) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Hageja esitas 05.06.2019 Tallinna kohtutäitur Arvi Pingile avalduse täitemenetluse alustamiseks T Oi ja Xxx OÜ vastu (07.10.2019 hagi lisa 1). Täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 05.06.2019 tehtud otsus tsiviilasjas nr 2-19-2108 (07.10.2019 hagi lisa 2), millega mõisteti Xxx OÜ-lt ja T Oilt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 14 607,58 eurot, viivis 329,15 eurot, menetluskulud 1 512,50 eurot ning viivis menetluskuludelt. Hageja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Arvi Pink täiteasja nr 024/2019/796, milles on võlgnikuks T O (07.10.2019 hagi lisa 3). Täitemenetluses ei ole hageja nõuete rahuldamine siiani õnnestunud. T O ei ole täitnud nõuet vabatahtlikult ning tal puudub hageja nõudele vastavas ulatuses lahusvara, mille arvelt saaks täitemenetlust läbi viia ja hageja nõuet rahuldada. Kostjatele kuulub ühisomandina elamumaa, asukohaga xxx (07.10.2019 hagi lisa 4). Kohus loeb need asjaolud
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Lõike 3 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kostjad on kokkuvõtvalt tuginenud järgmistele argumentidele: 1) kinnisasja koormab hüpoteek, müügihind on hinnanguliselt võrdne hüpoteegi summaga ja seega kinnistu müügist saadav tulu ei kata ära hageja nõuet; 2) kinnisasja müügi korral jäävad kostjate lapsed koduta; 3) OÜ-le Xxx on laekumas garantiirahad, mis vähendavad Xxx OÜ võlgnevust ja seega ka T Oi võlgnevust; 4) vara müük vähendab oluliselt tõenäosust, et T O saab üldse hakata tasuma arvestataval määral võlgnevust Proisolatsioon OÜ ees. Hageja nõude rahuldamise eeldused on: 1) hageja on sissenõudja; 2) sissenõudja nõude rahuldamiseks toimub täitemenetlus; 3) üks kostjatest on täitemenetluses võlgnik; 4) vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara; 5) võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Ükski neist asjaoludest ei ole vaidluse all ja seega on kõik nõude rahuldamise eeldused täidetud. Ühisvara jagamise ja võõrandamise nõuet ei välista see, et vara on koormatud või et ühisvara on kellegi kasutuses. Kostjad ei ole menetluse käigus toonud esile, et OÜ Xxx oleks võla tasunud – tulevikus laekuvad garantiirahade laekumist ei saa pidada kindlaks, samuti mitte seda, et hageja nõue saaks tasutud. Põhjendamata on väide selle kohta, et vara müük vähendab tõenäosust, et T O saab hakata sissenõudja võlgnevust tasuma. Kohtu hinnangul on täidetud hageja nõude rahuldamise eeldused ning kostjate vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. 3 PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 37 lg 3 ja asjaõigusseaduse § 77 lg 2 järgi saab ühisvara jagada mh asja müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega ühisomandile vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus rahuldab hageja nõude lõpetada kostjate ühisomand elamumaa (asukohaga xxx) suhtes ning ühisomandi lõpetamise viisina müüa elamumaa kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud rahast pool jätta T Oile ja teine pool M Oile.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 07.10.2019 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.
lg 1 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna kostjad ei ole solidaarvõlgnikud ning käesoleva menetlus on tingitud T Oist tulenevatest asjaoludest, on õiglane jätta hageja ja kolmanda isiku menetluskulud T Oi kanda. Kostjate menetluskulud (kui neid on) jäävad kostjate endi kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 682,50 eurot.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega hagilt riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 5,25 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud (dokumentide koostamine, kohtu ja vastaspoole dokumentidega tutvumine) ja ajakulu põhjendatud. Käesolevat menetlust arvestades ei ole ajakulu kokku 5,25 tundi ebamõistlik. Esindaja tunnitasu on 130 eurot, nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 682,50 eurot. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kohus ei määra tema menetluskulusid kindlaks.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 032,50 eurot, mis mõista välja T Oilt. Samuti tuleb T Oil tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.