiline kooselu lõppes ning 1958.aastal naases X.X. koos laps X.X.ga Eestisse. X.X. asus koos laps X.X.ga elama Xxxxxx xxxxx xxx xx xxx -xxkorterisse, millise privatiseerimisprotsessi käivitumisel erastas vallasasjana omavahendite arvel. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi E.Nemvaltsi 30.10.2002.a. otsusega kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse X.X.. X.X. suri 03.08.2016.a. ning tema ainsaks (seadusejärgseks) pärijaks oli poeg X.X.. X.X. asus küll pärandvara valdama ja kasutama (jätkates xxx xx xxx xxxx korteri kasutamist kuni oma surmani), kuid avaldust notarile X.X. pärandi vastuvõtmiseks (ega sellest loobumiseks) ei esitanud ning kinnistusraamatus omanikukande muudatuse tegemist ei vormistanud. X.X. suri xx.xx.xxxx.a. ning tema (kaas)pärijateks on hagejad. Hagejad, eeldades Xxxxxx xxxxx xxx xx xxx -xxasuva korteriomandi kuuluvust X.X. pärandvara hulka, soovisid korterit võõrandada, kuid notar keeldus tehingu tegemisest põhjendustel, et kuna korteriomand on kantud kinnistusraamatusse X.X. ja X.X. abielu ajal, kuulub see ese abikaasade ühisvara hulka ning seetõttu on X.X. eeldatavalt korteriomandi kaasomanik 1/2 mõttelises osas. Hagejad kinnitavad, et neile teadaolevalt pärast X.X. ja X.X. kooselu lõppemist 1958.aastal, puudusid abikaasade vahel igasugusedki abielulised suhted ja/või ühine majanduslik huvi või 2 seotus. Hagejad lisavad, et väidetavalt on X.X. ja X.X. abielu lahutatud Venemaal Krasnodari pädevas ametiasutuses, kuid Venemaa ametiasutused pole reageerinud hagejate päringutele sellekohase teabe/tõendi saamiseks. Seega soetas X.X. vaidlusaluse korteriomandi lahusvarana ning korter kuulub X.X. ainuomandisse. Hagejad on pöördunud PPA poole avaldusega välja selgitada kostja X.X. võimalik viibimiskoht ning lahendada kohtuväliselt abikaasade ühisvara ja seeläbi pärimisõiguse küsimused vaidlusaluse korteriomandi osas, kuid PPA teatel nendel andmed X.X. kohta puuduvad. Samuti on hagejad teinud päringu Rahvastikuregistrile, kuid päringuvastuse kohaselt Rahvastikuregistri andmebaasis X.X. elukoha kohta andmed puuduvad. Hagejad taotlevad vaidlusaluse korteri omandiõigussuhte tuvastamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 15.04.
  2. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
  3. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 51, puuduvad.

§ 444

lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 368

lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi. Hagejad, olles X X. vara pärijad, omavad õigustatud huvi selle suhtes, et X X. nimele kinnistusraamatusse kantud, kuid X X. ja X. X. abielu formaalse kehtivuse ajal soetatud, korteriomand (asukohaga xxx xx xxx-xx, xxxxx xxxx; kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx) kuulub X X. pärandvara hulka ainuomandina. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. 3 Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja tuvastada, et X X. (isikukood xxxxxxxxxx; surnud xx.xx.xxxx.a.) pärandvara koosseisu kuulub ainuomandina korteriomand Xxxxxx xxxxx xxx xx xxx -xx(kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx). Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagejad on esitanud taotluse menetluskulude mitteväljamõistmist kostjalt.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.