KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-9818 Otsuse tegemise aeg ja koht 04 veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi D.-M. S. hagi I. P. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2019; 20.11.2019 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D.-M. S., ik xxx, postiaadress xxx Hageja seaduslik esindaja: A.-O. S., ik xxx, postiaadress xxx, e-post xxx Hageja lepinguline esindaja: H. P., Eesti Õigusbüroo jurist, e-post xxx Kostja: I. P., ik xxx, postiaadress xxx RESOLUTSIOON
- Rahuldada D.-M. S. hagi I. P. vastu elatise nõudes.
- Välja mõista I. P.ilt (ik xxx) alaealise D.-M. S. (ik xxx) ülalpidamiseks alates 01.juulist 2019 kuni 31.12.2019 igakuise elatisena 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja alates 01.01.2020 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot D.-M. S. ülalpidamiseks kuni D.-M. S. täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Elatis tuleb kanda D.-M. S. (ik xxx) seadusliku esindaja A.-O. S. (ik xxx) arvelduskontole.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
- D.-M. S. esitas Viru Maakohtule hagi I. P. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja suhetest xxx sündinud poeg D.-M. S.. Kostja ei ole isadust omaks võtnud. Laps on täielikult seadusliku esindaja ülalpidamisel ja elab koos temaga. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Seoses sellega esitas hageja esindaja hagi põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes.
- Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja kinnitab, et tal ei ole mingit vara ega sissetulekut. Kostja kulud kuukohta on järgmised : 1) eluasemekulud (kommunaalmaksed) suvel ca 100 eurot ja talvel ca 200 eurot; 2) kulutused toidule ca 250 eurot; 3) sidekulud ca 30 eurot; 4) kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele ca 20 eurot; 5) kulutused riietele ja jalanõudele ca 50 eurot. Kokku on ca 550 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras, kuid peab võimalikuks, arvestades enda võimalusi, tasuma elatist hagejale 150 eurot kuus. KOHTUISTUNGID
- Hageja esindaja esitas 26.08.2019 kohtuistungil taotluse DNA-ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja esindaja vaidles istungil hagile vastu ja leidis, et vajalik on ekspertiisi tegemine. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 14.10.2019 kohtule DNA ekspertiisakti 19E-GE0975, et I. P. on D.M. S.’i bioloogiline isa.
- 20.11.2019 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja jäi nõude juurde. Kostja kinnitas et on tutvunud ekspertiisiaktiga ja on nõus põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte taotlusega, leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada.
- Hagi ese: elatise nõue alaealisele lapsele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist andma.
- Vaidlus puudub selle üle, et: 1) hageja sündis kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust, so kostja on hageja isa; 2) hageja elab alaliselt oma ema A.-O. S. elukohas ja kostja elab neist lahus.
- Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 lg.1 määras. Maakohus on seisukohal, et juhul kui alaealisele lapsele nõutakse elatist PKS 101 lg.1 määras, puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.
- Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).PKS § 102 lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
- Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) tal puudub vara ja sissetulek; 2) on nõus tasuma 150 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
- Maakohus on seisukohal, et kostja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks! Kostjal on võimalus ja kohustus teenida sissetulekut, kuid ta ei ole põhjendanud, miks ta seda ei tee. Maakohus järeldab sellest tulenevalt, et kostja eluviis võimaldab sedasi ära elada ja ta ei soovi oma eluviisi muuta. Samas sellise eluviisi puhul võivad elatise väljamõistmata jätmisel või vajalikust väiksemal määral elatise välja mõistmisel saada kahjustatud hageja huvid. Kuigi hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega, tuleb kostjal leida võimalus elatist tasuda hagis nõutud suuruses ning eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks hagejale makstavate riiklike toetuste võrra. Menetluskulude jaotus
- Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik