← Eesti

3-20-1375/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1375 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle 30 näomaski ja hüvitada mittevaraline kahju Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Xi kaebus.
  3. Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  4. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
  5. juunil 2020 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale avalduse, milles palus väljastada endale maskid, mis aitavad tal hingata. Avalduse kohaselt on Xil diagnoositud astma (60%) ja tal on väga raske hingata, kui on palav ja tolm või muud piirangud. Tartu Vangla meditsiiniosakond vastas kaebajale
  6. juuli
  7. a kirjaga nr 6-43/1372-
  8. Vastuse kohaselt on kaebaja käinud korduvalt kopsuarsti konsultatsioonidel, viimati
  9. augustil
  10. Kopsuarsti hinnangul ei saa kaebajal olla õhupuudus tingitud kopsuhaigusest. Foster inhalaatori ravi foonil on kõik uuringud normist s.t SPG, FeNo ja kopsude diffusoiinivõime oli normis, SpO2 98%. Vastuses märgitakse, et mask takistab hingamist ja palavus on meie kliimas lühiaegne ning tuleb üle elada. Vastuses märgiti ka, et analüüside alusel kaebajal gluteenitalumatust ei esine.
  11. X esitas
  12. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (vaide blanketil), milles väljendab rahulolematust Tartu Vangla meditsiiniosakonna
  13. juuli
  14. a vastusega. Kaebaja selgitab, et ta ei ole saanud maski puudumise tõttu käia jalutamas. Põhjuseks on asjaolu, et ta saab kasutada inhalaatorit kaks korda päevas, kuid ilma maskita jalutades vajab ta inhalaatorit rohkem. Kaebaja 3-20-1375 leiab, et vangla piirab tema jalutamisvõimalust ja hügieeni hoidmist ning tekitab talle tervisekahju. X palub kohustada vanglat väljastama talle 30 meditsiinimaski ning soovib, et vangla maksaks talle mittevaralise kahju tekitamise eest kompensatsiooni.
  15. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja
  16. juulil 2020 kohtule, et Tartu Vanglas on olemas näomaskid nii üksustes, kui ka meditsiiniosakonnas. Vajadusel on väljastatud maske nii kinnipeetavatele kui töötajatele. Hiljutine näide oli pandeemia, kui enam näomaskide kohustust kanda polnud, siis jalutuskäikudel võisid kinnipeetavad soovi korral maski kanda. Meditsiiniliselt on maski kandmine näidustatud potentsiaalselt haigel või nakkusohtlikul isikul teise isiku nakatamise vältimiseks. Seega vajadusel väljastatakse näomaske. KOHTU SEISUKOHT
  17. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  18. Kohus leiab, et halduskohtul puudub pädevus Xi kaebuse lahendamiseks. X on pöördunud näomaskide saamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole ning on avalduses tuginenud oma tervislikule seisundile (astma olemasolu). Seega on kaebaja leidnud, et näomaskid tuleb talle väljastada meditsiinilistel põhjustel. Tartu Vangla meditsiiniosakond ei ole kaebajale maske väljastanud ning on kaebajale selgitanud kopsuarsti konsultatsiooni ja uuringute tulemusi. Kaebajale on ka selgitatud, et mask takistab hingamist. Tuginedes eelkõige just sellele, et kaebaja on soovinud maskide väljastamist oma terviseseisundist tulenevalt (hingamisraskuste leevendamiseks jalutuskäigul), leiab kohus, et praegusel juhul on maskide väljastamata jätmine toimunud tervishoiuteenuse osutamise käigus. Ülal viidatud Tartu Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et vajaduse korral väljastab näomaske ka meditsiiniosakond.
  19. Kohtupraktika on järjekindel selles, et tervishoiuteenuse osutamisest, sh tervishoiuteenuse vajaduse hindamisest tulenevad vaidlused tulenevad eraõiguslikust suhtest ning kuuluvad lahendamisele maakohtutes tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu erikogu
  20. aprilli
  21. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vangla arsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
  22. detsembri
  23. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9 ja
  24. detsembri
  25. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s
  26. Viimati nimetatud otsuse p-s 9 selgitab halduskolleegium, 2

(3)3-20-1375 et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Riigikohus on eelnevat seisukohta varasemat kohtupraktikat kokku võttes ja sellele viidates väljendanud ka Riigikohtu erikogu
  1. novembri
  2. a määruses asjas nr 3-18-
  3. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).
  4. Kuna kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutajate tegevusega ehk praegusel juhul hinnanguga, et kaebajale ei ole näomask vajalik, on kaebaja õiguste võimalik rikkumine toimunud eraõigusliku suhte raames ning käesoleva vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu (Tartu Maakohus) poole. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
  7. Kuna kohtulahend sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, tuleb kaebaja nimi kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.