Obsah (7)

§ 1801§ 187§ 181§ 136§ 176§ 8§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020.a. Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-115695 Tsiviilasi Pro Laspi

§ 1801lg 1 järgi nõutav.

Kostja on ostnud juhtimisteenust iseendalt. Juhtimisteenust ostes on kostja rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja hagejale on seeläbi tekitatud otsene varaline kahju. Kostja tegevuse ja 2 hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Täidetud on

§ 187lg-s 2 sätestatud nõude eeldused.

4. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 2 260 eurot kui tühise tehingu alusel üleantu. Juhatuse liikmele tasu määramine on osanike ainupädevuses. Osanikud ei ole otsustanud teha kostjaga tehingut.

§ 181lg 3 kohaselt on tegemist tühise tehinguga.

Tehing, mille sisuks on juhatuse liikme poolt iseenda tasustamine ei saa olla tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses. Seega pidid tehinguks nõusoleku andma osanikud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu tagajärjel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi. Kui kohus leiab, et kahjunõude eeldused ei ole täidetud, siis palub hageja tagastada 2 260 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kuna kostja ei ole tarbija ja hagejal on õigus nõuda viivist, siis saab hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt nõudekirja 14.05.2019.a. Siis pidi kostja hilisemalt teada saama kahju tekitamisest hagejale. Sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga on 45,37 eurot. Hageja taotleb ka viivise, mis ei ole muutunud sissenõutavaks, väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
2. 27.09.2019.a seisukohades leiab hageja, et sisuliselt oli hagejal
3. aastal kaks tehingut. Seega saab asuda seisukohale, et hagejal sisuliselt puudus
4. aastal majandustegevus, mille eest hageja oleks pidanud sisse ostma iseendalt juhtimisteenuseid 2 260 euro eest. Osaühingu raamatupidamise korraldamine, majandusaasta aruande koostamine, äriühingu esindamine on juhatuse põhiline ülesanne ning nende tegevuste eest juhtimisteenuste ostmine ei ole põhjendatud.
5. FIE-na tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest isiku varasuhteid. FIE A T ei ole eraldiseisev õigussubjekt füüsilisest isikust A Tst ja juhtimisteenuseid osteti sisse juhatuse liikme käest.
6. 18.12.2019.a.on hageja seisukohal, et kostja ei ole välja toonud, millised on turutingimused, mille alusel osutati juhtimisteenust. Samuti tuleb arvesse võtta, et 2017 majandusaasta aruande kohaselt oli hageja ainukeseks varaks raha summas 2 061 eurot. Makstes endale välja tasu, tegi kostja äriühingu sisuliselt maksejõuetuks.
7. 14.01.2020.a. kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohade juurde ja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
8. 13.09.2019 vastuses kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja eeldus, et äriühingul peavad 31.12.2018 olema samad varad ja rahalised vahendid nagu 31.12.2017.a., on väär. Äriühing võib oma rahalisi vahendeid vabalt kasutada. Seaduslik on kassa väljamineku order sularaha maksmise kohta 24.03.2018.a. Osaühingu vara on kasutatud majandustegevuseks ja tehingud 3 on toimunud turutingimustel. Raamatupidamisdokumendid on säilitatud ning ebatõenäoliselt laekuvad tulud on maha kantud. Kostja on äriühingut juhtinud alates selle registreerimisest. 2018.a. toimus majandustegevus, peeti läbirääkimisi, konsulteeriti ravimuda ostmise ja kaevandamisega seonduvalt. Samuti peeti läbirääkimisi seoses kaevandamisloa võõrandamisega. Tegemist ei ole tühise tehinguga. Eraisik A T ja FIE A T on täiesti erinevad subjektid juriidilises mõttes. Tegemist oli kahe eraldiseisva isiku vahelise tehinguga.
9. 29.11.2019.a. seisukohtades märkis kostja, et esitatud on majandusaasta aruanded, deklaratsioonid ja maavara kaevandamise aruanded. Ettevõtte peamiseks väärtuseks on maavara kaevandamise luba nr KMIN-015 ja oskusteave ravimuda kasutamiseks ja turundamiseks. Kaevandamisloa soetamisest oli huvitatud Milleenium Invest OÜ. Tagamaks kaevandamisloa toimimist, otsiti võimalusi markšeidermõõdistuste teostamiseks. Käesoleval ajal toimub ravimuda müük Milleenium Invest OÜ vahendusel. Seega on ainetu hageja seisukoht, et osaühingus ei olnud majandustegevust. Juhatus aktsepteeris FIE A T arvet. Juhatusel on pädevus langetada otsuseid ühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamises, sealhulgas osta sisse tooteid ja teenuseid. 2018 jaanuarismärtsis peeti ärilisi läbirääkimisi. Seega oli juhatuse liige õigustatud saama tasu.
10. 14.01.2020.a kohtuistungil oli kostja seisukohal, et juhtimisteenuse eest on tasu 2018 aasta eest. See oli eelduslik tasu, kuna oli teada, et 2018 aastal ettevõtte tegevus aktiviseerub. Märtsis olid ettevõttel selleks olemas rahalised vahendid, et tasu välja maksta. Kohtuotsuse põhjendused
11. Hageja on kohtule esitanud esmase nõudena kahju hüvitamise nõude ja kui kohus ei rahulda kahju hüvitamise nõuet, siis palub hageja nõue rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.
12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja tugineb asjaolule, et kostja on rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. Äriseadustiku (

) § 187 lg 2 kohaselt vastutab juhatuse liige oma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest osaühingule. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohutusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

1. Hageja on seisukohal, et hagejal pidi
2. aasta lõpus olema varasid summas 2 763 eurot, mida hageja järeldab 2017 aasta majandusaasta aruande põhjal. Kohus nõustub kostjaga, et ei saa eeldada, et äriühingul
3. aasta lõpus täpselt samasugune bilanss, mis seisuga 31.12.2017.a.
4. Hageja kehtetu ärinimi on OÜ ANTU SR /dt lk 151-152/. 2017 majandusaasta aruande järgi olid hageja varad seisuga 31.12.2017.a. 2 763 eurot, millest raha oli 2 061 eurot ning 4 nõuded ja ettemaksed 702 eurot. Osakapitali suurus on 2 556 eurot /dt lk 33-37/.

§ 136

järgi osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot.

§ 176

sätestab tegevused, mis tuleb teha, kui osakapital on alla §-s 136 nimetatud määra. 24.03.2018.a. kassa väljamineku orderiga tasuti FIE A Tle 2 060 eurot arve nr 220318-1 alusel. Hageja kontolt tasuti A T kontole 24.03.2018.a. 200 eurot arve 220318-1 katteks /dt lk 38-40/. Hageja konto väljavõtte kohaselt oli 2018 aasta kreeditkäive 812,50 eurot ja deebetkäive 760,70 eurot /dt lk 40/. Kohtule on hageja varasid ja kohustusi tõendavate tõenditena esitatud 2017 majandusaasta aruanne ning 2018 konto väljavõte. 17. Kostja ei ole tõendanud, et seisuga 24.03.2018a., kui tasuti juhatuse liikmele juhtimisteenuste eest 2260 eurot, oli äriühingul muud vara peale bilansis märgitud raha, ettemaksete ja kontol olevate rahaliste vahendite. Vaidlust ei ole, et 2 060 eurot oli rahana kassas. Seega, pärast tasumist A Tle oli juhatuse liikme tegevuse tulemusena äriühingu osakapital vähem kui

§-s 136 märgitud osakapitali minimaalne määr. Kohus mõistab, et igapäevases äritegevuses ei ole koheselt pärast väljamakse tegemist põhjendatud tegutseda vastavalt

§-s 176 nimetatud valikutele. Kuid mõistliku aja jooksul pärast

§-s 176 nimetatud olukorra ilmnemist, tuleb siiski tarvitusele võtta

§ 176punktides 1-3 nimetatud abinõud.

18. Kostja ei ole tõendanud, et mõistliku aja jooksul pärast kostjale väljamakse tegemist oli hagejal vara vähemalt

§-s 136 nimetatud määras. Vaidlust ei ole, et kostja kandis nõuded ja ettemaksed summas 702 eurot maha kui ebatõenäoliselt laekuvad tulud. Kostja põhjendustel arvestas ta TsÜS §-s 146 sätestatuga /dt lk 67/. TsÜS § 146 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja. Kostja on äriühingut juhtinud alates registreerimisest /dt lk 67,110/. Kohus leiab, et kui kostja on juhtinud äriühingut alates registreerimisest ning ei ole nõudeid võlgnike vastu suutnud esitada aegumistähtaja jooksul ja selle tulemusena tuleb nõuded maha kanda, siis ei ole äriühingut juhitud piisava hoolsusega.

1. Kostja juhatuse liikmena ei taganud, et nõuded ja ettemaksed võlgnike vastu oleks olnud esitatud lähtudes hageja huvidest. Juhatuse liikmele tasu maksmise tulemusena viidi hageja osakapital alla seaduses sätestatud miinimumi. Kostja eelpool nimetatud tegevuse tulemusena oli hagejal
2. aasta lõpus vara summas 51,80 eurot, mis nähtub hageja konto väljavõttelt /dt lk 40/. Tegemist on juhatuse liikme poolt oma tegevusega äriühingule otsese kahju tekitamisega.
3. 2017 majandusaasta aruande kohaselt aktiivset majandustegevust ei toimunud ja müügitulu ei saadud /dt lk 35/. 2018 aasta majandustegevus nähtub konto väljavõttel, mille kohaselt müügitulu oli 812,50 eurot. Kostja seisukoht on, et arve nr 220318-1 alusel on juhtimisteenust osutatud
4. aastal ning juhtimistasu oli eelduslik, kuna 2018 aastal pidi toimuma ettevõtte tegevuse aktiviseerumine /dt lk 136, 141/. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ettevõtte tegevus aktiviseerus 2018 aasta jooksul määral, et oleks tekkinud müügitulu või muud vara, mis taganuks vähemalt osakapitali nõuetele vastavuse pärast juhtimisteenuse eest tasu maksmist. 5 Eeltoodu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
5. Riigikohus lahendis 2-17-13855 märgib, et kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-20-14, p 13). (p 11). Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb lisaks kostja rikkumisele tuvastada ka, et hagejal tekkis rikkumise tõttu kahju. (p 13) 2017 majandusaasta aruande bilansist nähtuvad hageja varad ja kohustused seisuga 31.12.2016 ja 31.12.2017.a. Vaidlust ei ole, et kostjale on makstud juhtimisteenuse eest 2260 eurot ning kostja on maha kandnud nõuded ja ettemaksed
8. aastal. Seega on otseselt kostja tegevuse tulemusena vähenenud hageja vara 2 962 euro võrra. Hageja nõuab kahjuna 2 260 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et seisuga 07.02.2019, kui kostja kutsuti tagasi hageja juhatuse liikme kohalt, oli äriühingul vara vähemalt 2 260 eurot so nõutav kahju. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud olukorra halvenemise 2 260 euro võrra. Kui kostja ei oleks tasunud endale juhtimisteenuste eest, siis ei oleks hageja varaline olukord halvenenud 2 260 euro võrra. Kohus arvestab, et 2018 majandustegevuse tulemina oli müügitulu summas 812,50 eurot ning kulud olid konto väljavõttest nähtuvalt 760,70 eurot, millele lisanduvad panga teenustasud. Seega on võimalik võrrelda varalise olukorra halvenemist, kuna äriühingu tulud ja kulud on võrreldavad.
9. Kostja väidetel oli tegemist igapäevase juhtimisteenusega ning tehing vastas turutingimusteke. Vaatamata kohtu selgitustele, et kostja peab tõendama tehingu toimumist vastavalt turutingimustele, et ole kostja oma tõendamiskoormust täitnud /dt lk 98/. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et olukorras, kus äriühingu müügitulu ja kogu käive aastas kokku on 812,50 eurot, on turutingimustega kooskõlas juhtimisteenuse osutamine 2 260 euro eest. Kohus leiab, et kui äriühingu kogukäive moodustab ca 36% juhtimisteenuste osutamise arvest, siis on juhtimisteenuste eest osutatud tehingu tegemisel summas 2 260 eurot selgelt kahjuliku tehinguga äriühingule. Kostja juhatuse liikmena ei ole lähtunud äriühingu huvidest.

§ 181

lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et juhtimisteenus on osutatud turuhinna alusel, siis ei nõustu kohus kostja positsiooniga, et kohaldada tuleb

§ 181lg 3 teist lauset.

23. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on endale tasu määranud ilma osanike otsuseta, mis on

§1801lg 1 alusel vajalik.

6

1. Kostja leiab, et ettevõtte väärtust kinnitab asjaolu, et osa eest tasuti kohtutäiturile 16 000 eurot /dt lk 111/. Osa väärtus ja kostja poolt hagejale kahju tekitamine ei ole omavahel seotud. Kostja positsiooniga nõustumine tähendaks, et juhatuse liige võiks äriühingule kahju tekitada, kui osa väärtus on kõrge.
2. Kostja seisukoht, et kostja A T ja FIE A T on erinevad isikud ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus lahendis 3-2-1-127-13 punktis 19 selgitab, et ettevõtjana tegutsemine võib füüsilisele isikule kaasa tuua kohustuse avalikustada oma tegevus äriregistris (äriseadustiku (

) § 3 lg 2) ja nt võimaluse kasutada äritegevuses ärinime (

§ 8

), määrata enda esindajaks prokuristi (

§ 17lg 1) ning korraldada erireeglitega raamatupidamist ja maksuarvestust.

FIE-na tegutsemine ei loo aga füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja kahjunõude summas 2 260 eurot

§ 187lg 2 ja VÕS § 127 lg 4 ja 128 lg 3 alusel.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Alusena on hageja märkinud VÕS §113 1 lg
2. Kostja ei vaidlustanud, et hageja võib nõuda viivist ja hageja on kostjale edastanud 14.05.2019.a. nõudekirja kahju hüvitamiseks. Seega on täidetud VÕS § 113 1 lg 1 kohaldamise eeldused, mistõttu rahuldab kohus sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.
3. Vaidlust ei ole, et kostja sai nõudest teada hiljemalt 14.05.2019.a. Kostja kohustust mõistlikul ajal ei täitnud, mida sätestab VÕS § 82 lg 3 ja
4. VÕS § 100 järgi on kostja kohustust rikkunud ning VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi on kohtule esitatud 12.08.2019.a TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagejal õigus viivisele alates 04.06.2019.a so alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga on 123,46 eurot /dt lk 153/. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt alates 04.02.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5. Kohus on rahuldanud hagi hageja poolt esitatud esmase nõude alusel, mistõttu ei analüüsi kohus hageja alternatiivset nõuet tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks.
6. Tsiviilasja hind on 2 529,37eurot vastavalt TsMS §
8. Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna otsus on tehtud hageja kasuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 8