Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-14119 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. K. hagi M. K. vastu elatise nõude

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. 2 A. K. on M. K. poeg (tl 15). 6. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
3. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja ei vaidle elatise nõudele vastu, kuid märgib, et saab elatist poja A. ülalpidamiseks maksta 100 eurot kuus ning palub arvestada, et kostja toetab ka ülikoolis õppivat poega ning on vastavalt oma võimaluste piires osalenud igakuiselt A. ülalpidamises.
4. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Tulenevalt

§ 102

lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. 9. Kostja ei ole esitanud maakohtule tõendeid, et tema töövõime oleks piiratud. Kostja ülalpidamisel ei ole teist alaealist last, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras jääks majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on poeg S. (tl 44), kes käesolevaks ajaks on saanud täisealiseks ( 19 a). Kostja on tõendanud, et toetab rahaliselt oma täisealist poega (tl 42). Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99lg-st 1.

Sellises asjas ei saa kohaldada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise 3 miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Täisealiseks saanud lapse vanem võib

§ 102

lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu

§ 102lg 2.

(Riigikohtu 19.10.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Ehk olukorras, kus vanemal ei jätku piisavaid vahendeid enda, oma alaealise ja täisealise lapse ülalpidamiseks, on eelistatud alaealine laps. Hageja märgib õigesti, et täiskasvanud lapsel on vajadusel võimalik ise endale ülalpidamist teenida. Kohus rõhutab ka seda, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). Sissetuleku teenimise kohustus on mõlemal vanemal. Kostja märgib õigesti, et lapse ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad oma vahendite arvel ning hageja seaduslik esindaja ei ole esile toonud ühtegi arvestavat asjaolu, miks ta ei võiks tööle minna ja kergendada sel viisil oma majanduslikku olukorda.

1. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on M. K. saanud ajavahemikul 01.10.2018-30.09.
2. a tulu 5781, 11 euro (tl 63-69; so keskmiselt 482 eurot kuus), sama nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (tl 176-198, konto jääk seisuga 04.11.2019 xxx eurot). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja registreeritud kolme sõiduki omanikuna (tl 215216): sõiduauto Volvo, reg. märk xxx (
3. ehitusaasta, reg. tunnistus 17.04.2013.a.), sõiduauto Chrysler Voyager, reg märk xxx (ehitusaasta 2006, reg tunnistus 04.04.2017.a.), sõiduauto Peugeot Partner reg. märk xxx (ehitusaasta 2001, reg. tunnistus 26.09.2014). Kinnistusraamatu andmetel on M. K. kantud xxx korteri omanikuna (registriosa nr xxx, tl 217-218)
4. Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et hagiavalduses toodud väide nagu kostja ei osaleks lapse ülalpidamises üldse, ei vasta tegelikkusele. Eralasteaed Mesimumm tõendi kohaselt toob A. lasteaeda ja viib ära isa (tl 41), samuti on teinud kostja igakuiselt makseid hageja seadusliku esindaja pangakontole (tl 42). Siiski ei võta asjaolu, et kostja on igakuiseid makseid hageja seadusliku esindaja kontole teinud, lapse emalt õigust nõuda elatise tasumist miinimummääras. Maksed on olnud erinevas suuruses vahemikus 60-200 eurot.
5. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud riiklikku peretoetust. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2)
6. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikus 01.10.2018-30.09.2019 tehtud T. A.le väljamakseid 159, 48 eurot (tl 62). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on T. A. registreeritud sõiduki Mitsubishi Colt, reg. märk xxx omanikuna (ehitusaasta 1993, reg. tunnistus 08.12.2015.a.) 4 T. A. pangakonto väljavõtte kohaselt saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt Eesti Töötukassast toetust 235, 81 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 577, 54 eurot, M. A. pensioni 195, 23 eurot ning laekumised endistelt abikaasadelt V.A.lt 270 eurot ja kostjalt nt oktoobris 2019 100 eurot, tl 80-175). Sotsiaalkindlustusameti vastuse (tl 201) kohaselt on T. A.le määratud igakuiselt lasterikka pere toetus 300 eurot, lapsetoetus 220 eurot, lapsehooldustasu 57, 54 eurot . M. K.le on määratud puudega täiskasvanu toetus 41, 17 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete järgi on küll tema igakuine sissetulek sotsiaaltoetuste ja abikaasadelt saadavate ülekannete tulemina suurem kui kostjal, kuid hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last.
7. Arvestades vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, hageja vanust ja eeldatavaid püsivajadusi(kulusid), samuti seda, et kohustatud isik oleks suuteline kohtulahendit täitma, on kohus seisukohal, et kostja ei ole võimeline tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras (so
8. aastal 270 eurot kuus,
9. aastal 290 eurot kuus) kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut, kuid on suuteline tasuma A. ülalpidamiseks iga kuus 180 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja praegust olemasolevat ülalpidamisvõimet ning lapse eeldatavat ülalpidamisvajadust arvestades on otsus täidetav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5