Obsah (6)

§ 230§ 235§ 162§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja aval

§ 230

lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (

§ 235

mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks…“

1. Vaidlus puudub, et hageja suhtes Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi menetluses olev täiteasi nr 024/2013/1062 algatati kostja poolt Harju Maakohtu 28.08.2012 tagaseljaotsuse nr 2-0952341 alusel ning nõude summaks on 502,42 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasu kulud 166,16 eurot.
2. Politsei- ja Piirivalveameti 06.08.2019 vastusega nr 3.2-2/1787-2 on tõendatud avalduse asjaolu, et 10.09.2009 hageja esitatud kuriteoteate alusel alustati kriminaalasi nr 09230104471 KarS § 209 lg 1 tunnustel ning hageja oli nimetatud kriminaalasjas tunnistatud kannatanuks.
3. Kriminaalasja nr 09230104471 materjalidega on tõendatud hageja esile toodud asjaolud, et 28.09.2012 Harju Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsusega nr 1-12-9323 mõisteti lühimenetluse käigus nimetatud kriminaalasjas KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 1 ja KarS § 349 järgi süüdi A S, kes võttis hageja tahte vastaselt enda valdusse saadud ID-kaardiga hageja nimel kostjalt kiirlaenu, milles hageja oli kannatanuks. Kuna kostjalt võttis kiirlaenu A S hageja identiteeti seadusevastaselt kasutades, siis on laenu tagasimaksmise kohustus A Sil, mitte hagejal. Seega on vastuväited tekkinud peale kohtulahendite jõustumist, täitemenetlus tuleb hageja suhtes tunnistada lubamatuks ning lõpetada. Kostjal on õigus esitada oma nõuded A S vastu. Menetluskulude jaotus 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 15. Hageja menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kulud esindaja osutatud teenuste eest kohtu antud tähtajaks esitanud ei ole, kuid riigilõivu tasumise kviitungiga on tõendatud, et hageja on kostja vastu esitatud hagis tasunud riigilõivu 125 eurot, mis tuleb kostjalt hageja 3 kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4