) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja AM3 Baltic OÜ (kostja) sõlmisid 21.01.2016 liisingulepingu nr. xxx (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse „profiilplekk pingi Trapetsprofiil 20“, 2016 aasta mudeli (vara). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja valdusesse ning kasutusse. Kostja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Kuivõrd kostja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 02.02.2018 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 4248,96 EUR: arve nr 14133310 osaliselt tasumata summas 400,98 EUR; arve nr 14177622 summas 434,31 EUR; arve nr 14219564 summas 432,98 EUR; arve nr 14260757 summas 437,64 EUR; arve nr 14305663 summas 430,93 EUR; arve nr 14347692 summas 434,17 EUR; arve nr 14388366 summas 464,91 EUR; arve nr 14432841 summas 485,35 EUR; arve nr 14473472 summas 516,14 EUR; arve nr 14486468 summas 211,55 EUR. 02.02.2018 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kostja ei ole hagejale liisingueset tagastanud ning hagejal puudub info liisingueseme asukoha kohta. Liisinguvara jääkmaksumus oli liisingulepingu üles ütlemisel 11268,14 EUR ning hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS 367 lg 1-ga jääkmaksumuse hüvitamist summas 11268,14 EUR. Hageja palub: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 4248,96 EUR; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev 2 2-19-6918 kahju hüvitis summas 11268,14 EUR; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingust nr 201600682 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 4442,90 EUR; 5. välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu 40 EUR; 5) jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 750 EUR ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 EUR) kostja kanda; 6) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kohtutäituri poolt kätte toimetatud 03.02.2020.a. postkasti panekuga (aadressil xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 930 eurot (750+180).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (930 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-19-6918 Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.