← Eesti

2-20-249/23

Obsah (8)§ 129§ 630§ 632§ 633§ 187§ 232§ 459§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lahendi tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 1. juuli 2020 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-20-249 X.X. ja X.X.hagi X.X.vastu elatise väljamõistmi

§ 129

lg 2) Kohtunik Kadi Aavik Hageja I X.X.(isikukood 51503020127; elukoht Xxxxx x-xx, xxxxxxx xxxx Hageja II X.X. (isikukood 61007176014; elukoht Xxxxx x-xx, xxxxxxx xxxx Hagejate seaduslik esindaja X.X. (isikukood 48510196024; elukoht Xxxxx x-xx, xxxxxxx xxxx Hagejate lepinguline esindaja jurist X.X. (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post:) Kostja X.X. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx xx-xx, xxxxxx xxxx, e-post:) RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi osaliselt.
  2. Välja mõista X.X. poja X.X. kasuks alates 02.07.2020 kuni X.X. täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis 200 eurot kuus ja tütre X.X.kasuks alates 02.07.2020 kuni X.X.täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis 200 eurot kuus.
  3. Välja mõista X.X. X.X. kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 07.01.2020-01.07.2020 summas 1025,81 eurot ja X.X.kasuks summas 1025,81 eurot. Arvestada Tartu Maakohtu tagatiskontole 07.04.2020 tsiviilasjas hagi tagamise asendamiseks tasutud 900 eurot eelnimetatud ühekordse hüvitise katteks (2 x 450) ning kanda kohtuotsuse jõustumisel üle hagejate seadusliku esindaja X.X. kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatise ühekordse hüvitise osaline tasumine tagatise arvel, tsiviilasi nr 2-20-249“. X.X.il tasuda täiendavalt X.X. kasuks 575,81 eurot (1025,81-450) ja X.X.kasuks 575,81 eurot (1025,81450). 1
  4. Välja mõista X.X. X.X. kasuks tagasiulatuv elatis (kahju) perioodi eest 01.-31.12.2019 summas 200 eurot ja X.X.kasuks summas 200 eurot.
  5. Jätta hagi rahuldamata otsuse resolutsiooni p-des 2-4 summasid ületavas osas.
  6. Jätta rahuldamata hagejate nõue siduda väljamõistetav elatise suurus perekonnaseaduses sätestatud miinimumääraga, s.o Vabariigi Valitsuse poolt igakordselt kehtestatud töötasu alammääraga.
  7. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu hagejate seadusliku esindaja X.X. arvelduskontole (konto nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis X.X.ja X.X.“).
  8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  9. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejate esindajatele ja kostjale. Edasikaebamise kord ja menetlusabi selgitus Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (

§ 630

). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist ringkonnakohtus kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

  1. Hagejad esitasid 07.01.2020 kohtule hagi kostjalt elatise 216 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti taotlesid hagejad kostjalt tagasiulatuva elatise perioodil 01.12.2019-06.01.2020 väljamõistmist X.X. kasuks summas 240 eurot ja X.X. kasuks summas 240 eurot (tl 1-5).
  2. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu 2018.a. jaanuaris, peale mida jäid hagejad elama ema juurde. Pärast vanemate kooselu lõppu tasus kostja algselt elatist seadusjärgses määras, kuni 2018.a detsembris avaldas kostja soovi tasuda elatist 200 eurot ülalpeetava kohta. Hagejad nõustusid elatise vähendamisega ning detsember 2018 kuni november 2019 tasus kostja kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus. Detsembris 2019 keeldus kostja elatist tasumast ning soovis, et hagejate seaduslik esindaja tõendaks hagejate kulutusi. Kuivõrd detsembris 2019 kostja elatist ei tasunud, edastasid hagejad lepingulise esindaja vahendusel kostjale ettepaneku ülalpidamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks (tl 89). Kostja keeldus endiselt elatist tasumast ning avaldas soovi, et hagejad pöörduksid nõudega kohtu poole.
  3. Hagejate esindaja märgib, et vanemate suulise kokkuleppe kohaselt oli elatise suuruseks 200 eurot kuus. Kuivõrd
  4. a. moodustas 200 eurot töötasu alammäärast 37 % (200 540-st), siis 2 paluvad hagejad mõista kostjalt elatisena välja 37% 584-st, s.o 216 eurot ülalpeetava kohta ning siduda elatise miinimumtöötasu tõusuga.
  5. Tagasiulatuva elatise nõude osas märgib hagejate esindaja, et hagejad esitavad tagasiulatuva elatise nõude alates 01.12.2019 kuni 06.01.2020, arvestades hagejate vanemate kokkuleppega ettenähtut, summas 200 eurot kalendrikuus. Seega tagasiulatuva elatise suurus on nii hageja I kui ka hageja II puhul 240 eurot (s.o 2 x 240, perioodil 01.12.2019-31.12.2019 200 eurot ja perioodil 01.01.2020-06.01.2020 summas 40 eurot).
  6. Hagejate esindaja esitas 28.01.2020 oma seisukoha kostja vastusele ja hagejate vajaduste loetelu ühe kuu kohta (tl 26-29). Hagejate vajadused ühes kuus on kokku 1236,90 eurot, millest ½ kandmise kohustus on kostjal. Hagejate esindaja märkis muuhulgas, et kostja väited, et ta annab lastele ülalpidamist ka vahetult, on suures osas alusetud. Hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt käis kostja hagejatega ujumas või kinos novembris või oktoobris. Samuti viibivad hagejad kostja juures oluliselt väiksemal määral, kui kostja seda väidab. X.X.viibis näiteks detsembris 2019 isa juures vaid paaril poolikul päeval ning X.X.ööbis isa juures vaid ühel ööl ning lisaks üksikud õhtupoolikud. Jaanuaris 2020 on X.X.isa juures viibinud kahel õhtupoolikul. Reeglina võtab kostja X.X.lasteaiast kell 16.00 ja viib koju ema juurde kell 20.
  7. Seega on alusetu väita, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja osundab, et kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, kuid hagejad ise on esitanud elatise nõude oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud elatis. Hagejad ei nõustu ka, et esineks alus tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmiseks. Jõulukinke ei saa arvestada hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisena ning nagu hagejad käesolevas dokumendis varasemalt viitasid, siis kostja hagejate ülalpidamiskohustust kostja poolt viidatud ulatuses tegelikkuses ei täida.
  8. Hagejad esitasid 06.03.2020 kohtule hagi tagamise taotluse (tl 30-32). Hagejad taotlesid, et kohus kohustaks kostjat tasuma igakuiselt elatist kummagi hageja ülalpidamiseks alates taotluse esitamisest kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni 200 eurot kuus (tl 33).
  9. Hagejate esindaja esitas 19.05.2020 kohtule vastuväite Tartu Maakohtu 09.03.2020 hagi tagamise määrusele (tl 53-54), milles palus määrata kohtul kohtuotsuse resolutsioonis, et kostja poolt kohtu deposiitkontole tasutud tagatis tuleb tagastada hagejate seadusliku esindaja kontole.
  10. Hagejate esindaja esitas 26.05.2020 pangakonto väljavõtte perioodi 01.05.2019-21.05.2020 kohta (tl 63-79) ja lühiaruande eelnimetatud perioodil saadud tulude kohta (tl 61-62). Hagejate esindaja viimase 12 kuu keskmine sissetulek on olnud 867,87 eurot. Samal perioodil on hagejate seadusliku esindaja kontole laekunud elatise makseid kokku 2981,49 eurot (X.X. kontolt, tl 78). Samuti selgitas hagejate esindaja, et seadusliku esindaja kontole makstakse igakuiselt peretoetust summas 120 eurot (tl 79). KOSTJA VASTUVÄITED
  11. Kostja on 13.01.2020 hagile vastanud (tl 19-20) ning märkinud, et ta tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et laste ema rahas väljendatud panus laste ülalpidamiseks peaks olema võrdne kostja panusega. Kostja tahab rõhutada, et tema osa laste ülalpidamisel väljendub ka lastele vaba aja veetmise võimaldamises, kuna nende eest on tasunud ainuüksi tema. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole välja toonud, milline on tema enda panus rahalises väljenduses laste ülalpidamiseks, puuduvad andmed, palju tema saab igakuulist rahalist toetust (riigilt ja kohalikult omavalitsusüksuselt). Kostja tahab võrdselt laste emaga panustada laste 3 ülalpidamisse, seetõttu oleks vajalik hageja enda tehtavad kulutused lastele lahti kirjutada. Kostja avaldab, et on nõus mõlemale lapsele elatist maksma 150 eurot kuus alates hagi esitamise päevast. Kostja on nõus elatise määra lastele suurendama, kui hageja suudab kohtule tõendada enda eeldatavasti võrdset panust laste ülalpidamisele.
  12. Kostja ei tunnista hageja nõuet tagasiulatuvalt. Tagasiulatuva rahalise nõudega seonduvalt märgib kostja, et sisustas lastele vastuvõetavalt laste huvisid silmas pidades nende detsembrikuu, sh jõulude, aega. Nii käis kostja koos lastega Abjas tasulises veekeskuses, viis lapsed nende endi soovil välja sööma, seda nii Viljandis kui Abjas. Lapsed veetsid isaga nendele meelepärasel viisil vaba aega 7-8 päeva ja lapsed olid nendel päevadel täielikult isa ülal pidada. Kostja ostis lastele detsembrikuus jõulukingitusi kokku 200 euro eest. Seega detsembrikuu eest elatise nõudmine tagasiulatuvalt on alusetu ja kostja palub elatist tagasiulatuvalt mitte välja mõista.
  13. Kostja esitas 01.06.2020 kohtule pangakonto väljavõtte perioodi 20.05.2019-20.05.2020 kohta (tl 81-83p) ja lühiaruande eelnimetatud perioodil saadud tulude kohta (tl 80). Kostja selgituste kohaselt puudub tal kindel ja stabiilne sissetulek, samuti puudub ka kinnisvara. Kostjal on üsna suur võlgnevus kohtututäiturite ees ja tänu sellele on sunnitud tegema juhuslikke tööotsi nii Eestis kui ka Soomes, et tasuda hetkel elatist 300 eurot kuus. Muud sissetulekud kostjal puuduvad. Lasterahad laekuvad samuti laste emale sünnist saati. Teades ema sissetulekuid ja väljaminekuid (hobune, võimas auto, trennid jne) soovib kostja, et kohus määraks võrdselt laste ülalpidamiskulud nii emale kui ka isale. KOHTUTOIMINGUD
  14. Kohus rahuldas 09.03.2020 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt (tl 34-36) ning kohustas kostjat täitma menetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, tasudes alates
  15. märts 2020 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni hagejatele igakuiselt elatist 150 eurot kuus (kokku 300 eurot kuus). Ühtlasi selgitas kohus, et kostjal on õigus taotleda hagi tagamise abinõu asendamist, kui ta maksab hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu tagatiskontole tagatisena 900 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii.
  16. Kohus asendas 10.06.2020 määrusega hagi tagamise abinõu ning asendas selle kostja tagatisena tasutud 900 euroga (tl 84-85). Kohus märkis, et hagi tagamise abinõu asendamiseks makstud tagatise 900 euro tagastamisega seonduva lahendab kohus tsiviilasjas otsuse tegemisel. KOHTUISTUNG 11.06.2020
  17. Kohtuistungil selgitas kohus pooltele menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust.
  18. Hagejate esindaja ja kostja kohtuistungil kompromissini ei jõudnud ning jäid oma varem esitatud kirjalike seisukohtade ja nõuete juurde. Hagejate esindaja märkis, et kostja ei ole toonud esile mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei suudaks oma lapsi üleval pidada iga kuu 216 euro ulatuses. Hagejate esindaja selgitas kohtuistungil, et nende poolt nõutud elatise puhul on juba arvestatud ka makstavate peretoetustega. Hagejate lepinguline esindaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  19. Kostja märkis, et tal ei ole võimalik nii suures ulatuses elatist maksta. Samuti märkis kostja, et menetluskulud peab tasuma pool, kes hagi esitas. Kostjal menetluskulusid ei ole tekkinud. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
  20. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

  1. Asjas ei ole vaidlust ja ka esitatud sünnitõendite (tl 6-7) alusel on tuvastatav, et kostja on hagejate isa ning hagejad on alaealiste lastena perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Samuti ei ole vaidlust, et hagejad elavad koos emaga, kes peab kostjaid vahetult ülal, ning kostja eraldi elava vanemana on rikkunud ülalpidamiskohustust.
  2. Hagiavaldus on esitatud lähtudes vanemate varasemast suulisest kokkuleppest, mille kohaselt tasus kostja kummalegi hagejale varasemalt elatist 200 eurot kuus. Sellest tulenevalt on hagejad palunud siduda väljamõistetav elatis PKS-s sätestatud miinimummääraga selliselt, et väljamõistetav elatis moodustaks mitte vähem kui 37 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
  3. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja on mh vastu vaielnud hagejate kuludele. Kuivõrd kostja on vaidlustanud nõutava elatise suuruse, tuleb kohtul hinnata laste vajaduste suurust ka miinimumelatisest väiksema elatise nõude korral (vt selle kohta Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14).
  6. Hagejate vajaduste suurust on kirjeldatud 28.01.2020 menetlusdokumendis (tl 26-29). Hagejate igakuised kulud on hagejate esindaja väitel kokku 1236,90 eurot. Hageja I osas on kulud 595,70 eurot, sh eluase 75 eurot, teler ja internet 10 eurot, elekter 15 eurot, kommunaalmaksed 50 eurot, toit 130 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, lasteaed (kohamaks ja toit) 96 eurot ning teater, jõulupeod, õpetajate kingitused, riided 10 eurot ja jalanõud-riided 100 eurot, juuksur 8 eurot, sõprade sünnipäevad 20 eurot, lapse enda sünnipäev 16,70 eurot (200/12), voodipesud, madratsid jm lapsele vajalik kodukaup 10 eurot ning vaba aja veetmisega seotud kulud (s.h kelgud, jalgrattad jne) 15 eurot. Hageja II osas on kulud 641,20 eurot, sh eluase 75 eurot, teler ja internet 10 eurot, elekter 15 eurot, kommunaalmaksed 40 eurot, toit 130 eurot, sidekulu 4,50 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolitarbed ja üritused 30 eurot, riided-jalanõud 100 eurot, ratsutamistrenn 30 eurot ja tantsutrenn 100 eurot, juuksur 5 eurot, sõprade sünnipäevad 20 eurot, lapse enda sünnipäev 16,70 eurot (200/12), voodipesud, madratsid jm lapsele vajalik kodukaup 10 eurot ning vaba aja veetmisega seotud kulud (sh kelgud, jalgrattad jne) 15 eurot.
  7. Kohus peab hagejate esitatud toidukulu 2 x 130 eurot mõistlikuks kuluks. Hagejate esindaja on märkinud, et laste eluasemekulud koos kommunaalmaksetega on hageja II puhul 115 eurot kuus ning hageja I puhul 125 eurot. Arvestades, et lapsed elavad koos emaga tuleb eluasemekulud ning kommunaalkulud jagada nende vahel võrdselt. Kohus loeb tõendatuks, et hagejad kasutavad koos emaga eluaset, mis on seotud laenukohustuse täitmisest tuleneva igakuise tagasimakse kohustusega. Hagejate ema pangakonto väljavõtte (tl 74-75) alusel on tuvastatav, et eluasemelaenu eest maksab ema igakuiselt kokku ~156 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on keskmine kommunaalkulude suurus aasta kohta ~115 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on kohtu hinnangul mõistlikeks eluasemekuludeks hageja kohta 52 eurot (156:3) ning kommunaalteenuste kulud kummagi hageja puhul 38 eurot (115:3). 5
  8. Üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Nende kulutuste osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hagejad elavad koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud ka vastavad rahalised vahendid. Samuti on selge, et kasvueas laps vajab tihedamalt uusi riideid. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja poolt märgitud hagejate kulude suurus riiete ja jalanõude osas 100 eurot, mis kokkuvõtvalt teeb kummagi hageja puhul aastas 1200 eurot (s.o kokku 2400 eurot). Kohus on seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks riiete ning jalanõude peale saab pidada kummagi hageja puhul 50 eurot kuus (s.o aastas hagejale 600 eurot). Kohus on seisukohal, et tervishoiule kuluva summaga (2x20 eurot) peaks olema hõlmatud ka kulutused hügieenitarvetele ning vaba aja veetmise kuludega (2x15 eurot, s.o 360 eurot aastas) kulud, mis on seotud sõprade sünnipäevadega.
  9. Puutumuses hageja II trennide kuluga märgib kohus, et kuigi lapse osalemine erinevates huvialaringides on tema arendamise ja edasise tuleviku parimates huvides, ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja poolt märgitud tantsutrennile kuluv summa 100 eurot kuus mõistlik ega põhjendatud kulu. Hagejate ema pangakonto väljavõttega on tõendatud (tl 74-75), et X.X.kulu tantsutrennile (Maerobic OÜ) on keskmiselt ~30 eurot kuus (353:12). Seega loeb kohus hageja II mõistlikeks trennikuludeks kokku 60 eurot kuus (30 eurot tantsu- ja 30 eurot ratsatrenn).
  10. Kohus on seisukohal, et ülejäänud hageja esindaja poolt märgitud kulud, teler ja internet (2x10 eurot), elekter (2x 15 eurot), sidekulu (4,50 eurot), koolitarbed ja üritused (30 eurot ja 96 +10 eurot), juuksur (5 eurot ja 8 eurot), lapse enda sünnipäev (2x 16,70 eurot) ning voodipesud, madratsid jm lapsele vajalik kodukaup (2x 10 eurot) on mõistlikud ja vajalikud kulud. Ka kostja ei ole eelmärgitud kuludele sisuliselt vastu vaielnud. Kokku on seega eeltoodust tulenevalt hageja I ülalpidamiskulu ühe kuu kohta ca 485 eurot ja hageja II ülalpidamiskulu ühe kuu kohta ca 456 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb mõlemal vanemal panustada laste ülalpidamiseks võrdselt.
  11. Kohtul on võimalik PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatise suurust kostja taotlusel. Kostja on esitanud taotluse, et kuivõrd hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele laekub lastetoetus, tuleb elatise suurust selle võrra vähendada.
  12. Riigikohus on 09.06.2017 lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt RKTKo nr 3-2-1-37-11, p 16 ja nr 3-2-1-174-16, p 11).
  13. Kohtu hinnangul saab hagejate igakuised vajadused lugeda osaliselt kaetuks ka riikliku toetusega (PHS § 17) vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise suurust. Seega on põhjendatud elatist vähendada täiendavalt 30 euro võrra (s.o ½ makstavast lastetoetusest, mis käesoleval ajal on 60 eurot kuus). Kokku tuleb seega kostjal tasuda pool laste põhjendatud ülalpidamiskuludest, millest on maha arvatud pool peretoetust. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja väidet sissetuleku puudumise kohta, 6 s.o asjaolu, et hetkel ei ole kostjal võimalik piisavalt teenida. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja töövõimet oleks vähendatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja on töövõimeline. Kohus selgitab lähtuvalt Riigikohtu praktikast, et kostjal on laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  14. oktoobri
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et töövõimelised lapsevanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et nende laste põhivajadused saaksid rahuldatud.
  16. Lähtuvalt eeltoodust on kohtu hinnangul laste vajadusi ja vanemate võimalusi arvestades põhjendatud mõista kostjalt kummagi hageja kasuks elatis kuni hagejate täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus hagejate mõistlike kulutustega ning asjaoluga, et hagejate kulutused on osaliselt kaetud riigi poolt makstavate peretoetustega. Samuti tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista ühekordne hüvitis perioodi eest 07.01.202001.07.2020 (s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni). Ühekordse hüvitise määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hagejatele on makstud riigi poolt elatisabina menetluse ajal 348,38 eurot (tl 79) ning kohtu deposiiti on tasutud tagatisena 900 eurot (tl 43). Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt välja mõista perioodi eest 07.01.2020-01.07.2020 ühekordne hüvitis kostjale I summas 1025,81 eurot (6x200 – 174,19) ja kostjale II summas 1025,81 eurot (6x200 – 174,19). Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on kohtuotsuse jõustumisel kanda Tartu Maakohtu tagatiskontole 07.04.2020 tsiviilasjas hagi tagamise asendamiseks tasutud 900 eurot ühekordse elatishüvitise katteks hagejatele ja lugeda ülekandmisega ühekordne hüvitis mõlema lapse osas 450 euro ulatuses tasutuks (2 x 450). Seega tuleb kostjal hüvitada täiendavalt mõlemale hagejale ühekordse elatishüvitisena veel 575,81 eurot (2 x 575,81, s.o (1025,81-450)).
  17. Järgnevalt lahendab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude. Hagejad on esitanud nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kostjalt ajavahemiku eest 01.12.2019-06.01.2020 X.X.kasuks summas 240 eurot ja X.X. kasuks summas 240 eurot.
  18. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-136-13 (p 12) tuleneb, et eelmärgitud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Lapse õiguste ja huvide kaitseks peab teda kasvatav hooldusõiguslik vanem järjepidevalt nõudma teiselt lapsevanemalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on nõudnud kostjalt kirjalikult elatise tasumist (tl 8-9). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja ei ole ajavahemikul 01.12.2019 kuni 06.01.2020 hagejatele elatist tasunud, kuigi ta oli teadlik, et tal on hagejatele elatise tasumise kohustus. Hagejad on vajaduse ilmnedes esitanud kostja vastu elatisnõude pikema viivituseta, s.o jaanuaris
  20. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Ei hagejate esindaja ega kostja pole kohtule tõendanud mitu päeva detsembris 2019 lapsed kostja juures konkreetselt viibisid ning mõlema lapsevanema selgitused on selles osas 7 olnud vastuolulised. Samuti on tõendamata kostjapoolsed väidetavad kulutused hagejatele detsembris
  21. Kohus selgitab, et jõulukingitustele kulunud summat ei saa arvestada elatise hulka, kuna kingituste eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju, tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, trennid, meelelahutus) või teha kingitusi, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Kohus leiab eeltoodud argumentidel, et tagasiulatuva elatise (kahju) nõudmine detsembrikuu 2019 eest on samuti põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et jaanuar 2020 eest on kohus käesoleva otsuse p-s 29 hüvitise kostjalt hagejatele välja mõistnud, tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks mõista välja tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.12.201931.12.2019 summas 200 eurot (2 x 200).
  22. Hageja on olnud oma dokumentides seisukohal, et elatis tuleb välja mõista muutuva suurusena, määrates elatise kindlaks nii, et väljamõistetav elatis moodustaks mitte vähem kui 37 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel lähtub kohus siiski lapse põhjendatud vajadustest ja kuludest. Juhul, kui lapse vajadused muutuvad, saavad nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja esitada kohtule nõude elatise suurendamiseks või vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb hagejate vastav nõue rahuldamata.
  23. Kohus selgitab, et

§ 459

järgi on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. MENETLUSKULUD 35.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub ka vajadus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.