§-d 233-238, § 311, § 313 ja § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ain Kiviselg KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.11.2019.a ja seeläbi arvata Ain Kiviselja karistuse kandmise algust alates 06.11.2019.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Asitõendid – CD- ja DVD-plaat –
Välja mõista
lg 1 alusel süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse –
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud 399.60 (kolmsada üheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot,
lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 84 1 1-20-351 (kaheksakümmend neli) eurot ning
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 1943.60 (üks tuhat üheksasada nelikümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700013637. Selgituseks märkida: Ain Kiviselg, 1-20-351, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu M. K. soovib
Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule M. K.. Edasikaebamise kord
lg 3 p 2 kohaselt ei ole prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigust lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.
lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 08.04.2020.a. Asjaolud Ain Kiviselg´ a süüdistatakse selles, et tema 06.11.2019 kella 18:37 paiku tahtlikult lõi x x x M. K. vähemalt ühel korral täpselt tuvastamata piirkonda, mille tulemusel M. K. kukkus. Kukkumise tagajärjel sai M. K. vigastuse- vasema reieluu pöörlit läbiva killulise murru. Tegu on tervisekahjustusega, mis tavalise paranemise kulu puhul kestab vähemalt 4 kuud. Seega Ain Kiviselg, teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, pani toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav Ain Kiviselg tunnistas end süüdi osaliselt, tunnistades x tõukamist ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja leidis, et A. Kiviselja suhtes võiks kohaldada tingimisi vangistust kohustusega alluda elektroonilisele valvele ning kohaldada alkoholikeeldu. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning karistamist 4 aasta ja kuue kuu vangistusega, mida vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks kolm aastat vangistust. Lisaks taotles prokurör mõistetud karistuse suurendamist Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kaks aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra, taotledes seega liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisaks leidis prokurör, et menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda ning asitõendid – plaadid – jätta 2 1-20-351 kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Kannatanu M. K. on selgitanud (I kd t.l 2-4), et 06.11.2019.a lõi süüdistatav teda käega vastu nägu ning seejärel lõi süüdistatav teda keha piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha ega saanud enam püsti. Kannatanu helistas Häirekeskusesse ning sündmuskohale saadeti politsei ja kiirabi. Ka on 07.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd t.l 5) on kinnitust leidnud, et numbrilt x, mis kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt kuulub M. K., on helistatud Häirekeskusesse. Kannatanu selgitab Häirekeskusele, et x tuli rusikatega kallale, mistõttu ta kukkus maha ja ei saa enam püsti, kahtlustades luumurdu. Pärnu Haigla teatisest (I kd t. l6) nähtub, et x lükkas patsienti, mistõttu patsient kukkus. Teenistuslehe (I kd t.l 7-8) kohaselt oli 06.11.2019.a väljakutse, kuna x oli teatajat löönud, mistõttu teataja maas ega saa püsti, kahtlustades luumurdu. Lähisuhte vägivalla infolehelt (I kd t.l 9) nähtub, et 06.11.2019.a on Ain Kiviselg löönud M. K.. Samuti on tunnistaja T. V. selgitanud (I kd t.l 10-11), et 06.11.2019.a oli väljakutse seoses x, kus teatajat oli löönud tema x. Sündmuskohale jõudes oli kannatanu põrandal. Sündmuskohal viibinud kiirabi kahtlustas reieluumurdu. Kannatanu avaldas, et x oli teda löönud, mille tõttu kukkus ta oma liikurmasinalt maha. Ka 07.11.2019. asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd t.l 12) vaadeldud videosalvestiselt nähtub, et kannatanu selgitas politseinikule, et x lõi teda käega, mistõttu ta kukkus ning löömise tõttu ei saa ta enam püsti. Viidatud tõenditest järeldub, et kannatanu on vahetult pärast juhtunut temaga suhelnud ja kokku puutunud inimestele selgitanud, et x lõi teda, mistõttu ta kukkus ning selle löömise tõttu ei saanud ta enam püsti. Märgitust järeldub, et Häirekeskusesse tehtud kõne, Pärnu Haigla teatis, teenistusleht, lähisuhtevägivalla infoleht, tunnistaja ütlused ja politseiniku rinnakaamera salvestis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kuna kannatanu selgitused toimunu kohta on kõigile temaga vahetult pärast juhtunut kokku puutunud isikutele olnud samasisulised ning neis ei esine vastuolusid, ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja nende tõele vastavuses. Süüdistatav ise on kohtuistungil tunnistanud kannatanu tõukamist. Samuti kohtueelses menetluses on süüdistatav tunnistanud (I kd t.l 38-39), et tõukas kannatanut, mille tõttu viimane kukkus. Ka on kriminaalmenetluses kinnitust leidnud, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal joobes (I kd t.l 34). Kohus leiab, et süüdistatav püüab pehmendada oma rolli juhtunus, väites, et vaid tõukas kannatanut. Samas kannatanu on ise ja vahetult pärast juhtunut temaga kokku puutunud isikutele väitnud, et süüdistatav lõi ning ta kukkus löömise tõttu. Käesolevalt ei ole kohtul alust kahelda selles, et tegelikult leidis aset löömine mitte tõukamine. Kannatanu selgitused löömise osas on olnud järjepidevad ega ole asjas muutnud, samuti ei esine neis vastuolusid. Eelpooltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul käesoleval juhul leidnud tuvastamist, et 06.11.2019.a lõi süüdistatav kannatanut, mille tõttu kannatanu kukkus ega saanud enam püsti. Patsiendikaardist (I kd t.l 15-16) nähtub, et pärast juhtunut tuvastati kannatanul reieluumurd. Samuti on ekspertiisiaktiga (I kd t.l 22-27) leidnud tuvastamist, et kannatanul oli pärast juhtunut vasaku reieluumurd. Samuti on ekspert asunud seisukohale, et arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Seega patsiendikaardi ja ekspertiisiaktiga on üheselt ja kahtlusteta kinnitust leidnud, et 06.11.2019.a juhtunu põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. KarS § 118 lg 1 p 2 kohaselt loetakse raskeks tervisekahjustuseks tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Antud juhul on kannatanul tuvastatud KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes raske tervisekahjustus. Nimelt on ekspert asunud seisukohale, et arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, on 06.11.2019.a M. K. põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud (I kd t.l 25). Eelnevast järeldub, et antud juhul on leidnud kinnitust, et 06.11.2019.a lõi süüdistatav kannatanut, 3 1-20-351 mille tõttu kannatanu kukkus ning kukkumisega kaasnes tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Seega on kriminaalasjas leidnud tõsikindlat tuvastamist, et süüdistatava tegevus viis kannatanul raske tervisekahjustuse tekkimiseni ehk süüdistatava poolt kannatanu löömine on põhjuslikus seoses kannatanul tekkinud raske tervisekahjustusega. Viidatu vastab KarS § 118 lg 1 p 2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. Seega on antud juhul vaja tuvastada subjektiivse koosseisu osas, et süüdistatavat oli tahtlus löömise ja tervisekahjustuse tekitamise osas ning tagajärje ehk raske tervisekahjustuse osas vähemalt ettevaatamatus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on löömine ja kehavigastuse tekitamine toime pandud tahtlikult ning raske tervisekahjustuse suhtes oli isik vähemalt ettevaatamatu. Kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et A. Kiviselg lõi kannatanut. A. Kiviselg pidi teadma või vähemalt möönma, et kannatanu löömine võib põhjustada kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Teise inimese löömine on kahtlusteta KarS § 16 mõttes tahtlik. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli löömise ja tervisekahjustuse tekitamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Samas leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud raske tervisekahjustuse tekitamine. Antud juhul piirdus vägivald, mis viis kukkumiseni ja raske tervisekahjustuse tekkimiseni, ühe löögiga. Ain Kiviselg on ka varasemalt Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega nr 1-18-3164 süüdi mõistetud (I kd t.l 41-43) raske tervisekahjustuse tekitamises. Antud kriminaalasjas süüdistati isikut (I kd t.l 44-46) samuti M. K. löömises, mille tõttu kannatanu kukkus ning M. K. tekkis parema reieluu murd. Seega ka varasemalt on süüdistatav sama kannatanu suhtes toime pannud sarnastel asjaoludel samalaadse kuriteo. Kuna kannatanu ja süüdistatav olid x, jagades muuhulgas ka elukohta, oli süüdistatav ka ilmselgelt teadlik kannatanu terviseprobleemidest, sh liikumisraskustest ja abivahendite kasutamisest. Märgitud asjaoludel on kohus kahtlusteta seisukohal, et süüdistatav oleks pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral mõistma, et M. K. võib löömise tõttu kukkuda, millega võib omakorda kaasneda raske tervisekahjustus. Iga kohusetundlik ja tähelepanelik inimene mõistab, et kui varasemalt on sarnastel asjaoludel sama kannatanu suhtes toime pandud samalaadne kuritegu ning kannatanu on ka liikumisraskustega, võib kannatanu löömisega kaasneda taas kannatanu kukkumine, mis võib tekitada kannatanule raske tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus süüdistataval oli vähemalt kaudne tahtlus löömise ja tervisekahjutuse tekitamise osas. Samas ei saanud ta aru tervisekahjustuse raskusest, kuid oleks pidanud saama ning kohusetundlikku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema tekkida võivat rasket tervisekahjustust. Seega Ain Kiviselg on KarS § 118 lg 1 p 2 sätestatud teo toimepannud vähemalt hooletusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 118 lg 1 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 4 tulenevalt kuriteo toime panemine x suhtes. 4 1-20-351 Kohus leiab, et A. Kiviselja süüd KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel tuleb siiski pidada keskmisest oluliselt väiksemaks. Antud juhul viis kannatanu kukkumiseni ja raske tervisekahjustuseni süüdistatava poolt sooritatud üks löök. Tegemist ei olnud kannatanu korduva löömisega vms. Samas kannatanu löömine oli täiesti põhjendamatu. Samuti võtab kohus arvesse tahtluse liiki. KarS § 118 lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, tuleb A. Kiviselg süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõista neli aastat vangistust.
S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kaks aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista viis aastat kolm kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades mõistetud liitkaristuse pikkust, on välistatud selle tingimisi kohaldamata jätmine ning isiku osaliselt elektroonilisele valvele allutamine nagu taotles kohtuistungil kaitsja. Seega tuleb Ain Kiviseljal kanda reaalset vangistust ning muud alternatiivsed meetmed on välistatud. A. Kiviselg peeti kinni 06.11.2019.a (I kd t.l 28-31) ning vahistati Pärnu Maakohtu 07.11.2019.a määrusega (I kd t.l 48-51, 58-63). Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.11.2019.a ning seeläbi arvata Ain Kiviselja karistuse kandmise algust alates 06.11.2019.a. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Tõkend Ain Kiviselja suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni muutmata ning tühistada märgitud tähtaja saabumisel. Nimetatud tähtajani on süüdistatava jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Ain Kiviseljale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 32.40 (I kd t. l 40)+75.60 (I kd t.l 5556)+64.80 (I kd t.l 66-67)+97.20 (II kd t.l 13-14)+129.60 (II kd t.l 21)=399.60 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub
Käesolevas kriminaalasjas teostati isiku ekspertiis, millega tehti kindlaks A. Kiviselja poolt kannatanule põhjustatud tervisekahjustused. Ekspertiis oli maksumusega 84 eurot (I kd t.l 26). Seega ekspertiisiga koguti tõendeid A. Kiviselja süüstamiseks, mistõttu kuulub A. Kiviseljalt
S § 118 lg 1 p 2 sätestatud kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuritegu. Seega vastavalt
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb Ain Kiviseljalt välja mõista ka sundraha 584x2.5=1460 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub Ain Kiviseljalt riigi kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 399.60+84+1460=1943.60 eurot. Asitõendid – CD- ja DVD-plaat –
Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. 5 1-20-351 (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.