Obsah (13)

§ 208§ 209§ 111§ 402§ 397§ 76§ 100§ 101§ 42§ 415§ 113§ 41§ 1132

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-16-124450 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Telia Eesti AS hagi N B v

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma asja ostjale üle.

§ 209

lg 4 kohaselt, kui asja vedamine on ette nähtud tarbijalemüügi puhul, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel ostja valdusse. Kuna kaupa pole kostjale üle antud, ei ole hageja oma väidetavast lepingust tulenevat omapoolset kohustust täitnud ja kostjal on

§ 111lg 1 alusel õigus oma kohustuse täitmisest keelduda.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG

1. Hageja esindaja selgitas, et kauba maksumus sõlmitud lepingu puhul, mis sõlmiti interneti vahendusel on 1 149 eurot. Võlgnevus on 990 eurot, viivis 6,01 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Kogusumma on 1 031,49 eurot. Viimane arve mis kostjale 31.07.
2. a esitati on koos viivisega summas 996,49 eurot, kui viivis maha arvutada, siis ongi põhivõlgnevus 990,48 eurot. Leping on makseviivituse tõttu üles öeldud 25.07.
3. a. Võlgnevuse tõendiks on arved. Hageja esindaja märgib, et tõenäoliselt on tehtud leping Teliaga, kus on mängus kolmanda isiku käsi, kuid see ei vabasta kostjat vastutusest. Kostja osales selles tehingus, kuna ta ise andis isiklikult oma isikut tõendavad dokumendi ja koodid kolmandale isikule. Kostja tegi koostööd arvete tasumisega, võttis raha oma kontole kolmandalt isikult ja segas tehingutesse oma lapselapse. Kostja tegutses täie teadmise juures. Hageja palub hagi rahulda ja võlgnevus kostjalt välja mõista. Hageja märgib, et kostjal on regressiõigus esitada omakorda nõue T Ti vastu. 10 Kostja selgitas, et ta ei oska arvutit kasutada ega interneti teel laenu võtmist vormistada. Raha võtab kostja eest pangaautomaadist välja tema naabrinaine.
4. aasta aprillis käis kostja T Tiga pangas, kus T T vormistas kostja nimel laenu. Kostja väidab, et ta ei teadnud, et tema nimel on laen vormistatud. Kostja teab mida ID-kaardiga teha saab, nüüd on sellest räägitud, et pannakse toime kelmusi.
5. aasta mais ütles T T, et tal on vaja sõpra aidata, selleks oli tal vaja kostja nimel võtta laenu 200 eurot, mis ta hiljem lubas kostjale tagastada. Millised koodid ta T Tile andis, ei mäleta. T T on kostja nimelt võtnud arvatavasti seitse kohustust. T Ti käest ei saanud kostja midagi, ei raha ega kodukinokeskust. Kostja käis koos T Ti emaga pangas, pani enda arvele raha ja siis maksti kostja arvelt laenumakseid. Kõik rahad, mis kostjale anti, tasus ta tagasi, endale ta midagi ei võtnud. Kostja kirjutas politseile avalduse, mis oli uurija poolt ette dikteeritud. Avalduse sisu kostja ei mäleta aga oli vist kirjutatud, et T T ei ole süüdi. Seda kostja ei mäleta, kas peale kodukinokeskuse ostuks sõlmitud lepingut andis T talle kohe ID kaardi tagasi, aga tagastas
6. aastal. Telia arved tulid koju, mida kostja käis postkontoris tasumas. Arveid maksis kostja senikaua kuni T T kinni pandi (*vangistati). Kostja ei olnud teadlik, et T T on tema nimel laenulepinguid sõlminud, alles siis sai teada, kui hakkasid arved tulema. Dokumendid andis kostja selleks, et 4 kostja arvas, et T Tile kantakse raha üle ja ta võtab selle välja. T Ti suhtes on toimunud kriminaalmenetlus, kus kostja ei ole kannatanuna osalenud.
7. Kostja esindaja on seisukohal, et lepingu sõlmimine ja kauba üleandmine ei ole tõendatud. Kriminaalmenetluse algatamata jätmise asjaolud on segased. Kostja ei orienteeru tänapäevastes elektroonikasüsteemides ja tehingute sõlmimisel. Kui peaks osutuma tõendatuks, et kostja on lepingu sõlminud siis on kostja langenud pettuse ohvriks ja teda on petetud. Antud juhul on teda nii ära petetud, et see ei näigi enam nagu pettusena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
9. Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid N B ja Telia Eesti AS (endine Elion Ettevõtted AS) 19.01.
10. a järelmaksu müügilepingu nr xxx, mille kohaselt kostja ostis kaupa maksumusega 1 149 eurot (tl 17-22). Telia Eesti AS ütles 25.07.
11. a järelmaksu müügilepingu punkti 15 kohaselt üles, kuna kostja jättis osamaksed tasumata (tl 31).
12. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. 15. Poolte vahel sõlmitud on tarbijakrediidileping

§ 402

mõttes (so krediidileping, mille pooleks on majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja). 16.

§ 397

lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. 17. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (

§ 76lg 1).

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus.

1. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja graafikujärgseid krediidimakseid ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles.
2. Kuna krediidimakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles

§ 101lg 1 p 4, 6) 20.

Kostja tugineb vastuväidetes asjaolule, et N B ei ole ise lepingut sõlminud ega kaupa (Ressiiver Denon xx) saanud. Lepingu ja kauba võttis kostja dokumentidega (ID- kaarti ja pangakonto PIN-koode kasutades) T T.

1. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta ei ole lepingut sõlminud ja tellitud kaupa saanud. Antud juhul on tegemist arvutis sõlmitud tarbijakrediidilepinguga asja omandamiseks. Kostja on lepingu sõlmimiseks ennast identifitseerinud hageja iseteenindusportaalis ja e -poes. Kostja on lepingu sõlmimisel e-poes esitanud oma telefoni numbri, elukoha aadressi, xxx, valinud kauba tarneviisiks tarne kulleriga (tl 21) ning kullerfirma DPD on kauba samal aadressil ka 27.02.
2. a kätte toimetanud (tl 105).
3. DPD kinnitas, et DPD Eesti AS on paki üle andnud 27.02.
4. a kell 09:59:58 ning paki saaja on paki kättesaamist kinnitanud allkirjaga (II kd, lk 34). Ilmselgelt ei sarnane antud allkiri kostja allkirjaga, mis on kirjutatud tugeval pinnal (nt laua taga). Tavapäraselt antakse kauba kättesaamisel allkiri käsiskänneri ekraanile kasutades selleks loodud pliiatsit. 5 Nimetatud asjaolust ei saagi olla käsiskännerile antud allkiri täpselt sarnane paberile antud allkirjaga.
5. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu ta on võhik ning ei ole teadlik arvutitest, pangaautomaatidest, PIN-koodide tähendusest jne ning asjaolu, et ta ei suuda pangaautomaadist isegi sularaha võtta ja arveid maksta ei vasta tõele ega ole usutavad. Kostja ise väitis, et dokumendi taotlemisel suutis ta iseseisvalt esitada taotluse ja fotokabiinis iseseisvalt pildistamist vastavalt pildistamiskabiinist tulevatele juhistele. Samuti on väheusutav, et kostja ei saanud aru, et tema nimel sõlmitakse laen või järelmaksu leping, kui talle öeldi, et talle makstakse raha tagasi, siis tekib küsimus mis raha tagastatakse. Kostja selgituste kohaselt lubas talle T T raha tagasi maksta (tl 22). Kostja tasus enne T Ti kinnipidamist korralikult esitatud arved. Kostja ise kinnitas, et ta andis oma dokumendid T Tile, kuna viimasel oli vaja pangast raha võtta.
6. Kostja väidab, et T T pettis teda ja kostja ei olnud teadlik tema nimel sõlmitud lepingutest. Kostja esitas sellekohase teate Politsei – ja Piirivalveametile kriminaalmenetluse algatamiseks (II kd, lk 42).
7. Kostja poolt esitatud avaldusest nähtub, et ta pöördus Politsei- ja Piirivalveameti poole 02.09.
8. aastal. Leping sõlmiti 25.02.
9. a. Kostja tasus maksegraafiku kohaselt osamakseid. Kostja pöördus politsei poole 1,5 aastat hiljem lepingu sõlmimisest. Väheusutav on et isik ei tea 1,5 aastat, et teda on petetud ja tema suhtes on toime pandud kelmus. Kostja pöördus politsei poole alles peale seda, kui T T peeti kinni ja kostjal tekkisid arvete tasumisega raskused. Kohus on seisukohal, et kostja oli vägagi teadlik lepingu sõlmimisest, kauba saamisest ja tagasimaksmise kohustusest. Asjaolu, et T T ei andnud kostjale enam raha arvete tasumiseks ei vabasta kostjat lepingust tulenevast kohustusest.
10. Hageja nõue on esitatud õige isiku vastu. Järelmaksulepingu poolena vastutab N B ka järelmaksulepingust tulenevate kohustuste eest.
11. N B kinnistas kohtuistungil 29.11.
12. a, et taotlust kauba saamiseks tema esitanud ei ole, kuid
13. aastal andis oma ID-kaardi ja pangakaardi PIN-koodid T T (2 kd tl 20 pöördel).
14. Lepingu esitamine ja isiku tuvastamine pangalingi kaudu isiku internetipanga kasutajatunnuse ja salasõna abil on üks isiku tuvastamise võimalikke viise.
15. Hageja märgib õigesti, et isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste punkti 6.2.4 kohaselt kohustub isik tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all ning kostja vastutab tehingute eest, mis on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning tema enda poolt üle antud PIN-koode kasutades.
16. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega ning panga PIN-koodid oleks kolmanda isiku (käesoleval juhul T Ti) kätte läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. ID kaart on isiklik isikutunnistus, mis on antakse kasutamiseks ainult kaardil märgitud isikule.
17. N B ütluste kohaselt tunneb ta T Tit ammu, isik käis tihti tema juures, kostja tundis ja tunneb tema vanemaid. Järelikult pidi kostja olema teadlik ka T Ti isikuga seotud riskidest.
18. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 990,48 eurot on põhjendatud. Maksegraafiku kohaselt on kostjal 23.08.
19. a jääkmaksumus summas 849,77 eurot. Hageja lõpetas kostjaga järelmaksu lepingu 25.07.
20. a. Kostja jättis igakuised arved summas 36,14 eurot alates märtsist tasumata. Märtsi kuu arvest nähtub, et kostjal on ettemaks 3,85 eurot (849,77 + 144,56 (4 x 36,14) - 3,85 = 990,48 eurot). 6 Viivis
21. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu punktis 2 märgitud määras 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Nimetatud viivisemäär ületab seaduses ettenähtud viivisemäära. Sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3-2-1-25-16 punkt 13). Lisaks ei luba

§ 415

lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Riigikohus on eeltoodus lahendis tuginedes

§ 41

selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise perioodi 20.04.2016-20.07.2016 eest 0,87 eurot. Sissenõudmiskulu

1. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku 35 eurot (I kd tl 16). Pärast lepingu lõppemist saadeti kostjale võlanõuded 31.07.
2. a, 31.08.
3. a ja 05.10.
4. a (tl 31, 33). Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 35 eurot on põhjendatud ja mõistab selle kostjalt

§ 1132lg 2 p 2 alusel välja.

Kohus rahuldab hagi Telia Eesti AS nõude N B vastu hagis toodud põhinõude ulatuses ja viivisenõude osaliselt. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi, jättes rahuldamata osaliselt vaid viivise nõude, mistõttu jäävad menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohus mõistab hageja menetluskulud summas 200 eurot kostjalt välja.
3. Kostja N Ble on Viru Maakohtu 17.01.
4. a määrusega antud riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (I kd tl. 86). 7 TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud täies ulatuses kostja enda kanda. Vastavalt 06.02.
5. a kohtumäärusele, moodustasid advokaadi Henn Koduvere tasu ja kulud kokku 585,36 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu ja kulud summas 585,36 eurot, mis kuulub tasumisele 3 kuu jooksul lahendi jõustumisest. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
6. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 2, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 kohtuotsusega. 8