1-20-2625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-20-2625 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Pavel Gontšarov Apel

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks 6 kuuks algusega kinnipidamisest

1. jaanuarist
2. V. Sobolevilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 504 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 686,16 eurot, mis kuulub tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

§ 180lg 3 alusel jäeti narkootilise aine ekspertiisi kulust 504 eurot riigi kanda.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonisüüdistatav V. Sobolev, kes vaidlustab kohtuotsuse üksnes temalt välja mõistetud menetluskulude osas. V. Sobolev taotleb temalt välja mõistetud menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, sest tal puuduvad vahendid nende tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu

§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole apellandi väited õiguslikult asjakohased, mistõttu on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Praeguses asjas on maakohus mõistnud V. Sobolevilt põhjendatult välja süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kaasneva sundraha, osa ekspertiisi tegemise kulust ja määratud kaitsjale määratud tasu. Osa ekspertiisi tegemise kulust jättis maakohus riigi kanda. Kohus arvestas seda, et süüdistatav viibib vanglas ning tema töövõimalused on piiratud, mistõttu pikendas menetluskulu tasumise tähtaega 12 kuuni kohtuotsuse jõustumisest. Tavapäraselt tuleks tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seega on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul V. Sobolevilt menetluskulusid välja mõistes kõikide seaduses sätestatud asjaoludega arvestanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et süüdistatav ei pea tasuma menetluskulu mitte ainult oma töötasust, vaid võib seda teha ka muu vara arvel. 2

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3