Obsah (4)

§ 613§ 477§ 132§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7304 Tsiviilasi K S

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 613

lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Võttes arvesse, et avaldaja on esitanud nõude, mis puudutab kaasomandisse kuuluvat kinnistut, lahendab kohus käesoleva asja eelviidatud sätete alusel hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis on kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), mida kinnitab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 17). Nii avaldajale kui puudutatud isikule kuulub kinnisasjast ½ mõttelist osa. Menetlusosaliste kaasomandisse kuuluva kinnistu suhtes on kinnistusraamatusse kantud märkus kasutuskorra kohta, mille kohaselt on 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkulepe (tlk 4-11). 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppega on kokku lepitud kinnistu ja sellel asuva elamu kasutamine. Avaldaja sai xxxx ½ mõttelise osa omanikuks 07.05.
3. Avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja soovinud pärast kinnistu mõttelise osa omandamist asuda elamut renoveerima ning avaldaja on tellinud selle tarbeks ehitusprojekti (tlk 18-61). Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut andma nõusolek Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti järgsete ehitustööde tegemiseks xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada puudutatud isiku tahteavaldus 4 kohtulahendiga. Samuti kohustada puudutatud isikut andma nõusolek 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada puudutatud isiku tahteavaldus kohtulahendiga. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõuetele vastu põhjendusel, et puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja nõuded kooskõlas puudutatud isiku huvidega.
4. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg
5. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-14 p-s 15 selgitanud, et kaasomanik, kes soovib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ja vajab selleks kõiki kaasomanike nõusolekut, võib sellist nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel teistelt kaasomanikelt hageda juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud. AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud on üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad teised kaasomanikud olla kohustatud nõusolekut andma ka juhul, kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve.
6. Antud juhul soovib avaldaja, et kohus kohustaks puudutatud isikut andma nõusolek TLPA poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti järgsete ehitustööde tegemiseks. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-155-14 väljendatud seisukohast esineb alus avaldaja nõude rahuldamiseks juhul, kui leiab tuvastamist, et ehitusprojektis ettenähtud tööd ei kahjusta puudutatud isiku õiguseid või huve. Avaldaja on selgitanud, et kinnistul teostataks fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine, välimiste avatäidete asendamine, küttesüsteemi muutmine ja kanalisatsioonisüsteemi muutmine.
7. Puudutatud isik leiab, et ehitusprojektijärgsete tööde teostamine kahjustaks puudutatud isiku huve eelkõige lähtuvalt asjaolust, et ehitusregistri andmetel on elamus praegu 4 eluruumi, ehitusprojekti kohaselt moodustataks aga kaks eluruumi, mis viitab avaldaja soovile jagada elamu korteriomanditeks. Olukorras, kus elamu korteriomanditeks jagamine toimuks pärast ehitusprojektijärgseid ehitustöid, saaks avaldaja endale suurema osa kui see, mis vastab avaldajale kuuluvale mõttelisele osale. Puudutatud isik leiab, et puudutatud isik peaks saama täiendavalt enda kasutusse
8. korrusel asuva ruumi nr
10. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku vastuväited on põhjendamatud. Kohus selgitab, et ehitusprojektile heakskiidu andmise raames ei toimu elamu jagamist korteriomanditeks, samuti ei muutu avaldajale ja puudutatud isikule kuuluvate mõtteliste osade suurused. Kohus märgib, et nähtuvalt 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe punktist 2.1.3.1 (tlk 8) on puudutatud isiku ainuvalduses ja kasutuses lepingu lisaks nr 2 oleva elamu 1 korruse plaanil jämeda musta noolega ruuduliselt tähistatud ruumid ja elamu (1.) korruselt elamu katuse korrusele viiv trepp ning kõik ülejäänud (1.) korrusel asuvad ruumid on avaldaja ainukasutuses. Ehitusprojektis nimetatud tööde teostamise järgselt jääksid kaasomanike kasutusse elamust samad alad, mida nad on seni kasutanud ning mis on 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe järgi nende ainukasutusse ettenähtud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kasutuskorra kokkuleppes on elamus asuvate ruumide jaotus vastavalt jagatud, ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et pärast renoveerimistöid peaks puudutatud isiku kasutusse täiendavalt jääma
11. korrusel asuv ruum nr xxxx. Tegemist on kinnistusraamatusse 5 kantud kasutuskorra kokkuleppega, mistõttu kasutuskorra muutmiseks peaks puudutatud isik tooma kohtu ette mõjuva põhjuse. Sellised asjaolusid puudutatud isik aga kohtu hinnangul välja ei ole toonud. Kohus leiab, et asjaolu, et
12. korrusel asunud verandat kasutati varasemalt panipaigana, kuid avaldaja ehitab vastava majaosa enda kulul elamiseks kasutuskõlbulikuks, ei ole mõjuv põhjus, mis tingiks puudutatud isik valdusesse täiendavate ruumide andmise.
13. Seoses puudutatud isiku väitega, et avaldaja ei ole puudutatud isikut kaasanud ehitusprojekti koostamisel, märgib kohus, et nähtuvalt avaldaja esitatud tõenditest on avaldaja teinud mõistlikke pingutusi puudutatud isiku kaasamiseks, kuid puudutatud isik ise on sellest keeldunud. Nimelt on puudutatud isik avaldajale edastanud pärast esialgse ehitusprojekti kättesaamist 01.10.2014 teate (tlk 64), milles on avaldanud, et tema ei ole seda projekti tellinud ning palub ennast projektiga rohkem mitte tülitada. Täiendavalt on puudutatud isik esitanud seisukoha (tlk 63), milles avaldab, et lähtuda tuleks kasutuskorra kokkuleppes kehtestatud piiridest ning avaldaja peaks tegelema üksnes talle kuuluva majaosa projekteerimise ja renoveerimisega. Puudutatud isik rõhutab, et juurdeehitusteks ei ole tema nõusolekut andnud. Kohus leiab, et juhul, kui puudutatud isik oleks soovinud, et ehitusprojektis oleks lähtutud enam puudutatud isiku ettepanekutest, oli puudutatud isikule tagatud võimalus oma seisukohtade esitamiseks ning koostööks, kuid puudutatud isik ei ole seda soovinud.
14. Puudutatud isik on välja toonud, et ehitusprojekti järgimise raames toimikuks avaldaja kasutuses olevate ruumide pinna suurenemine, mis kahjustaks puudutatud isiku huve. Puudutatud isik on viidanud ehitusprojekti osaks olevale asendiplaanile (tlk 19), millel on kajastatud muuhulgas tingmärk „projekteeritud laiendus“. Kohus leiab, et kuigi asendiplaanil on kirjas märgis „projekteeritud laiendus“, nähtub asendiplaanist täiendavalt, et n-ö laiendus kattub alaga, mis on tähistatud tingmärgiga „olemasolev rekonstrueeritav hoone“. Seega on kohus seisukohal, et ehitusprojekti järgi ei ehitata alale, mis varasemalt poleks juba ajalooliselt hoone alla kuulnud, mistõttu on puudutatud isiku vastuväide kohtu hinnangul põhjendamatu. Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui ehitusprojekti realiseerimise raames peaks avaldaja kasutuses oleva veranda alune pindala osutuma mõne ruutmeetri võrra suuremaks kui see oli enne veranda lammutamist, ei kahjusta see puudutatud isiku huve, kuna nii avaldaja kui puudutatud isiku omandis olevate mõtteliste osade suurus jääb samaks.
15. Puudutatud isik on esitanud ka vastuväited, et talle ei meeldi hoone katmine vertikaalse laudisega, välistrepi kohal asuva varikatuse rekonstrueerimine ega ümmarguse akna veidi teise asukohta ümbertõstmine. Puudutatud isik on rõhutanud, et tegemist ei ole hoone säilimiseks tarviline töödega AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 mõttes. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et kõigi nende tööde puhul ei pruugi tegemist olla muudatustega, mis on vajalikud hoone säilitamiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist ka muutustega, mis puudutatud isiku huve või õiguseid kahjustaksid. Kohus võtab arvesse asjaolusid, et avaldaja on esitanud tõenditena fotod (tlk 133-134), millest ilmneb, et maja fassaadi olukord on kehv, mis tähendab, et fassaadi renoveerimine on põhjendatud. Vertikaalne fassaadilaudis oleks kooskõlas elamu esialge 1930ndatest pärit projektiga, mida tõendab projektis kajastatud elamu välisvaade (tlk 172 pöördel). Lisaks nähtub täiendavatest elamu osas tehtud fotodest (tlk 83-84), et hoone on juba praegu osaliselt kaetud vertikaalse laudisega. Kohus nõustub avaldaja väitega, et maja fassaadi ei ole esteetilistel kaalutlustel põhjendatud renoveerida üksnes osaliselt. Seoses varikatuse rekonstrueerimisega märgib kohus, et ka nimetatud hooneosa parendamine üldise renoveerimise käigus on mõistlik eelkõige lähtuvalt esteetilistest kaalutlusest ning puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi põhjust, millest ilmneks, et see tema huve või õiguseid kuidagi kahjustaks. Ka avaldaja kasutuses olevates ruumides akna asukoha muutmine mõne meetri võrra ei riku kohtu hinnangul kuidagi puudutatud isiku huve. Seega on kohus seisukohal, et koostoimes Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-155-14 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isiku nõusolekut vastavateks toiminguteks, kuna need ei kahjusta puudutatud isikut. 6
16. Puudutatud isik on esitanud vastuväited kanalisatsioonisüsteemi muutmisele, kuna puudutatud isiku hinnangul saaks kanalisatsiooni ümber rajada paremini, kui see praeguses projektis ette on nähtud. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide on paljasõnaline, kuna puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et praeguses projektis ettenähtud kanalisatsioonisüsteem on ebaotstarbekas või ülemäära kuluka lahendusega. Kohus võtab arvesse, et projektis ettenähud kanalisatsioonisüsteemi on kavandanud oma ala spetsialist ning eelduslikult on lähtutud parimast võimalikust lahendusest. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis eelnimetatud seisukoha ümber lükkaks ning puudutatud isiku enda väiteid kinnitaks. Kokkuvõttes leiab kohus, et puudutatud isiku vastuväited ehitusprojektile on põhjendamatud.
17. Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja nõuet kohustada puudutatud isikut andma nõusolek 1faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise võrguühendusega. Avaldaja selgituste kohaselt on kaasomandis olev kinnistu käesoleval hetkel varustatud 1-faasilise elektriühendusega, kuid juhul, kui ka avaldaja peaks asuma elamut kasutama, ei ole 1-faasiline elektriühendus enam piisav. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole kunagi 3-faasilisele elektriühendusele vastu olnud, kuid küsimus on liitumispunkti kulude väljaehitamises. Nähtuvalt esitatud tõenditest soovis puudutatud isik, et avaldaja oleks allkirjastanud 29.07.2014 kokkuleppe (tlk 158 pöördel), mille punkti 2 kohaselt oleks avaldaja pidanud garanteerima, et liitumispunkti väljaehitamisega seotud tööd ei kahjusta puudutatud isiku elektrienergia tarbimise tingimusi ega tekita mingeid rahalisi kulutusi. Vastasel korral on avaldaja kohustatud need kulutused hüvitama.
18. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul ei esine alust, mis võimaldaks tal avaldajalt vastava garantii andmist nõuda ning vastasel korral 3-faasilisele elektriühendusele üleminekule nõusoleku andmisest keelduda. Kohus leiab, et olukorras, kus ka avaldaja soovib tulevikus kaasomandis olevasse hoonesse elama asuda ning samuti elektrit tarbida, on avaldaja nõue 3faasilisele elektriühendusele üleminekuks põhjendatud. Kohus võtab arvasse ka asjaolu, et puudutatud isik on 05.11.2019 istungil avaldanud, et ta on uue elektrisüsteemiga liitumisega nõus (tlk 187).
19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja nõue kuulub TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 72 lg 5 alusel rahuldamisele ning kohus kohustab puudutatud isikut andma nõusolek Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti, mis on käesoleva kohtulahendi lahutamatuks lisa, järgsete ehitustööde tegemiseks xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendab puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga. Kohus kohustab puudutatud isikut andma ka nõusolek 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3faasilise elektri võrguühendusega xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendab puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga.
20. Tsiviilasja hind on

§ 132lg 1 järgi 7000 eurot.

Menetluskulud 32.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et olukorras, kus käesolev menetlus toimus küll avaldaja huvides, kuid avaldus kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 8