Obsah (10)

§ 436§ 5§ 45§ 173§ 162§ 177§ 174§ 190§ 191§ 189

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-3965 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. G.i hagi OÜ Zerpanto Grupp vastu

§ 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kui kostja on taotlenud aegunise kohaldamist ja tuvastatud on asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (nt 3-2-1-131-07, p 12) Aegumisele tuginev kostja peab tõendama aegumistähtaja algust ja möödumist ning kui aegumise algus on seotud hageja teadmise või teadma pidamisega, siis ka seda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09 p 13). Hageja peab aga tõendama aegumise peatumist või katkemist. 4

1. Hageja leiab, et tegemist ei ole mitte tehingust, vaid seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt 10 aastat Hageja nõue on küll seotud poolte vahel 30.04.2009.a. sõlmitud rendilepinguga, kuid kuna kostja lõpetas lepingu 01.03.2015, pidi ta ka tagastama hagejale renditud ruumid, mida kostja ei teinud. Nõuded, mis on seotud hagejale vara tagastamisega tulenevad seadusest, mitte tehingust. Nõude aegumine peatus tsiviilasja nr 2-16-4234 läbivaatamise ajaks, kuivõrd ka selle vaidluse raames vaadati läbi küsimust kas pidada poolte vahel sõlmitud rendilepingut lõpetatuks ja mis kuupäevast.
2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist üürileandja lepingulise nõudega üürniku vastu asja tagastamiseks, ning nõudele on kohaldatav TsÜS § 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel 30.04.2009.a. sõlmitud rendileping on kostja poolt üles öeldud 01.03.
3. aastal (tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4234 p 8, 10 (tl 29-35), otsus jõustus 05.09.2018.a.). Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 334 lg 1 tuleneva nõude. Eeltoodu näol ei ole tegemist seadusest tuleneva nõudega nagu väidab hageja, vaid lepingulise nõudega. Nõude eeldus on, et poolte vahel eksisteeris leping, mis lõppes. Eeltoodust tulenevalt kehtivad nõude aegumise suhtes tehingust tuleneva nõude aegumist reguleerivad sätted. Tsiviilasjas nr 2-16-4234 oli vaidluse esemeks muuhulgas rendilepingu kehtivus (kas on kostja poolt kehtivalt üles öeldud ja kas kostjal on täitmata kohustusi hageja ees). Tartu Ringkonnakohus leidis, et rendileping öeldi kehtivalt üles 01.03.2015, ringkonnakohtu lahend jõustus 05.09.2018.a. Kuivõrd viidatud tsiviilasjas tugines rendilepingu lõppemisele kostja OÜ Zerpanto Grupp (hageja seisukoht oli menetluses, et rendileping kehtib) ja lepingu ülesütlemine leidis kinnitust kohtulahendi jõustumisega, ei saanud hagejal enne kohtulahendi jõustumist olla teadmist nõude võimaliku aegumistähtaja algusest alates 01.03.
4. Kohus on seisukohal, et aegumistähtaja algust tuleb hakata lugema alates 05.09.2018.a. ehk kohtuotsuse jõustumisest, millega tehti kindlaks rendilepingu kehtiv lõppemine. Eeltoodust tulenevalt ei ole aegumine katkenud ega peatunud nagu väidab hageja. Kuivõrd aegumistähtaja algus oli 05.09.2018.a. ja käesolev hagi esitati maakohtule 15.03.2019.a, ei ole hageja nõue aegunud.
5. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 30.04.2009.a. rendilepingu, mille kohaselt hageja V. G. andis OÜ-le Zerpanto Grupp rendile kinnistu ehitusbaasiga asukohaga xxx (tl 9-22). Kostja ütles lepingu üles 01.03.2015.a. Hageja väitel ei tagastanud rentnik rendilepinguga tema kasutusse antud ruume, rikkudes sellega VÕS § 334 lg 1 sätteid. Vastavalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist koos päraldistega tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega hetkest, mil üürileping enam ei kehti, kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta. Nõude eeldus on et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes. Üürilepingu lõppedes tekib üürnikul asja tagastamise kohustus ning kui üürnik kohustust ei täida, tekib üürileandjal õigus asja tagastamist hageda. 5 Kostja vaidleb nõudele vastu ja väidab, et renditud ruumid tagastati juba enne rendilepingu lõppemist ning hageja taastas oma valduse kogu üürile antud baasi osas hiljemalt detsembris 2014.a. Eeltoodut kinnitab kostja arvates tsiviilasjas nr 2-16-4234 otsuse p 10, mille kohaselt hakkas hageja korraldama baasi tööd ja kasutust ning andis osa üüritud baasist kolmanda isiku kasutusse. Maakohus tuvastas, et hageja andis üüritud asjal paiknenud angaari nr 2 kolmanda isiku kasutuse ja see piiras üüritud asja kasutamise võimalust. Tegu on lepingu rikkumisega ja lepingu p 6 ja VÕS § 313 lg 1 koostoimes tekkis kostjal õigus üürileping üles öelda. Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks hageja esitas kostjale teate, kus märkis, et nõuab muuhulgas angaari nr 1 võtme tagastamist ning plaanib angaari anda kasutusse ükskõik kellele. Samuti teatas
6. a kolmas isik Baltic Vision OÜ, et kasutab kinnisasjal asuvat kaarhalli nr 2 (tl 33).
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. V. G. väidab hagiavalduses, et kostja ei ole talle tagastanud 2009.a rendile antud ruume ning hagejal polnud võimalust oma vara käsutada ning sellest tulu saada (tl 5). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole millegagi oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et tal oleks käesoleval ajal ruumide käsutamine mingil moel kostja tegevusest tulenevalt piiratud või takistatud või jäänud kostja süül saamata tulu. Kostja on esitanud üürilepingu erakorralise ülesütlemise akti 01.03.2015.a. (tl 104), mille kohaselt on kinnistu xxx valdus üürileandjale üle antud koos võtmetega (vt akti p 1-2.3). Viidatud akti kohaselt vabastas üürnik lepingu esemeks oleva kinnistu 16.01.2015.a. Kuigi aktil puudub üürileandja – V. G.i allkiri, ühtib aktis märgitu hageja esindaja esitatud X OÜ valvuri H. K. seletuskirjas tooduga (tl 126). H. K. 18.01.2015 seletuskirja kohaselt viis OÜ Zerpanto Grupp oma vara ära 16.01.2015 (tl 126) Valvurile anti võtmed angaarist nr x, boksist x, administratiivhoonest. Valvuri käes olid võtmed ka peaväravast ja tagavaraväljapääsu väravast. Ka boks nr x kasutanud V. Ž. kosjas ära oma asjad ja vabastas ruumi novembris 2014.a Võtmed anti valvurile üleandmiseks V. G.ile. Asjaolu, et hageja ei ole allkirjastanud ruumide üleandmise akti pärast rendilepingu lõppemist, ei kinnita seda, et kostja ei ole neid vabastanud. Kostja on tsiviilasjas nr 2-16-4234 12.09.2016.a toimunud kohtuistungil märkinud, et X välja rentimine ja angaari nr 1 lukustamine oli põhjuseks, miks 15.01.2015 kostja lahkus baasist ja soetas endale uue baasi aadressil xxx. Ümberkolimine toimus 16.01.2015.a. Sellest ajast ei ole kostja xxx a baasis olnud. Isegi värava võtmed on V. G.i poolt ära võetud. (tl 146 pöördel). Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks (tl 33). Olukorras, kus kummalgi poolel puudub üürisuhte jätkamise huvi, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav ruumide vabastamata või valduse üürileandjale üle andmata jätmine. 6 Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 23.01.2015.a kuulutus xxxäripinna (laoruumide, angaaride, garaažibokside, kontoriruumide ja sauna) üürile andmiseks (tl 98) kinnitab kohtu hinnangul samuti asjaolu, et jaanuaris 2015 olid ruumid vabad ja hageja valduses. 13. Lisaks ruumide väljanõudmisele väidetavast ebaseaduslikust valdusest nõuab V. G. VÕS § 335 alusel 30 080 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Rendilepingu § 1 lg 1 kohaselt oli renditasu 640 eurot iga kuu. Hageja leiab, et talle vara tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju ajavahemiku eest 01.03.2015 -31.01.2019.a. (so 47 kuud) on 30 080 eurot. Tulenevalt VÕS § 355 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kuivõrd tõendamata on rendile antud ruumide tagastamata jätmine hagejale (ehk VÕS § 334 rikkumine), on põhjendamatu ka üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenev hüvitise nõue. 14. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. 15. Kostja esindaja esitas maakohtule taotluse kuriteoteatise prokuratuurile esitamiseks kuivõrd V. G. on jätnud tulu deklareerimata ja varjab maksustatavat tulu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt võib kuriteoteate esitada uurimisasutusele või prokuratuurile igaüks, kellel on andmeid võimaliku kuriteo toimepanemise kohta.

7. peatükk (§ 43 jj) käsitleb tsiviilkohtumenetluse tagamise võimalikke viise.

§ 45

lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni. Käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid kuriteoteate esitamise vajadusele ja põhjendatusele. Endiste äripartnerite pingeliseks kujunenud omavaheliste suhete tõttu ning kostja esindaja paljasõnaliste väidete põhjal ei ole kohtul alust kuriteoteate esitamiseks. Menetluskulude jaotus 16. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lg 2 sätestatud korras (vt

§ 174lg 4).

17. Kohus andis 12.04.2019.a määrusega (tl 77-79) hagejale menetlusabi ja vabastas viimase riigilõivu (1 300 euro) kandmisest hagi esitamisel. 7 Kostja leiab, et menetlusabi andmine hagejale tuleb tühistada kuna tema arvates on hageja esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid oma sissetulekute kohta. Kohus osundab, et vastavalt

§ 190

lg 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetlusabi määruse vaidlustamise õigus on menetlusabi taotlejal või saajal või Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse (

§ 191lg 1).

Menetluse vastaspoolel menetlusabi andmise vaidlustamise õigust ei ole. Kohus võib menetlusabi andmise tühistada

§ 189lg 1 toodud alustel.

Sama paragrahvi lg 2 järgi kannab menetlusabi andmise tühistamise korral menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Ainuüksi kostja paljasõnalised väited ebaõigete andmete esitamisest menetlusabitaotluses ei anna alust menetlusabi andmise tühistamiseks, küll aga saab kohus menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolusid uuesti kontrollida menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8