Obsah (4)

§ 317§ 102§ 173§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-5196 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. R. hagi A. I. M.abielu lahutamise

§ 317lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p 1 kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas hageja alA.se elukoha liikmesriigi kohus (hageja alA.ne elukoht - kui ta on seal elanud vähemalt 1 aasta vahetult enne hagi esitamist või kuus kuud vahetult enne hagi esitamist ja ta on selle liikmesriigi kodanik). Hageja on Eesti Vabariigi kodanik (tl 8) , elab Eestis
2. aastast ja Eestis. Seega on V. R.l õigus esitada abielu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada.
3. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Hagi võib esitada muuhulgas hageja elukoha järgsele maakohtule (

§ 102lg 3) Hageja elab xxx.

Seega on pädev asja lahendama Viru Maakohus.

1. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.
2. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja kinnitusel lõppesid abielusuhted
3. aastal, sellest ajast elavad abikaasad eri riikides (hageja Eestis, kostja Iirimaal). Hagejal on nüüdseks Eestis uus suhe ja kooselust sündis
4. aasta novembrikuus laps. Kostja sisulisi vastuväiteid abielu lahutamise nõudele ei ole kohtule esitanud kuigi hageja kinnitusel on ta teadlik abielu lahutamise nõude esitamisest, kuid väidetavalt abielu lahutamisega nõus ei ole. 2 Arvestades, et pooled elavad eri riikides, abielusuhteid ei ole aastaid, hagejal on uus perekond, kus kasvab paarikuune laps, on kohtu hinnangul ilmne, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud olenemata kostja võimalikest vastuväidetest ning abielu tuleb lahutada.
5. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 164lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3