← Eesti

1-19-7393/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuli 2020 1-19-7393 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Pavel Uhvanovi (isikukood 37905145218) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus Vandeadvokaat Lembit Nirgi Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pavel Uhvanov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  7. septembri 2019 kohtuotsusega KarS § 424 lg 2, § 4231 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  8. augusti 2018 kohtuotsusega mõistetud karisute ärakandmata osa võrra ning mõisteti P. Uhvanovile liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  9. august
  10. Karistuse lõpp saabub
  11. jaanuaril
  13. Vangla ja prokuratuur ei toeta P. Uhvanovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
  14. Viru Maakohtu
  15. juuni
  16. a määrusega jäeti P. Uhvanov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  17. P. Uhvanovil on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Ta on süüdi mõistetud liiklusalaste kuritegude eest (Viru Maakohtu 19.09.2019 otsusega nr 1-19-7393 KarS § 4231 , § 424 lg 2 järgi, Viru Maakohtu 30.08.2018 otsusega nr 1-18-6924 KarS § 424 lg 1 järgi, Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega nr 1-16-2188 KarS § 4231 järgi), aga ka isikuvastase kuriteo (Viru Maakohtu 10.02.2015 otsusega nr 1-15-1068 KarS § 121 järgi) eest. Seejuures 09.08.2019 pani isik toime kuriteo (juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) olles katseajal ja allutatud kriminaalhooldusele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt rikkus P. Uhvanov temale kohtu poolt määratud kontrollnõudeid, mistõttu esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande. Ettekande kohaselt rikkus P. Uhvanov korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Selline käitumine eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isiku poolt annab alust arvata, et isik ei ole saanud aru tema poolt toime pandud kuritegude ega ka tema suhtes läbiviidud kohtumenetluste tõsidusest. Isiku varasem kuritegelik käitumine viitab sellele, et vabaduses viibides ei hooli ta uute kuritegude toimepanemise tagajärgedest ning et temale määratud karistused ei ole talle avaldanud sellist mõju, mis muudaksid tema ellusuhtumist ja suunaks teda õiguskuulekale käitumisele.
  18. P. Uhvanovi varasem käitumine näitab, et ta ei ole motiveeritud õiguskuulekat elu elama ka kriminaalhooldusele allutatuna. Ilmselt ei ole ta lõpuni aru saanud kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate nõuete olulisusest. Tema varasemat käitumist arvestades on prognoos seaduskuulekat elu elada pigem negatiivne ning esineb oht jätkata kuritegeliku käitumisega.
  19. Vangistuses on P. Uhvanov käitunud rahuldavalt. Teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta osaleb aktiivselt tööhõives, vestlustes on ta näidanud valmisolekut alkoholiprobleemiga tegeleda. Seega vähemalt sõnades on P. Uhvanov asunud end rehabiliteerima ja endale eesmärke seadma.
  20. Vabanemisjärgsete tingimuste osas pidas kohus positiivseks, et P. Uhvanovil on säilinud head suhted lähedastega ja tal on elukoht. Samas ei takistanud need asjaolud tal varasemalt kuritegusid toime panna. P. Uhvanovil ei ole ka kindlat vabanemisjärgset töökohta, küll aga on tal suured võlad (13534,75 eurot). Seega seisab ta silmitsi väga raske olukorraga, mis võib soodustada kuritegude toimepanemist.
  21. P. Uhvanov on küll näidanud valmisolekut alkoholprobleemiga tegeleda, ent pärast korduvaid karistusi ei ole ta vabaduses seda valmisolekut realiseerinud. Vastupidi – ta tarvitas alkoholi ka kriminaalhooldusel olles, kui see talle kohtu poolt keelatud oli. Oma käitumist õigustab P. Uhvanov sellega, et ta ei näe alkoholitarvitamises probleemi. Selline hoiak viitab olulisele riskile alkoholi tarvitamiseks ja selle tagajärjel uue kuriteo toimepanemiseks.
  22. P. Uhvanovi hoiakud on kujunenud pikema aja jooksul ja temas süvenenud. Enne vangistust oli P. Uhvanovi käitumine hoolimatu – ka kriminaalhoolduse ajal jätkas ta kuritegelikku eluviisi ja õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu on kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus pigem negatiivne. Nii P. Uhvanovi eelnev käitumine kui ka viimase kuriteo asjaolud ning isiku võimalused vabaduses näitavad, et uue kuriteo toimepanemise risk on vähemalt oluline.
  23. P. Uhvanov on mõistetud karistusest ära kandnud vähem kui 1 aasta. P. Uhvanovi karistuse eesmärgid ei ole täidetud. P. Uhvanovil tuleb jätkata enda rehabiliteerimise ja hoiakute muutmisega ning tegevustega, mis sellele kaasa aitavad.
  24. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on välja kujunenud harjumuslik muster. Ta ei ole loobunud mootorsõiduki juhtimisest omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja 2

(5)mootorsõiduki juhtimisest joobeseisundis. See iseloomustab P. Uhvanovi ükskõiksust ühiskonda. Ta ei teadvusta, et kujutab oma tegevusega ohtu kaasliiklejate elule ja tervisele. P. Uhvanovi riskid kaaluvad üles tema vabastamise positiivsed eeldused. P. Uhvanov on põhjendatud jätta teiste inimeste elu ja tervise kaitseks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS
  1. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada P. Uhvanov tingimisi enne tähtaega vangistusest.
  2. Mingeid raskendavaid asjaolusid viimase kuriteo puhul ei ole, P. Uhvanov jõi vaatamata keelule kaks pudelit õlut ja läks sõitma. Vabanemisel kavatseb ta alkoholist täielikult loobuda. Ka elukaaslane esitas ultimaatumi, et alkoholist loobumata jätmise korral kooselu ei jätku.
  3. P. Uhvanov on teinud jõupingutusi olukorra parandamiseks: läbinud aktiivselt osaledes sotsiaalprogrammi ja suhtub ametnikesse positiivselt. See näitab, et kriminaalhooldus peaks sujuma. Lisaks kohaldatakse elektroonilist valvet. P. Uhvanov ei ole mõjutatav.
  4. Kohus nägi uuteks kuritegudeks ohtu ka materiaalselt väga raskes olukorras. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et P. Uhvanov on vanglas praktiliselt kogu aeg töötanud ning oskab mitut eriala (metsatöö, lukksepp). Enne vangistust töötas ta lastemööbli valmistajana ning võib saada tasu pimeda elukaaslase hooldajana. Iseloomustuse kohaselt puudub töö ja majandusliku toimetuleku osas ohtlikkus.
  5. P. Uhvanovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Rohkem rehabiliteerimisele ja hoiakute muutmisele kaasaaitavaid programme ei ole talle vanglas ette nähtud. Teda ootab koju lapseootel elukaaslane, kellel on vaja abi majapidamistöödel. Suhted lastega on head. Kohus ei pidanud distsiplinaarkaristuste puudumist oluliseks. P. Uhvanov on ametiisikute suhtes koostöövalmis. Unustada ei saa sotsiaalprogrammide mõju ja kontrollnõudeid.
  6. P. Uhvanov loobus enne vangistust narkootikumidest ja suudab loobuda ka alkoholist ning pöörduda ravile. Ta on juba läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tal on soov ja motivatsioon senise käitumismustri edukaks muutmiseks ja tagasilanguse vältimiseks.
  7. Kohus on jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning head tulemused arvestamata. P. Uhvanov on teinud kõik endast oleneva, et mitte enam kuritegusid toime panna: töötanud ja võtnud osa sotsiaalprogrammidest. Alkoholikeelust kinnipidamist saab katseajal kontrollida ning rikkumise toimepanemise korral P. Uhvanovi tagasi vanglasse paigutada. P. Uhvanovit aitavad ka kontrollnõuded. Isikule ei saa ette heita karistatust, kui tema vangistusaegsest käitumine on näidanud positiivsete järelduste tegemist oma elu seaduskuulekaks jätkamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. 3
(5)
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et P. Uhvanov suudaks edaspidi käituda õiguskuulekalt ning läbida kriminaalhoolduse. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kaitsja heidab esmalt kaalutlusõiguse rikkumist ette kuriteo asjaolude arvestamise osas ning märgib, et mingeid raskendavaid asjaolusid viimase kuriteo puhul ei esine - P. Uhvanov jõi vaatamata keelule kaks pudelit õlut ja läks sõitma. Ringkonnakohus kaalutlusõiguse rikkumist ei näe. Maakohus on määruse leheküljelt 4 nähtub, et viimastel aastatel on P. Uhvanovit korduvalt karistatud liiklusalaste kuritegude eest. P. Uhvanovi tegevust võib iseloomustada sõnadega „korduv“ ja „süstemaatiline“. Juba see näitab, et inimene ei ole varasematest karistustest mingeidki järeldusi teinud, ning jätkab harjumuspäraselt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis omamata ka juhtimisõigust. P. Uhvanovi viimase aja käitumine (mh uue kuriteo toimepanemine katseajal) viitab suurele ohule panna toime liiklusalaseid kuritegusid. Iseloomustuse kohaselt P. Uhvanov oma tarvitamises probleemi ei näe. Kohtukolleegiumi arvates ei saa isiku käitumisharjumustes toimuda muutust, kui ta ei näe alkoholitarvitamises probleemi.
  2. Käesoleval ajal ei veena ringkonnakohut maakohtust vastupidist otsust tegema ka P. Uhvanovi jõupingutused olukorra parandamiseks. Ta on küll läbinud aktiivselt sotsiaalprogrammi ja suhtub ametnikesse positiivselt, ent iseloomustuse kohaselt on P. Uhvanov varemgi läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (perioodil 15.11.2018 21.01.2019), ent rikkus sellegi poolest korduvalt kriminaalhooldusel olles alkoholikeeldu. See näitab, et sotsiaalprogrammis saadud teadmisi ei pruugi süüdlane vabanedes kasutada ning püsib oht uue kuriteo toimepanemiseks. Maakohtus püstitas seega õigustatult kahtluse, kas P. Uhvanovit mõjutaks kriminaalhooldus. Ringkonnakohtu arvates ei mõjutaks P. Uhvanovit ka elektrooniline valve, kuivõrd iseloomustuse kohaselt on ta enamus tegusid toime pannud impulsiivse käitumise tulemusel. Seega püsib oht, et alkoholijoobes olles ei anna P. Uhvanov endale oma tegudest aru ning paneb toime uue kuriteo.
  3. Positiivne on tõepoolest kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning seda on maakohus kaalutlusotsuse tegemisel ka arvestanud. Kaitsja väide, nagu ei oleks P. Uhvanovile rohkem rehabiliteerimisele ja hoiakute muutmisele kaasaaitavaid programme vanglas ette nähtud, on küll õige. Samas nähtub kinnipeetava individuaalse täitmiskava I osast, et 2020 ja
  4. a on talle ette nähtud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlused ning vestlused impulsiivsuse, probleemilahendusoskuse ja hoolimatu elustiili teemadel ning suhtumisest ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ja kriminaalhooldusesse. Kui vajalikud tingimused on täidetud, nähakse ette ka P. Uhvanovi paigutamine avavanglasse. Ringkonnakohtu arvates on P. Uhvanovi kuriteo riskid praegusel ajal kõrged ning neid aitab maandada tööharjumuse säilitamisega jätkamine vanglas ning teised individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused.
  5. Kohus nägi tõepoolest uute kuritegude toimepanemise ohtu ka P. Uhvanovi materiaalses olukorras. Kaitsja arvates P. Uhvanovil töö ja majandusliku toimetuleku osas ohtlikkus puudub. Ringkonnakohus siiski jagab maakohtu kahtlust P. Uhvanovi majandusliku toimetuleku osas. Iseloomustusest nähtuvalt on P. Uhvanovil küll mitmeid oskusi, ent viimati töötas ta ametlikult
  6. a. Ülejäänud aja on ta töötanud mitteametlikult. Kuna isikut on varasemalt karistatud majanduskuritegude eest, on vangla sedastanud riski uue varavastase kuriteo toimepanemiseks. Ehkki iseloomustuse kohaselt võib P. Uhvanov saada tasu pimeda elukaaslase hooldajana, ei ole hooldajatasu teatavasti ülemäära suur summa, mille eest tasuda suuri võlanõudeid. 4
(5)
  1. Iseenesest on positiivne, et P. Uhvanovil on elukoht ning toetavad lähedased, kes omakorda vajavad ka tema toetust. Puudub alus arvata, et tal varem perekonna toetus puudus, samas käitus ta alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata äärmiselt riskialtilt seades esikohale enda huvid. Seetõttu puudub veendumus, et P. Uhvanovi vabastamist toetavad asjaolud omaksid sellist kaalu, et tühistada maakohtu igati põhjendatud lahend. Ringkonnakohus möönab, et isiku puhul, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, kes kannab liitkaristust ning kelle eelmine katseaeg luhtus katseaja tingimuste ja uue kuriteo toimepanemise rikkumise tõttu, ei saa usaldada vaid tema lubaduste ning vangistuses hea käitumise alusel.
  2. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.