← Eesti

2-19-20398/5

Obsah (5)§ 407§ 415§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20398 Tsiviilasi Aktsiase

) § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis 2

(4)täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
  1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
  2. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta osaliselt rahuldamata viivise väljamõistmiseks (nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuv viivise osas) suuremas määras kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole välja toonud, et hagis viidatud Elisa üldtingimused ja selle p 7.10 kehtiksid ka kostja suhtes. Hagile lisatud

  1. novembri 2016 üldtingimused jõustuvad ja kehtivad p 10.8 kohaselt alates
  2. jaanuarist
  3. Hageja nõue tugineb kostja ja Elisa Eesti AS-i (Elisa) vahel
  4. augustil 2015 sõlmitud liitumislepingule ning selle alusel
  5. aprillil 2016 esitatud arvele.
  6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (koos käibemaksuga), samuti palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Hageja on volitanud ennast esindama PlusPlus Legal OÜ juristi, kes on osutanud hagejale 3

(4)õigusteenust kokku 3,5 h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd tegemist on hageja majandustegevuses igapäevaselt koostatava tüüpilise hagiga ja lihtsa menetlusega, milles kostja hagile vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 420 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtu hinnangul on esitatud hagi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h, arvestades nõuet, hagi mahtu ja sisu ning tõendeid. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja õigusabi kulu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.