← Eesti

2-19-20768/50

Obsah (4)§ 346§ 173§ 174§ 164

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-20768 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2020, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi M. V. hagi S. V. vastu a

) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt.

§ 346

lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 28.12.2019 Viru Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 09.03.

  1. Kohus kuulas pooled isiklikult ära 15.04.2020 kohtuistungil. Hageja selgitas, et abielusuhted lõppesid märtsis
  2. Kostja oli hageja suhtes vägivaldne ning tema poolt tehtud enesetapukatse mõjutas lapsi. Hageja ei soovi kostjaga koos elada. Kostja nõustus 15.04.2020 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisega. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohtu poolt antud tähtajaks so 15.07.2020 ei ole pooled ära leppinud. Hageja palub abielu lahutada. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on vormistatud kanne xxxxx. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled koos ei ela, sest kostja viibib alates 28.08.2019 kinnipidamisasutuses. Pooled kinnitasid 15.04.2020 kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik taastada, so vaidlust ei ole selle üle, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. 3 Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud abielu. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.