← Eesti

1-10-15441/595

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuli 2020 1-10-15441 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Nikolai Lebedevi (isikukood 36607050037) vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Nikolai Lebedevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, riigi õigusabi korras süüdimõistetu Nikolai Lebedev Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triin Tumala kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Nikolai Lebedevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 (sada neliteist), sealhulgas käibemaks 19 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Nikolai Lebedevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 114 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tartu Maakohtu
  10. mai 2011 otsusega tunnistati N. Lebedev süüdi KarS § 113 järgi ja teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. N. Lebedev tunnistati süüdi ka KarS § 114 p-de 4 ja 6 järgi ning teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega. Viimaks tunnistati N. Lebedev süüdi ka KarS § 121 järgi ja teda karistati kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti N. Lebedevile liitkaristuseks 16 aastat vangistust.
  11. Tartu Ringkonnakohtu
  12. detsembri 2011 otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  13. mai 2011 otsus N. Lebedevi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi. Ringkonnakohus mõistis N. Lebedevile kuritegude kogumis liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
  14. juunil 2010 ja lõppeb
  15. juunil
  17. Tartu Vangla edastas
  18. detsembril 2019 Tartu Maakohtule materjalid, otsustamaks N. Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
  19. Vangla ja prokuratuur ei toeta N. Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  20. Tartu Maakohtu
  21. juuni 2020 määrusega jäeti N. Lebedev karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  22. N. Lebedev omab kehtivat karistust, kuigi kokku on teda elu jooksul karistatud viiel korral. Käesolevalt kannab ta neljandat vangistust. Valdav enamus toime pandud kuritegudest on seotud vägivallaga, kuigi teod on oma olemuselt eriliigilised. Ühtlasi on N. Lebedevi teod läinud ajas raskemaks, kuna käesolevalt kannab ta karistust topeltmõrva ja kehalise väärkohtlemise eest, mis päädis kahelt inimeselt elu võtmisega. Positiivsena tõi maakohus N. Lebedevi iseloomustamiseks välja, et vabanemise korral on ta valmis minema rehabilitatsiooniprogrammi „Päästearmee“, tal on võimalik sissetulekuna saada töövõimetuspensioni ning kinnipidamiskohas on läbitud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Õige hetk“. Hoolimata eeltoodud positiivsest, leidis maakohus, et N. Lebedevi retsidiivsusrisk on siiski jätkuvalt kõrge.
  23. N. Lebedevi käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud eeskujulik. Nimelt omab N. Lebedev kehtivat distsiplinaarkaristust vanglaametniku solvamise eest.
  24. juunist 2019 kuni
  25. augustini 2019 kohaldati N. Lebedevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kambriukse vaateava klaasi lõhkumise tõttu. Vangla käskkirjas on muuhulgas märgitud, et intsidendi ajal oli N. Lebedev üleolev ja närviline ning lisaks antud episoodile pani N. Lebedev
  26. aastal toime veel viis rikkumist. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et N. Lebedev võib vabaduses oma tahte saavutamiseks rikkuda kehtestatud reegleid ja norme.
  27. Kaitsja leidis, et N. Lebedev on juba piisavalt vana ja tema tervis ei võimaldaks tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohus sellega ei nõustunud, leides, et tema tervis ei olnud kiita juba mõrvade toimepanemise ajal. Ühtlasi ei oleks kuritegude toimepanemiseks vaja ka suurt jõudu. Maakohtu hinnangul puudub N. Lebedevil motivatsioon oma käitumise muutmiseks, samuti puuduvad tal ka lähedased, kes saaksid teda toetada ja suunata.
  28. Viimaks leidis maakohus sedagi, et N. Lebedevi puhul on jätkuvalt probleemiks ka alkoholi tarvitamine, kuna selle toimel pani viimane toime kaks mõrva. Vabaduses on alkohol laialdaselt kättesaadav. Seetõttu ei ole kindel, et N. Lebedev suudaks ilma toetavate lähedaste, vastava ravi ja tõsikindla motivatsioonita alkoholist hoiduda. On tõenäoline, et eluraskustesse sattudes asub N. Lebedev taaskord alkoholi kuritarvitama, mis võib tema puhul aga kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. 2

(5)MÄÄRUSKAEBUSED
  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Lebedevi kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
  2. Kinnipidamiskohas on N. Lebedev läbinud kaks sotsiaalprogrammi, millest viimasele oli kasu. Lisaks programmidele on läbi viidud ka vabanemiseelne nõustamine. On arusaamatu, millel tugineb maakohtu väide, et N. Lebedevil puudub sisemine valmisolek alluda ühiskonnas kehtivatele normidele. N. Lebedev on käesolevaks hetkeks vangistuses viibinud üle kaheksa aasta, mille ajal on ta seaduskuulekalt käitunud ja avaldanud igakülgset valmisolekut seaduskuulekas eluks ning enda probleemidega tegelemiseks.
  3. N. Lebedev on saanud küll kahel korral noomituse vanglaametniku solvamise eest, kuid süüdimõistetu selgitas, et need ei vasta tõele ja ta on need halduskohtus vaidlustanud. Vabanemise korral on N. Lebedevil olemas kindel elukoht ja tugiisik. Rehabilitatsioonikeskuses, kuhu ta vabanemise korral elama asuks, on kindel päevaplaan ja ta osaleks jumalateenistustel ning enamikes programmides. Lisaks töövõimetuspensionile sooviks N. Lebedev vabanedes tööle asuda. Lisaks soovib ta suhted taastada enda Lätis elava tütrega ja suhtleb endiselt „Svetlanaga“, kes oli Valga Hooldekodus tema hooldajaks.
  4. Maakohus on ennatlikult leidnud, et N. Lebedevil on jätkuvalt alkoholisõltuvus. Ta ei ole alates aastast 2010 alkoholi tarvitanud ja tal puudub selleks ka vajadus. Lisaks peab ta enda tervisliku seisundi tõttu alkoholist hoiduma.
  5. Kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vabastamist, on toodu vastuolus N. Lebedevi iseloomustusega. Prokuratuur tugineb suures osas N. Lebedevi distsiplinaarkaristustele, millised on viimane aga vaidlustanud. Seega ei ole tegemist jõustunud karistustega ja neid ei saa käesolevalt arvesse võtta.
  6. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et karistus on N. Lebedevi suhtes oma eesmärgi täitnud ja isik on motiveeritud elama seaduskuulekalt.
  7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka N. Lebedev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  8. N. Lebedev on seisukohal, et maakohus ei ole arvesse võtnud tema poolt maakohtu istungil avaldatut ja on tuginenud vaid
  9. aasta novembrikuus koostatud iseloomustusele. Antud iseloomustus sisaldab ebatäpseid fakte. Kohtuistungil esitas kaitsja kohtule kõikvõimalike tõendeid, mis näitavad N. Lebedevi positiivses valguses, kuid maakohus ei võtnud neid arvesse. Vabanemise korral on N. Lebedevil olemas kindel elukoht ja sissetulek, ta soovib taastada suhted oma tütrega ning terve tema suhtlusringkond on muutunud. Samuti on N. Lebedev pöördunud usu poole. Kinnipidamiskohas on ta läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja rohkem vanglal talle rehabiliteerivaid tegevusi pakkuda ei ole. Ühtlasi on N. Lebedevi tervislik seisund vangistuses oluliselt halvenenud, s.o ta on 90 % ulatuses töövõimetu. Ka enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt suhkruhaigusega seotud ravimeid. Käesolevalt peab ta insuliini süstima neli korda nädalas. Vangistuse jooksul on ta suutnud ära tasuda kolm täiteasja.
  10. märtsil 2020 kuulutati tema suhtes välja eraisiku pankrot. Vabaduses saaks N. Lebedev tugiisiku vahendusel pärast rehabilitatsiooni leida endale kindla elukoha ja enda vajadustele vastava töökoha. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole N. Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
  2. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  3. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
  4. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12). Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et N. Lebedevi retsidiivsusrisk on jätkuvalt veel piisavalt kõrge ja seda ka hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, mida määruskaebustes tema kirjeldamiseks välja on toodud. Sellest tulenevalt ei ole N. Lebedevi võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  5. Vastupidiselt määruskaebuses toodule, ei ole N. Lebedevi käitumine kinnipidamiskohas olnud eeskujulik. Nimelt on N. Lebedevi puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab ta kehtivat distsiplinaarkaristust, mida vastupidiselt määruskaebuses toodule on siiski võimalik käesolevalt arvesse võtta, hoolimata sellest, et N. Lebedev on määratud distsiplinaarkaristuse halduskorras vaidlustanud (vt käesoleva määruse p 14).
  6. N. Lebedevile on määratud distsiplinaarkaristus. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohtuasja materjalidest ega Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kõnealune distsiplinaarkaristus oleks praeguseks kehtetuks tunnistatud või et selle kehtivus oleks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus – ja riigiorganitele. Seega tuleb ringkonnakohtul N. Lebedevi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda siiski sellest, et Tartu Vangla määratud distsiplinaarkaristus on kehtiv (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p-d 28-31).
  7. Asja materjalidest nähtub, et N. Lebedevi on distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku solvamise eest. Seega on N. Lebedevil isegi range järelevalve tingimustes tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et N. Lebedev oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma. 4
(5)
  1. N. Lebedev omab tingituna pikast vanglakaristusest ühte kehtivat kriminaalkaristust mõrva ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kinnipidamiskohas viibib ta juba neljandat korda. N. Lebedev kannab karistust kahe inimese mõrva toime panemise eest. Kohtuotsuse kohaselt tapeti esmalt ühise alkoholitarvitamise käigus korteri, kus alkoholi tarvitati, omanik. Kannatanu tapeti tekkinud tüli käigus, muuhulgas tekitati invaliidist kannatanule pikema aja kestel kauakestvaid füüsilisi vaegusi. Kannatanut löödi rusikate ja jalgadega kehasse ning elutähtsatesse organitesse, sealhulgas pähe. Samuti trambiti jalgadega kannatanu pea ning rindkere peal. N. Lebedev kägistas kannatanut sealjuures ka kaelast. Eeltoodu tulemusena kannatanul tekkinud vigastuste nimekiri on ääretult pikk, mis näitab toime pandud kuriteo erilist jõhkrust ja julmust. Pärast seda, samal päeval, tappis N. Lebedev koos kaasosalistega toime pandud mõrva varjamiseks kuritegu pealt näinud tunnistaja. Selleks kägistas N. Lebedev kannatanut ja pärast seda löödi kannatanule telliskiviga peapiirkonda. Seega tappis N. Lebedev koos kaasosalistega 24 tunni jooksul kaks ohvrit. Vangla iseloomustusest tulenevalt on N. Lebedev kuritegude ohvrite suhtes ükskõikne ja enda süüd ei tunnista.
  2. Arvestades toime pandud kuritegude asjaolusid, saaks N. Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kui temast lähtuv retsidiivsusrisk oleks olematu. Toodud järelduseni aga võimalik jõuda ei ole. N. Lebedev on kinnipidamiskohas küll täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava, kuid sellest hoolimata ei ole tema hoiakutes ja mõtlemises kriminaalkolleegiumi hinnangul toimunud sedavõrd tõsiseid muutuseid, mis võimaldaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Esmalt kinnitab toodut kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, kus N. Lebedev solvas vanglaametnikku. Seega isegi sedavõrd pikk vanglakaristus koosmõjus N. Lebedevi vanuse ja tema tervisliku seisundiga, ei ole tema impulssiivsust maandanud. Vangla iseloomustuses on avaldatud, et N. Lebedev ise enda käitumises probleemi ei näe, leides, et teised peavad temaga arvestama. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik N. Lebedevi õiguskuulekust tagada. Seda enam, et iseloomustuse kohaselt käitub ametnikega viisakalt vaid omakasust. Samuti on N. Lebedevil raskusi ka ka ühiskonnas ja vanglas kehtivate reeglite aktsepteerimisega.
  3. Tuginedes eelnevale, saab öelda, et N. Lebedevi hoiakutest ja mõtlemisest tulenev retsidiivsusrisk on vaatamata teda positiivselt iseloomustavatele asjaoludele tema ennetähtaegseks vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses.
  4. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  5. juuni 2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  6. Kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga kohtumiseks, maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 65 minutit. Kaitsja palub määrata OÜle Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi tasu 114 eurot (sealhulgas käibemaks 19 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  7. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebuseid ei rahulda, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel N. Lebedevi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.