← Eesti

2-19-8882/55

Obsah (21)§ 178§ 633§ 187§ 129§ 134§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 444§ 59§ 238§ 173§ 174§ 162§ 163§ 177§ 138§ 144§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-8882 8. juuni 2020. a, Narva Kohtuasi D D hagi V D ja N D vastu elati

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et

§ 187

lg 6 alusel peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED D D (hageja) esitas kohtule

  1. juunil 2019 V D (kostja 1) ja N D (kostja 2) vastu hagi, milles on palunud muuta Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-1315544 ja mõista hagejalt mõlema kostja kasuks välja elatis summas 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni iga kostja täisealiseks saamiseni. Hageja põhjenduste kohaselt pole kostjate seadusliku esindajal O S sellist sissetulekut, mille alusel ta saaks nõuda kumbki lapsele elatisraha summas 270 eurot. Seega peab temal olema sissetulek summas 1620 eurot (1080 eurot laste ülalpidamiseks ja 540 eurot enda ülalpidamiseks) vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele. Hageja leiab ka seda, et kostjate (laste) igakuised vajadused on vähem kui tagaseljaotsusega määratud. Paljud Narva perekonnad elavad 500-600 euro eest. Kostjate seaduslik esindaja küsib aga hagejalt samaväärse summa laste ülalpidamiseks. Kohtutäitur Andrei Krek’i kirja kohaselt hageja elatise võlgnevus 01.06.2019 seisuga moodustab 20 848,24 eurot. Hageja töötab ettevõttes B OÜ ja tema töötasu on 540 eurot. Enne on hageja töötanud AS’is T, kus ta on töötasu alammäära saanud.
  4. a on hageja saanud töötasu üldsummas 272,31 eurot Osaühingus L, kuna tegemist on ajutise tööga. Hageja igakuised vajadused on järgmised: hagejal puuduvad kommunaal- ega üürikulud, kuna neid kulusid kannab tema tööandja B OÜ. Toit 200 eurot; hügieen, ravi 20 eurot; riided, jalanõud 40 eurot; telefon 10 eurot; kokku 270 eurot. Hagejal ei ole vara, mida oleks võimalik realiseerida. Hageja on nõus elatisraha tasumisega ühele lapsele summas 100 eurot kuus. Hagejale kogunes suur elatise võlgnevus ja suuremat summat ei ole hagejal võimalik tasuda. Töötasu poole ulatuses peab kohtutäitur kinni. Samas tuleb elatisraha küsimuse lahendamisel arvestada, et osa lapse vajadusi võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25.05.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 07.12.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 alusel lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Hageja palub arvestada sellega otsuse tegemisel. Hageja on seisukohal, et asjaolud võrreldes varasema kohtuotsusega on oluliselt muutunud. Lapse vajadused on vähenenud, laste ema sissetulekud ei võimalda tal lapsi sellises ulatuses ülal pidada, hageja sissetulek on väike, mistõttu elatisraha suurust tuleb muuta. Praktika näitab, et 2()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 hageja varaline olukord ei võimalda tal oma lapsi ülal pidada seadusega ette nähtud miinimummääras, hageja elatise võlgnevus aina kasvab. Kohus 13. juuni 2019. a määrusega võttis hagi menetlusse. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 näeb ette, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Viru Maakohus

  1. juuni
  2. a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-13-15544 mõistis hagejalt välja kummagi kostja kasuks elatis igakuiselt summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast kuni kostjate täisealiseks saamiseni.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 134

lg 1 esimene lause sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi on esitatud

  1. juunil
  2. Elatise miinimummäär oli
  3. aastal 270 eurot. Hageja nõuab elatise vähendamist kuni 100 eurot kuus kummalegi lapsele ja seega nõuab hageja korrapäraste maksete vähendamist 170 euro (270–100) võrra igakuiselt igale lapsele, mille üheksaga korrutades on 3060 eurot (170 x 2 x 9). Lähtudes eeltoodust, on tsiviilasja hind 3060 €. KOSTJA VASTUVÄITED (kd 1, tl-d 21-24, 43, 61, 178) Kostjad ei ole hagiga nõus ja paluvad kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust muutmata jätta. Kokkuvõtvalt seisnevad kostjate vastuväited selles, et vaatamata elatise võlgnevuse tohutule suurusele hageja elustiil (eeskätt reisimine välismaale, kallid hobid - ratsutamine) üles näitab, et hagejal on olemas rahaline võimalus tasuda elatisraha kohtuotsusega väljamõistetud ja seadusega ettenähtud miinimummääras. Vastusele lisati sotsiaalvõrgustikust võetud fotod hageja poolsetest välismaa reisidest ja ratsutamiskäikudest. Samuti on kostjad seisukohal, et töötades rahvusvahelise bussijuhina Tallinnas, on hagejal võimalik teenida rohkem kui 1200 eurot. Kostjad lisasid kuulutused töökuulutuste portaalist. Lisaks püsivale tööle on hagejal lisatöö turismifirmades. Tööandja maksab kinni hageja kulud seoses korteri üürimisega, samuti toit. Kostjate arvates moodustab hageja sissetulek kuus umbes 1500-2000 eurot kuus. Hageja varjab osavalt oma sissetulekud. Kostjad ei näe alust elatise suuruse vähendamiseks. Kostja on terve inimene, temal on kõik olemas elatusraha teenimiseks – uhiuus auto Peugeot 5008 (väljalaseaasta 2018-2019), korter, hea töötasu ja palju aega. Lähtudes kostja elustiilist, et ta palju reisib, sõidab uhiuue autoga, on ta võimeline tasuma elatist isegi suuremas summas kui on elatise miinimummäär. Kui kostjal on raha pidevalt reisimiseks, peab tal olema raha laste ülalpidamiseks. 3()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Kostja elab koos elukaaslase ja tema lapsega, kellega reisib. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (tl 40) Hageja jääb oma nõude juurde. Hageja on seisukohal, et hagivastusele lisatud fotod olid tehtud 2-3 aastat tagasi. Välisreisidega seonduvaid kulusid ei ole hageja kandnud. Hageja leiab, et tõendid töökuulutuste portaalist ei ole võimalik objektiivselt käsitleda. Töökuulutustes märgitud töötasu suurused ei vasta tegelikkusele, sest ilmselt tegemist on bussijuhitöödega välismaal. Hageja praegune tööandja võimaldab hagejale tasuta elamispinda. Sellest tulenevalt võib ka erineda töötasu kujunemine. Kostjate esitatud tõendid ei puutu käesoleval juhul asjasse. Käesoleva asja lahendamise aspektist on oluline tuvastada, mis on vanemate varaline olukord laste ülalpidamise küsimuse lahendamisel. Kostjate seaduslik esindaja ei ole esitanud laste kulutuste nimekirja ega tõendeid enda varalise seisundi kohta. Hageja omakorda esitas kohtule koos hagiavaldusega tõendeid enda varalise seisundi kohta. Kohus 21.11.2019 nõudes (kd 1, tl 81) palus hagejal täpsustada, kust ta saab raha välisreiside korraldamiseks. Samuti tegi kohus ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud (hageja vanemate varaline seisund ja hageja vajadused) ja sellekohased tõendid, mis esinesid Viru Maakohtu
  1. juuni
  2. a otsuse tsiviilasjas nr 2-13-15514 tegemise ajal. Hageja on selgitanud (kd 1, tl 180), et tema reisid välismaale said makstud hagejale tuttavate naiste poolt, kuna hagejal välisreisideks raha ei ole. Hageja viibis välismaal tuttavate naiste raha kulul. Hageja leiab ka seda, et kostjate seaduslik esindaja üritab välja selgitada, kust hageja leiab raha välisreisideks. Samaaegselt kostja seaduslik esindaja, vaatamata kohtu selgitustele, ei ole esitanud kohtule andmeid laste igakuiste vajaduste ja laste seadusliku esindaja sissetulekute kohta. Hageja vaidlustab 10.06.
  3. a Viru Maakohtu tagaseljaotsust elatise määramise kohta. Tagaseljaotsuse puhul on raske tuvastada asja aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei ole võimalik tuvastada, millega kohus arvestas ja mida jättis arvestamata tagaseljaotsuse langetamisel. Seega tuleb kohtul sisuliselt kontrollida elatisraha suuruse põhjendatust hagi esitamise aja seisuga. Hageja jäi oma hagiavalduse juurde. KIRJALIK MENETLUS
  4. jaanuaril 2020 (kd 1, tl 189) määras kohus vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kostja seisukoha (kd 1, tl 199) kohaselt esitab hageja valeandmed oma varalise seisundi kohta. Hageja ei ela üksi. Ta elab koos D G tema registreerimiskohas XXX rohkem kui viis aastat. Nad elavad koos D G ja tema pojaga. Tal oli alati raha nii advokaatide kui ka reiside jaoks. Ajal, mil lapsetoetuse võlg juba läheneb 30 000 eurole, sõidab hageja koos oma elukaaslase ja pojaga ega muretse selle pärast, mida tema lapsed vajavad. Neil on aastatel 2018-2019 toodetud Peugeot 5008 auto XXX, millega hageja iga päev ringi liigub ja reisib välismaale, sealhulgas Venemaale, kus ta juhtus 30.01.2019 õnnetuse ajal. Hagejal on piisavalt raha ka selleks, et hellitada end fotosessioonidega hobusel. Hageja leiab viisi, kuidas oma sissetulekuid riigi ees varjata. Seisukohale on lisatud fotod. 4()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Kohus
  1. märtsi
  2. a määrusega (kd 2, tl 1) uuendas tsiviilasja nr 2-19-8882 arutamise ning tühistas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
  3. märtsi 2020 kirjas (kd 2, tl 4-5) andis kohus pooltele selgitusi ja tegi ettepanekud täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Hageja vastas
  4. märtsil 2020 (kd 2, tl 9), et ta sai vaidlusalusel perioodil, so
  5. a, töötasu selle alammääras summas ca 270 eurot, töötades OÜ-s L. Kostja vastas
  6. märtsil 2020 (kd 2, tl 13-14), et ei nõustu täielikult hageja nõudega muuta (vähendada) Viru Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega välja mõistetud elatise suurust. Hageja peab laste eest hoolitsema ja vähemalt maksma seadusega ette nähtud summa ja veelgi enam. Ta pole kunagi lapsi üles kasvatanud ja ei tea kui palju raha on vaja laste arendamiseks ja ülalpidamiseks nii, et nende elu oleks täis. Lapse vajadused üha suurenevad iga aastaga. Kostja on juba kirjutanud, millega lapsed tegelevad ning kuhu raha kulutatakse, nii kohtule kui ka sotsiaalosakonnale. Kostja arvates ei pea kohus lähtuma mitte hageja isiklikest soovidest, vaid eelkõige laste huvidest ja vajadustest. Kui kõne alla tulevad kostja ema sissetulekud, siis temal on hea töötasu, samuti toetavad lähisugulased teda koguaeg vaimselt ja rahaliselt. Hageja varjab oma sissetulekuid. Hageja väidab, et tema palk on nii madal, et lastele pole võimalik ettenähtud summat maksta, reisimiseks ja meelelahutuseks aga raha jagub. Tema valetab, et elab üksi, et tema eest tasutakse üüri- ja kommunaalmaksed. Kostja kahtleb, et tööandja kannavat neid kulusid isiku eest, kes ei tööta tema ettevõttes. Tegelikult kulutab hageja reisile korraga 1000 eurot ja rohkem (Tai, Tenerife jne) ja ta pole täiesti huvitatud raha teenimisest ja laste abistamisest. Ta mõtleb ainult oma vajadustele. Hageja väidab, et kohtutäitur võtab poole palgast, kuigi tegelikult oli näiteks septembris 2019 summaks ainult 79 eurot. Kostja annab kohtule valeandmeid, varjab oma sissetulekuid tahtlikult petmaks kohut. Hageja väidab, et tal pole oma vara, kuid samal ajal ilmus sotsiaalvõrgustikes kuulutus suvila müümise kohta 35 000 euro eest, mis on tema vanemate omand ning hageja nende vara pärija ja kasutab seda pidevalt. Hageja suutis müüa tema ja kostja ema ühisomandi autot Honda, mille eest kostja ema ei saanud lubatud rahasummat laste ülalpidamiseks, ehkki oli suuline kokkulepe, et raha jagatakse pooleks. Kostja ema eeldab, et kogu summa kulus sissemakseks uue Peugeot auto ostmiseks.
  9. aasta asjaolud pole muutunud, aga hageja väldib lapsetoetuse maksmist ja tema võlg kasvab igal aastal veelgi ning ta ei üritanud isegi tänaseni lapsetoetust korralikult maksta. Ta proovib ikka ja jälle kõiki ja eriti lapsi petta. Kostja ema esitas hageja kohaseid fakte ja lisatõendeid kogu tema finantsstabiilsuse ja heade sissetulekute kohta
  10. aastast tänapäevani ning tema elustiili andmed. Kohus
  11. aprillil 2020 (kd 2, tl 81) määras vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised ei esitanud enam avaldusi ega seisukohti. Hagejale määratud esindaja esitas tasutaotluse. Hageja ega kostja menetluskulude nimekirjad ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 5()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ja hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt kogumina tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Viru Maakohus

  1. juuni
  2. a otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-13-15544 (kd 1, tl 78) suurendas tsiviilasjas nr 2-12-6468 Viru Maakohtu määrusega D D V D ja N D kasuks väljamõistetava elatise suurust. Alates 08.04.2013 mõisteti D D välja elatis alaealiste laste ülalpidamiseks alljärgnevalt: - V D kasuks igakuiselt summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast, kuni V D täisealiseks saamiseni XXX; - N D kasuks igakuiselt summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast, kuni N D täisealiseks saamiseni XXX. Kohus kindlaks määras, et elatis tuleb tasuda laste seadusliku esindaja O D kontole ning et kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtule
  3. juunil 2019 esitatud hagis taotletakse muuta Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-13-15544 ning vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust 100 euroni iga lapse kohta. Hageja on seisukohal, et asjaolud, võrreldes varasema kohtuotsusega, on oluliselt muutunud. Lapse vajadused on vähenenud, laste ema sissetulekud ei võimalda tal lapsi sellises ulatuses ülal pidada, hagejal on väike sissetulek ja ei võimalda anda lastele ülalpidamist otsusega määratud summas, mistõttu elatisraha suurust muuta tuleb. Praktika näitab, et hageja varaline olukord ei võimalda tal oma lapsi ülal pidada seadusega ette nähtud miinimummääras, hageja elatise võlgnevus on hetkel 20 848,24 eurot ja aina kasvab. Samuti leiab hageja, et tuleb elatisraha küsimuse lahendamisel arvestada, et osa lapse vajadusi võib olla kaetud riiklike toetustega. Hageja palub arvestada sellega otsuse tegemisel. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu. Kostjad ei näe alust elatise suuruse vähendamiseks. Kostjad välja toovad, et hagejal on suur elatise võlg, samas ta lubab endale reisida, erinevates riikides puhkab. Kostjad esitasid fotod hageja reisidest. Kostja on terve mees, temal on kõik olemas elatusraha teenimiseks – uhiuus auto Peugeot 5008 (väljalaseaasta 2018-2019), korter, hea töötasu ja palju aega. Lähtudes kostja elustiilist, et ta palju reisib, sõidab uhiuue autoga, on ta võimeline tasuma elatist isegi suuremas summas kui on elatise miinimummäär. Kui kostjal on raha pidevalt reisimiseks, siis peab tal olema raha laste ülalpidamiseks. 6()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Hageja vaidleb kostjatele vastu, et need fotod tehti 2-3 aasta eest ja välisreisidega seonduvaid kulusid ei ole tema, aga tema tuttavate naiste kantud. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja on võimeline maksma kostjatele elatist tsiviilasjas nr 2-13-15544 Viru Maakohtu 10.06.2013. a tagaseljaotsusega väljamõistetud suuruses, mis on 270 eurot kuus iga kostja kohta alates hagi esitamisest (11.06.2019) kuni 31.12.2019 ja 292 eurot alates 01.01.2020, ilma enda ülalpidamist kahjustamata. Kohtutäitur Andrei Krek’i 09.05.2019 tõendi kohaselt (kd 1, tl 32) moodustab hageja elatisraha võlgnevus seisuga 01.05.2019 kokku 20 399,70 eurot (sh kostjate ees üldsummas 18 504,98 eurot ning kostjatele väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue üldsummas 1894,72 eurot). Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool elatise suuruse muutmisel üldjuhul tõendama nende asjaolude muutmist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool

§ 230

lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kindlaks tegema, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust (vt. nt RKTKo nr 3-2-1-67-17; RKTKo nr 3-2-1-35-17, RKTKo nr 3-2-1124-15). Kuivõrd Viru Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsus nr 2-13-15544 oli tagaseljaotsus, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Kohus tegi otsuse

§ 444lg-st 3 lähtudes ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus on seisukohal, et

§ 459alusel peab kohus kontrollima maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid, mis esinesid Viru Maakohtu 10. juuni 2013. a otsuse nr 2-13-15544 7()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima ka, millised on kostjate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. 6. märtsi 2020 kirjas (kd 2, tl 4-5) selgitas kohus pooltele, et vastavalt

§ 59

lg-le 1 on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna hageja ja kostjate seaduslik esindaja olid tsiviilasja nr 2-13-15544 menetlusosalised, on nendel õigus tutvuda toimikuga ja saada selles olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Pooled ei esitanud kohtule menetlusdokumente tsiviilasjast nr 2-13-

  1. Hageja nõuab eelneva lahendi muutmist, mille tegemise ajal ehk aastal 2013 vastas väljamõistetud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määrale. Taotledes väljamõistetud elatise vähendamist 100 euroni iga lapse kohta, soovib hageja vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kõnealuses asjas 11.06.2019 esitatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja igakuised vajadused järgmised: hagejal puuduvad kommunaal- ega üürikulud, kuna neid kulusid kannab tema tööandja B OÜ. Toit 200 eurot; hügieenitarbed, ravi 20 eurot; riided, jalanõud 40 eurot; telefon 10 eurot; kokku 270 eurot. Hagejal ei ole vara, mida oleks võimalik realiseerida. Hageja töötab ettevõttes B OÜ ja tema töötasu on 540 eurot. Enne on hageja töötanud AS’is T, kus ta on töötasu alammäära saanud.
  2. a on hageja saanud töötasu üldsummas 272,31 eurot Osaühingus L, kuna tegemist on ajutise tööga. Viru Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1531, D D taotlus riigi õigusabi saamiseks (kd 1, tl 193-194), määrati D D uus riigi õigusabi osutaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (elatise suuruse muutmine) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Määruse põhjenduste põhjal on avaldaja riigi õigusabi taotluse kohaselt lahutatud ja ta töötab autojuhina AS-s T. Palk on keskmiselt 500-600 eurot bruto, muud sissetulekuid ei ole. Elab üksi, maksab elatist kahele lapsele. Hoiustatu väärtust ei ole taotluses märgitud. Avaldaja kulud ühe kuu kohta on eluasemekulud 35 eurot, toidukulud 150 eurot, sidekulud 12 eurot, tervishoiukulud 45 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 58 eurot (riided, juuksur, jalatsid). Samuti teostab iga kuu väljamaksed kohtutäiturile. Kohus tegi kindlaks, et 28.07.
  5. a määrusega nr 2-17-10246 rahuldas kohus D D riigi õigusabi taotluse. Kohus tuvastas, et taotlejal puudub nii vara kui ka sissetulek, mida saaks 8()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel. Kohus on kindlaks teinud, et taotleja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 500-600 eurot kuus, püsikulutused 300 eurot kuus. Kohus tuli seisukohale, et taotleja kõnealune sissetulek kuulub taotleja miinimumilähedase elukorralduse tagamisele. Kohus, olles tutvunud liiklusregistri, kinnistusraamatu, Maksu- ja Tolliameti digiandmebaaside andmetega, tegi kindlaks, et taotleja majanduslik olukord ei muutunud. Sõidukeid, kinnisvara avaldaja nimele registreeritud ei ole. Äriregistris ei ole avaldajaga seotud kandeid. Seisuga 25.10.2019 Töötajate registri andmetel (kd 1, tl 49) töötab hageja alates 16.07.2019 bussijuhina OÜ-s B, mis on registreeritud Harju Maakonnas Maardu linnas. Seisuga 25.10.2019 Töötajate registri andmetel (kd 1, tl 51-57) on hageja töötanud alates 19.11.2012 alljärgnevalt: - 19.11.2012 – 01.07.2014 L OÜ-s - 01.07.2014 – 01.07.2014 B OÜ-s - 10.09.2014 – 08.07.2017 T AS-is - 28.07.2017 – 04.10.2018 E OÜ-s - ajavahemikel 27.04.2018 – 01.05.2018, 22.06.2018 – 26.06.2018, 05.08.2018 – 14.08.2018, 20.09.2018 – 25.09.2018 täiendavalt L OÜ-s - 06.10.2017 – 21.12.2018 T AS-is - ajavahemikul 09.10.2018 – 17.10.2018 täiendavalt L OÜ-s - ajavahemikel 22.12.2018 – 28.12.2018, 02.01.2019 – 06.01.2019 L OÜ-s - ajavahemikel 07.01.2019 – 16.01.2019, 18.01.2019 – 21.01.2019, 27.01.2019 – 29.01.2019, 01.02.2019 – 15.02.2019, 15.03.2019 – 31.03.2019, 01.04.2019 – 15.04.2019 B OÜ-s - 15.04.2019 – 23.04.2019 L OÜ-s - 01.05.2019 – 15.07.2019 B OÜ-s - 11.06.2019 – 19.06.2019 täiendavalt L OÜ-s ning - alates 16.07.2019 B OÜ-s. Töötajate registrist ilmneb, et hageja on pidevalt töötanud ja seda mõnel ajavahemikul kahes töökohas. D D sissetuleku kohase Maksu- ja Tolliameti 21.11.2019 tõendi nr 7.1-4030017-1 järgi (kd 1, tl 86 pöördel) tehti ajavahemikus 01.01.2013 – 31.12.2013 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid ümmardatult 3258 eurot, mis teeb keskmiselt 271,50 eurot kuus (3258 : 12). D D sissetuleku kohase Maksu- ja Tolliameti 21.11.2019 tõendi nr 8-8/62576 järgi (kd 1, tl 87 ja 87 pöördel) tehti ajavahemikus 01.2019 – 10.2019 (k.a) temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist töötasu ja muu maksu väljamakseid Osaühing L, Aktsiaselts T, OÜ B ja Eesti Haigekassa kokku ümmardatult 4697 eurot, mis teeb keskmiselt 469,70 eurot kuus (4697 : 10). Järelikult on hageja sissetulek 2019. aastal võrreldes 2013. aastaga suurenenud peaaegu kahekordselt. Kohus leiab, et vanem küll peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, aga see ei tähenda, et kahe alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on hageja sissetulekud ning kas hagejale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (vt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus nr 2-16-2343, p 13; 25. aprilli 2018. a otsus nr 2-16-100215, p 20). 9()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Hageja seletuste kohaselt elab ta elukaaslase ja tema lapsega koos Maardu linnas Harju maakonnas. Kohus kontrollis hageja varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et hageja oleks kinnistu omanikuks. Ka Maanteeameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hageja oleks sõiduauto omanikuks. Äriregistris puuduvad andmed hageja kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Seega avalike registrite andmete põhjal ei kuulu hagejale vara, mis tema võimekust lastele ülalpidamist anda eelmise otsusega väljamõistetud ulatuses suurendaks. AS-i T (endine Ä) (kd 1, tl 78; kd 2, tl 45), AS-i B (kd 1, tl 80), C AS-i (kd 1, tl 84; kd 2, tl 42), L AS-i (kd 1, tl 90; kd 2, tl 48), I AS-i (kd 1, tl 96), AS-i S (kd 1, tl 100; kd 2, tl 47), H AS-i (kd 1, tl 102) vastuste kohaselt ei ole hageja ega kostja seaduslik esindaja nende kliendid ja ei oma kontosid, hoiuseid. Hageja kohta AS-il L andmed puuduvad. Kostja seaduslik esindajal on konto, mille saldo seisuga 26.11.2019 on 0.00 eurot (kd 1, tl 105). Aastatel 2012 ja 2013 ei olnud kostja vanematel kontosid AS-is L (kd 2, tl 50). S AS vastuse kohaselt (kd 1, tl 109) on kostja seaduslikul esindajal pangas kaks arvelduskontot, hagejal on ärablokeeritud arvelduskonto. Pank on esitanud hageja ja kostja seadusliku esindaja kontoväljavõtted
  1. ja
  2. aastate kohta (kd 2, tl 53, 54-60, 61-64, 6571,72-78), samuti hageja ja kostja seadusliku esindaja kontode väljavõtted ajavahemikus 01.06.2018 – 28.11.2019 (kd 1, tl 110-163, 164-165, 166-172). Hageja S AS pangakonto väljavõttest perioodi 01.06.2018 – 28.11.2019 (kd 1, tl 164-165) eest ei tulene, et hagejal oleksid suvalised täiendavad sissetulekud olnud. Samuti ei nähtu muid korrapäraseid või suurtes summades olevaid laekumisi peale töötasu ja päevaraha. Pangakontolt teostati maksed kohtutäitur Andrei Krek’ile ja jääk võeti sularahas välja. Pangakontolt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Ka hageja S AS pangakonto väljavõttest perioodide 01.01.2012-31.12.2012 (kd 2, tl 54-60), 01.02.2013 – 31.12.2013 (kd 2, tl 10-11) ja 01.01.2013-31.12.2013 (kd 2, tl 61-64) eest ei tulene, et hagejal olid suvalised täiendavad sissetulekud olnud. Samuti ei nähtu muid korrapäraseid või suurtes summades olevaid laekumisi peale töötasu. Pangakontolt teostati tavapärased maksed peamiselt toidukaupade kauplustes ja lokaalides ning maksed kütuse eest, samuti tasuti kostjate ülalpidamiseks elatist kostjate emale või kohtutäitur A. Krek’ile ülekandega. Vaadeldavate perioodide eest hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu samuti suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Kostjad on esitanud väiteid, et lisaks püsivale tööle on hagejal lisatöö reisifirmades. Tööandja maksab kinni hageja kulud seoses korteri üürimisega, samuti toit. Kostjate arvates moodustab hageja sissetulek umbes 1500-2000 eurot kuus. Hageja varjab osavalt oma sissetulekud. Hageja on terve ja tal on kõik olemas elatusraha teenimiseks – uhiuus auto Peugeot 5008 (väljalaseaasta 2018-2019), korter, hea töötasu ja palju aega. Lähtudes kostja elustiilist, et ta palju reisib, sõidab uhiuue autoga, on ta võimeline tasuma elatist isegi suuremas summas kui on elatise miinimummäär. Kui kostjal on raha pidevalt reisimiseks, peab tal olema raha laste ülalpidamiseks. Riigikohtu seisukohalt (13.04.
  3. a otsuse nr 3-2-1-17-16 p 14) saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. 10()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Kostjate väited, et hagejal on uhiuus sõiduauto Peugeot 5008 (väljalaseaasta 2018-2019), korter, suvila, mida ta soovib müüa (kd 2, tl 17-18), jäid paljasõnalisteks, kuna kohtu kontrolli järel vastavates registrites puuduvad andmed, et hageja oleks sõiduauto, suvila või korteriomandi omanik või talle kuuluks liikmesus hooneühistus. Kohus möönab, et hageja käsutab mingisugust sõiduautot, suvilat ja elab korteris, kuid nende varade omanikuks saab teine isik olla.

§ 231

lg-st 2 tulenevalt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja võttis omaks kohtule 02.12.2019 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 180), et ta käib välismaal reisimas.

§ 238

lg 1 p 1 sätestab, et kohus arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune.

§ 231

lg-st 2 ja § 238 lg 1 p-st 1 koosmõjus lähtudes jätab kohus arvestamata kostjate poolt esitatud fotod hageja reisidelt ja info reisi maksumuse kohta (kd 1, tl-d 22-25, 33-34, 4446, 176-177, 200-201; kd 2, tl-d 19-24, 26). Hageja on selgitanud (kd 1, tl 180), et tema välismaa reisid said makstud hagejale tuttavate naiste poolt, kuna hagejal välisreisideks raha ei ole. Hageja viibis välismaal tuttavate naiste raha kulul. Kohus leiab, et kostjate esitatud fotod (kd 1, tl 62, 63), millel hageja hobuse seljas istub, ei tõenda hageja täiendavate sissetulekute varjamist. Kostjad ei esitanud väiteid, et hobune kuulub hagejale. Kohus peab eluliselt usutavaks, et hobuse hooldusega, hobuse ja tema omaniku varustusega seonduvad kulud on suured. Ent hobusega sõitmine ei ole mõnikord hinnakas. Ka puuduvad asjas tõendid selle kohta, et ratsutamine oleks hageja harrastus ja ta sellega jätkuvalt tegeleks. Kostjad on omapoolsetele menetlusdokumentidele ühtesoodu ühed ja samad fotod lisanud. Asjas ei olegi tõendeid selle kohta, et kostja elustandard oleks olemas märkimisväärselt kõrge. Eeltoodut kinnitab kaudselt ka asjaolu, kui suures ulatuses õnnestus kohtutäituril varasema otsusega väljamõistetud elatist hagejalt sisse nõuda. Kohtutäitur Andrei Krek’i 09.05.2019 tõendi kohaselt (kd 1, tl 32) moodustab hageja elatisraha võlgnevus seisuga 01.05.2019 kokku 20 399,70 eurot (sh kostjate ees üldsummas 18 504,98 eurot ning kostjatele väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue üldsummas 1894,72 eurot). Ühtlasi on kohus pidanud võimalikuks anda hagejale asjas riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Kohus leiab, et hageja järjepidev reisimine saab olla vähemalt osaliselt põhjustatud ka tema töö eripärasusest, kuna hageja töötab reisifirmas bussijuhina. Samuti on hageja selgitanud, et kostjate esitatud fotod hageja reisidest tehti 2-3 aastat tagasi. Eeltoodu alusel peab kohus tõendamata jäetuks, et hagejal on olemas salajane sissetulek. Hageja saadud töötasuna 469,70eurost sissetulekut ei jagu hagejal kostjate ülalpidamiseks hagejalt väljamõistetud suuruses elatise maksmiseks hageja enda ülalpidamisest rääkimata. Kui hageja tasub elatist väljamõistetud suuruses, mis on praeguseks 292 eurot ühe lapse kohta, peab ta oma terve sissetulek laste ülalpidamiseks anda ja enda ülalpidamiseks ei jää hagejal midagi üle. Enesestmõistetav on, et täisealise töötava inimese ülalpidamiskulud on alaealise õppiva lapse ülalpidamiskuludest suuremad. 11()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Toodust lähtudes leiab kohus, et eelduslikult ei ole hageja suuteline säilitama enda toimetulekuks vajalikke vahendeid, kui ta peaks kostjatele tasuma elatist eelmise otsusega väljamõistetud suuruses ehk seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leiab kõigest ülaltoodust lähtuvalt, et kui jäetakse elatise suurust varasema lahendiga väljamõistetud määras alles, ei jää hagejal sel juhul enda ülalpidamiseks vähemalt samas ulatuses rahavahendeid. Kostjad esitasid bussijuhtide tööpakkumised (kd 1, tl 26-31; kd 2, tl 27-29) ja leiavad, et hageja saab endale leida rohkem tasustava töökoha. Kohus on eelnevalt kindlaks teinud, et alates 19.11.2012 töötab hageja püsivalt bussijuhina, mõnel ajavahemikul kahes firmas üheaegselt. Kohus möönab, et hageja ei saa leida endale oma erialal kõrgemalt tasustavat tööd suvalistel temast sõltuvatel põhjustel, mille tõttu ei ole ta konkurentsivõimeline (nt keelteoskus, mõnesuguse tunnistuse puudumine või koolituse läbimata jätmine jne). Nt CV portaali tööpakkumuses nr 601054 (kd 1, tl 26) nõutakse kandidaadilt muuhulgas bussijuhi ametikoolituse tunnistust ja eesti keele oskust B1-tasemel. Tööpakkumises nr 601113 (kd 1, tl 28) märgitud, et kandidaadilt oodatakse eesti keele oskus kõnes ja kirjas. Soovituslik inglise ja vene keele oskus suhtlustasandil. Tööpakkumises nr 602924 (kd 1, tl 30) nõutakse kandidaadilt soome keele oskust suhtlustasandil (A2-tasemel). Samuti nõutakse ametikoolistust ning rõhutatakse, et „Probleeme on olnud, et mõned arvavad, et ametikoolitus ja bussijuhi koolitus on sama. „ametikoolitus“ on bussijuhi iga 5 aasta järel toimus täiendkoolitus.“ Tartu linnaliinide bussijuhi otsimise kuulutuses (kd 2, tl 27) ka sisaldub suhtlustasemel eesti keele oskuse nõue. Hansa Buss kuulutuses (kd 2, tl 28) on nõudeks märgitud bussijuhi ametikoolituse tunnistus. Samuti sisaldab eesti keele oskust ning inglise ja/või vene keele valdamist R OÜ kuulutus (kd 2, tl 29). Kostjad elavad koos emaga hagejast lahus. Kohus selgitas
  1. märtsi 2020 kirjas (kd 2, tl 4-5), et hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus analüüsima Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsuse nr 2-13-15544 tegemise ajal esinenud asjaolud (kostjate (ekslikult märgitud hageja) vanemate varaline seisund ja kostjate (ekslikult märgitud hageja) vajadused) ning nende asjaolude olulist muutmist pärast otsuse tegemist. Samas kirjas on kohus muuhulgas teinud kostjate seaduslikule esindajale ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsuse tsiviilasjas nr 2-13-15514 tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist, ja neid tõendavaid dokumente. Kohtu selgitustest ja ettepanekust hoolimata ei esitanud kostjate seaduslik esindaja midagi uut, s.h sissetuleku kohased andmed. Kohus kontrollis kostjate seadusliku esindaja varalise seisundi üle avalikest registritest ning tegi päringud pankadele, Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Maanteeameti liiklusregistri teabe kohaselt (kd 1, tl 48) on kostjate ema O. S omandis olemas sõiduauto PEUGEOT PARTNER, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  6. O. S on Äriregistri teabesüsteemi andmeil (kd 1, tl 47) MTÜ K asutaja ja juhatuse liige. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostjate ema oleks kinnistu omanikuks. Äriregistris puuduvad andmed kostjate ema kohta, et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. 12()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Seisuga 25.10.2019 Töötajate registri andmetel (kd 1, tl 50) töötab kostjate ema alates 14.11.2013 G OÜ-s. O S sissetuleku kohase Maksu- ja Tolliameti 21.11.2019 tõendi nr 7.1-4030017-1 järgi (kd 1, tl 86) tehti ajavahemikus 01.01.2013 – 31.12.2013 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid ümmardatult 2027 eurot, mis teeb keskmiselt ja ümmardatult 169 eurot kuus (2027 : 12). O. S sissetuleku kohase Maksu- ja Tolliameti 21.11.2019 tõendi nr 8-8/62576 järgi (kd 1, tl 87 ja 87 pöördel) tehti ajavahemikus
  1. a jaanuarist maini (k.a) temale pärast tulumaksu mahaarvamist muu maksu väljamakseid Sotsiaalkindlustusameti poolt kokku ümmardatult 2540 eurot, mis teeb keskmiselt 508 eurot kuus (2540 : 5). Järelikult on kostjate ema sissetulek
  2. aastal võrreldes
  3. aastaga kolmekordistunud. Eesti Töötukassa teabe kohaselt (kd 1, tl 92, 94) ei ole hagejat ega kostjate ema töötuna arvele võetud. Samuti ei ole nende töövõimet hinnatud. Sotsiaalkindlustusameti andmeil (kd 1, tl 98) ei ole hagejale määratud pensioni ja/või toetuseid. Kostjate emale on määratud:  alates 08.12.2017 lasterikka pere toetus summas 300 eurot kuus;  alates 01.01.2019 lapsetoetused summas 220 eurot kuus;  alates 23.04.2019 lapsehooldustasu summas 38,36 eurot. Alates 03.2017 makstakse elatisabi hüvitist vastavalt nõudele. Elatisabi maksed ei ole toimunud iga kuu, vaid see sõltub täitemenetlusest (st kas elatisnõude võlgnik täidab ülalpidamiskohustust või mitte) ning selle üle peab arvestust kohtutäitur. Kohtutäitur Andrei Krek’i 09.05.2019 tõendi kohaselt (kd 1, tl 32) moodustab seisuga 01.05.2019 kostjatele väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue 1894,72 eurot. Kostjate ema S AS pangakontode väljavõtetest perioodi 01.06.2018 – 28.11.2019 (kd 1, tl 110163, 166-172) eest nähtuvad korrapärased ülekanded füüsilistelt isikutelt ja füüsilistele isikutele; oma kontode vahelised ülekanded; laenumaksete tagastamine; kindlustusmaksed; maksed kohtutäitur Andrei Krek’ilt; maksed korteri, interneti, elektri jne. eest; kauplustes, s.h ekauplustes, lokaalides tasumine, mh välismaal; valuutavahetused. Pangakontodelt ei näi kostjate ema täiendavaid sissetulekuid olevat. Ka kostjate ema S AS pangakonto väljavõttest perioodi 01.01.2012 – 31.12.2012 (kd 2, tl 65-71) ja perioodi 01.01.2013-31.12.2013 (kd 2, tl 72-78) eest ei nähtu, et kostjate emal oleks täiendavad sissetulekud olnud peale hagejalt või kohtutäitur A. Krek’il elatise ülekandeid. Pangakontolt teostati tavapärased maksed peamiselt toidukaupade kauplustes ja lokaalides ning korteri, interneti, elektri jne. eest, samuti lasteaia eest. Rahvastikuregistri teabe järgi on kostjate emal veel üks laps –
  4. detsembril 2017 sündinud L S. Kostjate emal on seega kokku kolm last, kelle ülalpidamiskohutus tal on. Arvestades, et kostjate ema sissetulek on keskmiselt 508 eurot kuus, ei saa ta järelikult anda kõikidele oma lastele ülalpidamist samas suuruses kui on varasema otsuse alusel peab hageja tasuma nende ühiste laste peale. 13()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Kostjate ema on avaldanud (kd 2, tl 13), et temal on hea töötasu ja et tema lähedased täiendavalt toetavad teda alati muuhulgas rahaliselt. Töötasu suuruse kohta ei esitanud kostjate ema andmeid ja see ei selgu ka toimiku materjalide hulgas olevatest andmetest, nt Maksu- ja Tolliameti teatest. Samuti ei nähtu kostjate ema pangakontode väljavõtetest teistelt isikutelt ülekandeid selles suuruses, mis võimaldaks kostjate emal pidada oma kolm last üleval vähemalt seaduses ettenähtud elatise miinimummääras. Kostjate kummagi vanema varaline seisund ei võimalda neil seega anda lastele ülalpidamist seaduses ettenähtud miinimummääras. Vanemate varalise seisundi juures peab kohus arvestama laste vajadustega ka. Elatis, mille suurust soovib hageja vähendada, mõisteti aastal 2013 välja. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel sedagi, et
  1. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli aastail 2010 – 2012 keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks
  2. a seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Statistikaameti andmetel (htpps://www.stat.ee/thi-kalkulaator) on tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes
  3. aastaga järgnev: -
  4. a-l 2,8%; -
  5. a-l 12%; - 2012 (1 kvartal) – 2020 (I kvartal, kuna
  6. a teise kvartali kuuindeksid ei ole veel avaldatud ja saab võrrelda aasta aastaga, kvartalit kvartaliga jne) 13,3%. Lähtudes eeltoodust, on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud
  7. aastal 7,84 euro võrra kuus (280 x 2,8%) ning
  8. aastal saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe alaealise lapse kohta lugeda 287,84 eurot (280+7,84). Aastal 2019 on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34 euro võrra (280 x 12%) ning
  9. aastal saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe alaealise lapse kohta lugeda 314 eurot (280+34). Võrreldes
  10. a I kvartaliga on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud
  11. a I kvartalil 37 euro võrra (280 x 13,3%) ning
  12. aastal saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe alaealise lapse kohta lugeda 317 eurot (280+37). Kohus leiab, et kõnealuses asjas tuleb Tartu Ülikooli uurimuse alusel väljaarvutatud ülalpidamiskulu suurusest lähtuda ja ümmardatult lugeda ühe kostja ülalpidamiskulu suuruseks 320 eurot kuus, millest iga lapse vanem peab andma pool ehk 160 eurot kuus, lähtudes PKS § 116 lg-s 1 sätestatud vanemate võrdsuse põhimõttest, mille kohaselt peavad vanemad panustama kostjate ülalpidamisse võrdses ulatuses. Hageja on menetluses samuti taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seadusу (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), 14()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  1. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud hageja varalise seisundi tõttu leiab kohus praegusel juhul põhjendatuks arvestada, et osa kostjate vajadustest saab katta riikliku lapsetoetusega, mille said mõlemad kostjad kätte
  2. aastal ja saavad ka
  3. aastal summas 60 eurot kuus igaüks. Kuivõrd kostjate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riikliku lastetoetusega, jääb iga kostja vanemate kanda 260 eurot kuus (160 x 2 - 60). Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb iga kostja ülalpidamiskuludest kummagi vanema kanda 130 eurot (260 : 2). Riigikohus on 09.06.
  4. a. lahendi nr 3-2-1-35-17 punktis 30 märgib, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
  9. a uuring).“ Kohus arvestab sellega, et käesolevas kohtuotsuses juba viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. Kostjate peres elab kokku kolm last, kaks nendest on poisid ehk ühesoolised lapsed, kelle vanuse vahe on kaks aastat, ning seega kostjate emaga koos elavate laste ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) mastaabisäästu tõttu võimalik katta väiksema summaga. Ülaltoodu põhjal leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ning hagejalt eelmise kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus tuleb muuta, nimelt vähendada. Kohus mõistab alates 11.06.2019 (hagi esitamise päev) hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 130 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui mõlemad vanemad kulutavad iga kostja ülalpidamiseks igakuiselt 2 × 130 eurot, millele lisandub riiklik lapsetoetus 60 eurot lapse kohta (kokku 320 eurot kuus lapse kohta), on kostjate mõistlikud vajadused kaetud. 15()
(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Kohus rahuldab hagi osaliselt, muudab Viru Maakohtu
  1. juuni
  2. a otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-13-15544 D D väljamõistetud elatise suurust ning alates
  3. juunist 2019 mõistab D. D V D ja N D (kummagi) kasuks välja elatis 130 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni. Alla seaduses ettenähtud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei seondu kohus elatise summa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusel arvestab kohus asjaoludega, et hagi rahuldati osaliselt, et hagejal on tekkinud suur võlgnevus kostjate elatise osas, pooled ei esitanud menetluskulude nimekirja ja poolte kantud menetluskulusid ei ilmne ka asja materjalidest. Hageja võttis menetlusest osa riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu, kostjad aga oma seadusliku esindaja kaudu. Mõlemad pooled võtsid menetlusest osa ilma lepinguliste esindajateta. Samuti ei saanud hagejal tekkida riigilõivu tasumise kohustust, kuna see nõue riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 tulenevalt on riigilõivust vaba. Hinnates kõiki asjaolusid kokkuvõetult, leiab kohus õiglaseks jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kui menetlust lõpetavas kohtuotsuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud.

Kuna menetluskulud jäeti poolte endi kanda, kindlaksmääramist vajavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu

  1. veebruari
  2. a määrusega nr 2-18-1531, D D taotlus riigi õigusabi saamiseks (kd 1, tl 193-194), määrati D D uus riigi õigusabi osutaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (elatise suuruse muutmine) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 16()

(17)Tsiviilasi nr 2-19-8882 Viru Maakohus
  1. jaanuari
  2. a ja
  3. juuni
  4. a määrustega määras hageja esindajale kindlaks makstava riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 285 eurot, millele lisandub käibemaks kokku 57 eurot.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohaldades

§ 190

lg 3 esimest lauset, tuleks kostjatelt mõista riigi kasuks välja hageja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest hageja vabastatud on, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 190

lg 7 näeb ette kohtu võimalust paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooni ehk kaalutlusotsusega, kuna kohtul tuleb kaaluda kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohtul tuleb esinenud asjaolusid arvestades kaaluda säte kohaldamist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2010. a määruse asjas nr 3-2-1-56-10, p-des 9 ja 10 väljendatud seisukohtasid). Kohus leiab, et kostjate suhtes on

§ 190

lg-st 7 tulenev mõjuv põhjus vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Mõlemad kostjad on alaealised ja neil pole sissetulekut ning hagejal olev nende ülalpidamise võlgnevus ületas 20 000 eurot. Kostjatelt hageja riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmine ei ole õiglane. Kohus jätab hageja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest on ta vabastatud, riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 17()

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.