) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 7-aastane poeg (I kd tl 5), kes elab isa juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama (vt nt I kd tl 61). 2 Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud nõude
lg 1 sätestatud määras, mistõttu hagejal ei ole hagejal vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks igakuiselt kahekordne miinimumelatise määr.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane
Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik (vastupidist ei ole kostja tõendanud) ning kostjal on lisaks hagejale ülalpidamisel veel kaks alaealist last, s.o
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on elatise tasumises võlgnevus. Kuna kostjal on ülalpidamisel kolm alaealist last ning kostja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda (sh noorima lapsega lapsevanemapuhkusel viibimine), siis nõustub kohus kostjaga selles, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja majanduslikult keerukasse olukorda ning võib kostja viia ise abivajavate isikute hulka. Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja nõude ajavahemiku 01.05.2018-30.04.2019 osas rahuldamata. 3 Kohus ei anna hinnangut ka hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna kohus mõistab elatise välja alla miinimummäära. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A Ki hagi A Ki vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.05.2019 igakuiselt 45% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus võlgnetavalt elatiselt viivise välja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates tsiviilasjas nr 2-19-6320 otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 ning vastavalt poolte 26.11.2019 taotlusele (I kd tl 61 pöördel) jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik osalislet tühistatud Tallinna RK lahendiga. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.