KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. juuli 2020 Kohtuasja number 1-20-3908 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi Oleg Mihailenko (isikukood 39411135228) süüdistuses ka

) § 180 lg 3 alusel selle summa tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates.

1. O. Mihailenko esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles vaidlustas menetluskulude hüvitamise otsustuse, paludes neid kulusid kas vähendada või vabastada ta nende tasumisest täielikult. Ta märkis, et menetluskulude maksmine käib tal üle jõu, kuna ta kannab vanglas 2 aasta 4 kuu 28 päeva pikkust vangistust ning tal pole sellist summat koheselt kuskilt võtta. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Maakohtu vaidlustatud otsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 4.

§ 189

lg 3 teeb koostoimes § 191 lg-ga 1 erandi üldreeglist, mille kohaselt on maakohtu otsus edasi kaevatav apellatsiooni korras, ning lubab vaidlustada kohtuotsuses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (st määruskaebemenetluses) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruar 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.1). 5. Alates 29. märtsist 2015 kuuluvad

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. See tähendab aga seda, et

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang rakendub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Ehk teisisõnu öelduna peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis või määruskaebuses kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt juba osundatud RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

1. Antud juhul esitas O. Mihailenko Tartu Maakohtu
2. juuni 2020 otsuse peale määruskaebuse, milles ta vaidlustab menetluskulude osas tehtud otsustust. Sellest kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et esimese astme kohus võis temalt menetluskulu hüvitist välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätteid või § 339 lg-t
5. Mingitki minetust ei tuvasta ringkonnakohus ka ise.
6. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et prokuratuur, süüdistatav O. Mihailenko ja tema kaitsja Anu Pärtel sõlmisid
7. juunil 2020

§-s 245 nimetatud kokkuleppe O. Mihailenko süüdi tunnistamiseks ja karistamiseks KarS § 424 lg 1 ning § 4231 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et süüdistatav peab maksma menetluskulud riigi õigusabi tasu 211,80 eurot ja sundraha 876 eurot ning et

§ 180

lg 3 alusel tuleb tal need tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tartu Maakohtus
2. juunil 2020 läbi viidud kohtuistungil on O. Mihailenko öelnud, et ta soovib kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses, kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja selle sõlmimine oli tema vaba tahe. Protokollist nähtub ka, et maakohus juhtis istungil tähelepanu menetluskulu suurusele, s.o märkis, et tegelik kaitsjatasu summa on kokkuleppes märgitust natuke väiksem, s.o 196,20 eurot. Prokuratuuri esindaja vastas kohtule, et tegemist on trükiveaga kokkuleppe tekstis ning õige tasusumma on 196,20 eurot. O. Mihailenko kiitis selle muudatuse heaks ning kinnitas, et uue kokkuleppe sõlmimine selle uuenduse sisse viimiseks vajalik ei ole.
3. Tartu Maakohus tunnistas
4. juuni 2020 otsusega O. Mihailenko
5. juunil 2020 sõlmitud kokkuleppe järgi süüdi ja karistas teda, samuti mõistis kohus süüdistatavalt välja menetluskulu kaitsjatasu 196,20 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o kokku 1072,20 eurot, ning määras

§ 180

lg 3 alusel nende hüvitamise ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkuleppes kooskõlastatust erineb otsuse tekst vaid kaitsjatasu summa suuruse osas. Nagu aga juba märgitud, oli see muudatus maakohtu istungil selgeks räägitud. Samuti tuleb tähele panna, et tekkinud erinevus kergendab O. Mihailenko olukorda, ehk on tehtud tema kasuks. 2

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisi, siis tuleb asuda seisukohale, et O. Mihailenkol pole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu vaidlustada, ehk tal ei ole kaebeõigust. 11.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel apellatsioonimenetluse sätteid. Eeltoodust tulenevalt ei ole O. Mihailenkol

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Tartu Maakohtu otsust määruskaebuses märgitud küsimuses vaidlustada ning seetõttu tuleb see kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja esitajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3