Obsah (5)

§ 184§ 424§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6351 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti K.

Kartsevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 15.01.2017.

Karistuse kandmise aja lõpp 15.01.

2. Viru Maakohtu 19.06.2020 määrusega jäeti K. Kartsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
3. K. Kartsev on mõistetud 5 aasta pikkusest karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku (vähemalt 3 aastat 4 kuud sai kantud 15.05.2020) ning mitte vähem kui neli kuud. Järelikult esineb formaalne alus K. Kartsevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. Vaatamata eeltoodule on K. Kartsev avaldanud vabatahtlikult soovi vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Maakohus tegi kindlaks, et täidetud on ka formaalsed eeldused süüdimõistetu enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. K. Kartsevil on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX, kuhu on võimalik elektroonilist valvet kohaldada ning vangla materjalidele on lisatud K. Kartsevi kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
4. K. Kartsevi vabanemisjärgsed elutingimused oleksid tema seaduskuuleka elu jätkamiseks soodsad. Elektroonilise valvega oleks võimalik piirata küll süüdistatava liikumist, kuid viimane ei tagaks kohtule ning kriminaalhooldusametnikele muidugi täielikku ülevaadet tema tegevuste üle vabaduses. Kui isik enne kinnipidamist ametlikult ei töötanud, siis käesoleval ajal vabanedes saaks ta sissetuleku ettevõttes Aus Autogrupp OÜ töötades. Maakohus hindas positiivsena ka seda, et K. Kartsev on motiveeritud tasuma enda rahalisi kohustusi ja vähetähtis pole seegi, et K. Kartsevi lähedased oleksid valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. 2.
5. Maakohus võttis arvesse, et kinnipeetav on motiveeritud ennast muutma ning on läbinud selleks vanglas erinevaid tegevusi. Kinnipeetav leidis endale karistuse kandmise ajal töökoha, mille abil on isiku rahalised kohustused riigi ees vähenenud. Lisaks võttis K. Kartsev osa erinevatest vestlustest. K. Kartsev on vangistuses avaldanud soovi elada edaspidi narkootikumide vaba elu. Kusjuures kinnipeetav on vangistuse jooksul astunud ka reaalseid samme narkootikumidest vabanemiseks. Vangla materjalidest nähtub, et K. Kartsev läbis käesoleva vangistuse jooksul sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta osales AN tugigrupis. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine ja AN tugigrupis osalemine ei veennud maakohut aga piisavalt selles, et isik vabaduses taas vana eluviisi juurde ei naase. Seda ennekõike põhjusel, et K. Kartsev läbis ka varasema karistuse kandmise ajal 2014 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis aitas tal väidetavalt mõista narkootikumide negatiivset mõju, kuid viimane ei avaldanud talle soovitud mõju, sest K. Kartsev jätkas narkootikumide tarvitamist ka peale sotsiaalprogrammi läbimist. Nimelt karistati K. Kartsevit peale sotsiaalprogrammi läbimist lisaks suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisele ka selles, et ta juhtis 10.11.2016 mootorsõidukit, olles narkootilise aine kokaiini tarvitamisest tingitud narkojoobes. Tähelepanu väärib, et varasemalt ei motiveerinud isikut oma eluviisi muutma ka sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbimine. 2.
6. Maakohtul puudus veendumus, et isik suudab ka tegelikult kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega kaasnevaid kohustusi täita. K. Kartsevit on kriminaalkorras korduvalt karistatud (käesoleval ajal omab kahte kehtivat kriminaalkaristust) ning vanglas viibib ta juba kaheksandat korda. Vangla materjalidest nähtub, et teda on varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid ta rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. K. Kartsev on käesolevat vanglakaristust kandnud juba pikemat aega, kuid vangla materjalidest nähtub, et tal esineb endiselt probleeme korrale allumisega – K. Kartsev omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuste täitmisest keeldumise eest. Kehtivad distsiplinaarkaristused viitavad kohtule, et kinnipeetav ei ole valmis järgima kehtestatud korda ning ametnike korraldustele alluma. Kui kinnipeetav ei ole motiveeritud alluma ametnike korraldustele kinnipidamisasutuses, siis ei saanud maakohus olla veendunud, et ta seda ka vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all teeks. 2.
7. Maakohtu hinnangul väärib tunnustust, et K. Kartsev soovib edaspidi elada narkootikumide vaba elu. Maakohus arvestas sedagi, et kinnipeetav on vabatahtlikult nõus alluma vabaduses elektroonilisele valvele ning valmis läbima narkootikumidest vabanemiseks erinevaid tegevusi. Siiski, kui hinnata kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis (vanglas viibib juba 8 korda, korduvkaristatus, distsiplinaarkaristused, narkootikumide tarvitamise oht vabaduses), leidis maakohus, et K. Kartsevi ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning ei nõustunud süüdimõistetu vabastamisega tingimisi enne tähtaega ning seda ka koos elektroonilisele valvele allumise kohustusega. 2 Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 19.06.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Kartsev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega palub ennast vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega ja toob kokkuvõtlikult välja järgmist. Maakohus ei põhjendanud, miks negatiivsed asjaolud ei kaalu üles positiivseid, mida on rohkem. Maakohus on ekslikult märkinud, et süüdimõistetut on karistatud kokaiinijoobes juhtimise eest, tegemist oli jääknähtudega. Maakohus on põhjendamatult arvestanud eelnevaid süüdimõistmisi. Süüdimõistetu väidab, et kohtutoimikus on kirjas, et ta siiski töötab vanglas ning see on toonud talle sissetulekut. Ta on keeldunud harjatööst, mis ei taga sissetulekut, ei aita tasuda rahalisi nõudeid ega tekita tööharjumust. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et süüdimõistetu on nõus vabatahtlikult võtma endale lisakohustuse alluda elektroonilisele valvele. Ka ei ole maakohus arvestanud, et süüdimõistetul on kindel elukoht, pidev sissetulek, lähedaste toetus, soov alluda elektroonilisele valvele ja soov läbida vajalikke sotsiaalprogramme. Motiveeritust muutuma maakohus sisuliselt arvestanud ei ole. Ka narkootikumide vaba elu elamiseks on süüdimõistetu samme astunud, mida ei arvestata. Distsiplinaarkaristused ei ole kuidagi võrreldavad kriminaalhoolduse nõuetega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
3. Määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud, väitega, et maakohus ei ole neid asjaolusid arvestanud. Nii elektroonilise valve kohustuse vabatahtlikku võtmist, motivatsiooni muutuda, elada narkootikumide vaba elu kui ka elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse osa on maakohus analüüsinud.

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis ning kogumit arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ja seda ka elektroonilise valve lisakohustusega. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud.

1. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena, enamgi veel, see ei tähenda põhistuste puudumist. Sisuliselt ei olda määruskaebuses läbivalt rahul maakohtu järeldustega süüdimõistetust tulenevate asjaolude hindamisel ning taotletakse järelduste ümberhindamist. See on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kooskõlas kohtupraktikaga.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vähetähtsustada süüdimõistetu kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tutvudes vangla esitatud materjaliga tuleneb, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumisega seoses. Süüdimõistetut on korduvalt määratud tööle koristajana, millest isik on ka korduvalt keeldunud, viimati 20.01.2020. Isegi kui eitada, et tegemist ei ole subkultuurilise hoiakuga, siis näitab see, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist muuta õiguskuulekuse suunas. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal 3 pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Süüdimõistetu kehtivatest distsiplinaarkaristustest nähtub, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, ning kriminaalhoolduse nõuded ja kord ei ole sama rangusega, kui nõuded vangistuses ja seda ka elektroonilisele valvele alludes, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Kui süüdimõistetu ei nõustunud talle määratud distsiplinaarkaristustega oleks tulnud need tal nõuetekohaselt vaidlustada, kuid kohtule ei nähtu, et seda oleks tehtud. Ringkonnakohtu hinnangul korduvalt vangistuses viibinud isikul distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab veel ilmselgelt täiendavalt, et isik ei saa aru kehtivast korrast ning ei ole võimeline oma käitumist kooskõlla viima, seega ei ületähtsusta ringkonnakohus ka rikkumist lähtuvalt selle sisust.

1. Maakohus on võtnud määruses seisukoha ka süüdimõistetu motivatsiooni ja lubaduste osas, märkides, et süüdimõistetu on ka varasemalt olnud motiveeritud muutusteks, kuid see ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid.
2. Süüdimõistetu leiab, et teda ei ole süüdi mõistetud kokaiinijoobes juhtimise eest. Tutvudes karistuse aluseks oleva kohtuotsusega nähtub, et K. Kartsevit süüdistati selles, et tema 10.11.2016 kell 08.36 juhtis Tallinnas Madala 26 maja juures mootorsõidukit BMW X5 olles narkootilise aine kokaiini tarvitamisest tingitud narkojoobes. Nimelt tarvitas K. Kartsev 09.11.2016 kella 16.00 ajal narkootilist ainet kokaiini, misjärel järgmisel päeval, s.o 10.11.2016 hommikul kella kaheksa ajal alustas ta Koplist sõitmist enda kasutuses oleva mootorsõidukiga BMW X5, eesmärgiga sõita koju Õismäele, ent narkootilise aine kokaiini tarvitamisest tingitud narkojoobe tõttu hakkas tal paha ning ta jäi Tallinnas Madala 26 maja ees keset sõiduteed osutatud sõidukis seisma ja takistas selliselt liiklust, misjärel kutsuti kohale politseipatrull, kes kõrvaldas K. Kartsevi mootorsõiduki juhtimiselt ja seejärel tuvastati tal narkootilise aine tarvitamise tunnused ning tal esines joove. Seejuures ei ole maakohus arvestanud lubamatult süüdimõistetu varasemat karistatust, sest

§ 76

lg 4 alusel on karistatus üks süüdimõistetu varasemat elukäiku ja isikut iseloomustav asjaolu. Maakohus ei ole arvestanud kustunud karistusi. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K. Kartsevi suhtes ei ole uute kuritegude risk märkimisväärselt madal, mis tooks endaga kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. K. Kartsevi suhtes on raske asuda seisukohale, et kriminaalhooldus oleks tema suhtes sobivaks ka uute kuritegude riskide maandamisel ja seda ka täiendava kohustuse võtmisega. Kui isik näitab, et ta ei suuda juba vangistuses viia käitumist kooskõlla kehtiva korraga, siis puudub alus uskuda, et ta suudaks seda vabaduses, tuues ilmselt rikkumise põhjusteks samuti alusetuid väiteid nagu mittetöötamise osas. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 3 tuleb jätta Viru Maakohtu 19. juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4