1-19-7109/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-7109 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Enn Kongo lepinguline kaitsja Feliks Luiksaar Teised määruskaebemenetluse pooled Enn Kongo Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati Enn Kongo süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. Mõistetud karistust suurendati KarS § 73 lg 4 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust võrra. Liitkaristuse (1 aasta 10 kuud 28 päeva vangistust) hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 18 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistus asendati üldkasuliku tööga 640 h, tähtajaga 24 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks kohustati E. Kongot järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-des 2,8 kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on ära hoida süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati E. Kongot registreeruma 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus
11. oktoobril
14. detsembril
15. esitas Tartu Vangla erakorralise ettekande paludes E. Kongo karistuse täitmisele pöörata alkoholikeelu rikkumise ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise tõttu
16. a novembris.
17. Tartu Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega ei pööratud karistust täitmisele, ent pani E. Kongole KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse alluda alkoholismivastasele ravile. Maakohus tuvastas alkoholikeelu rikkumise
20. novembril 2019 isiku poolt keda on juba kahel korral kriminaalhooldaja kirjalikult hoiatanud. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumist kohus ei tuvastanud.
22. mail 2020 esitas Tartu Vangla maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E. Kongo karistus täitmisele. E. Kongo rikkus
23. mail 2020 kohustust mitte tarvitada alkoholi. MAAKOHTU MÄÄRUS
24. Tartu Maakohtu
25. juuni
26. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning E. Kongole Tartu Maakohtu
27. septembri
28. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva vangistust pöörati täitmisele.
29. Kohus tuvastas, et E. Kongo rikkus
30. mail
31. a alkoholi keeldu. Seda tõendab protokoll, mille kohaselt kontrollis kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendiga
32. mail 2020 E. Kongo joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,382 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud: alkoholilõhna esinemine suust; häiritud reaktsioon; aeglane kõne; aja,-, isiku- ja kohatajus esineb häireid; viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta; tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (tuigerdav kõnnak), käitub rahutult. E. Kongo kinnitas kirjalikus seletuses, et tarvitas alkoholi stressi tõttu ja jõi
33. mail 2020 pudeli viina.
34. Kohus luges rikkumise tahtlikuks. Veel pidas kohus vajalikuks märkida, et tarvitatud alkoholikogus oli märkimisväärne, mistõttu ei saa rikkumist pidada väheoluliseks. Pudelitäie viina joomine viitab sihikindlale tegevusele end purju juua. Stressisolek maja remondiprobleemide tõttu on inimlikult mõistetav, ent ei õigusta kohtuotsusega pandud kohustuse rikkumist. Kohus tuvastas juba oma
35. jaanuari 2020 määruses E. Kongo kolm varasemat alkoholikeelu rikkumist (s.o
36. oktoober ja
37. ning
38. november 2019). Kahe esimese rikkumise eest hoiatas kriminaalhooldusametnik E. Kongot kirjalikult, kolmanda rikkumise eest määras kohus täiendava kohustuse alluda alkoholismivastasele ravile. Kuna eelmiste rikkumiste eest on juba kohaldatud KarS § 69 lg-s 6 nimetatud meetmeid, ei saa samade rikkumiste eest enam mingit muud KarS § 69 lg-s 6 nimetatud meedet kohaldada. Rikkumised iseloomustavad negatiivselt karistuse kandmise senist käiku.
39. Positiivselt iseloomustab E. Kongot registreerimiskohustuse täitmine ja enamiku üldkasuliku töö ajakavade täitmine.
40. mai
41. a seisuga on ta 640 h sooritanud 158,5 h. Kohtuistungil täpsustas ametnik, et hetkeseisuga oli E. Kongol tehtud 196,5 h (tegemata 443,5 h). Ettekande kohaselt läbis E. Kongo perioodil 28.jaanuarist kuni
42. märtsini 2020 sotsiaalprogrammi „Liiklusohtusprogramm“ 10 h ulatuses. Kuna E. Kongo osales vastavas liiklusohutusprogrammis 10 h ulatuses, tuleb need tunnid arvata tehtud üldkasuliku töö tundide hulka. Seega luges kohus sooritatuks 196,5 h. -2-
43. E. Kongot iseloomustab positiivselt pöördumine alkoholivastasele ravile. Ta pöördus
44. novembril 2019 psühhiaatri konsultatsioonile ja talle teostati pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane ravi, mis ei luba ühe aasta jooksul alkoholi tarvitada. Kohustamaks süüdimõistetut ravile alluma, pani kohus
45. jaanuari 2020 määrusega talle ka vastava kohustuse. Lõuna-Eesti Haigla AS
46. mai 2020 vastus kriminaalhooldusametniku järelepärimisele tõendab, et E. Kongo osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ alates
47. detsembrist
48. Õe vastuvõttudel on süüdimõistetu käinud kuuel korral (
49. ja
50. detsembril 2019,
51. jaanuaril
52. veebruaril,
53. märtsil 2020 ja
54. aprillil 2020), psühhiaatri vastuvõtul ühel korral (
55. jaanuaril 2020) ja psühholoogi vastuvõtul ühel korral (
56. veebruaril 2020). Järgmine visiit vaimse tervise õe juurde on planeeritud
57. juunil
58. Süüdimõistetu kinnitusel ootab teda selle programmi raames ees veel üks vastuvõtt.
59. E. Kongole on nii kohtuotsusega, kui hiljem erakorralist ettekannet mitte rahuldades antud võimalus elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaatamata täiendavale kohustusele on E. Kongo rikkunud alkoholikeeldu. See rikkumine kinnitab, et E. Kongo ei ole mõistnud alkoholi mittetarvitamise kohustuse vajadust. E. Kongot positiivselt iseloomustavad asjaolud (üldkasuliku töö tegemine, sotsiaalprogrammis osalemine) varjutab alkoholikeelu rikkumine. Ka E. Kongo selgitused viitavad ohule, et selline rikkumine võib korduda. Alkoholikeelust mittekinnipidamine suurendab uute süütegude toimepanemise ohtu. Kohus leidis, et võimalused E. Kongo rikkumistele muul viisil reageerida on ammendunud. 443 h üldkasulikule tööle vastab 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva vangistust. MÄÄRUSKAEBUS
60. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
61. Rakendatud ei ole kõiki võimalusi isiku mõjutamiseks. Määrusest nähtuvalt heidetakse E. Kongole ette vaid alkoholikeelu rikkumist, samas on tuvastatud üldkasuliku töö tegemine ja käitumiskontrollile allumine.
62. Kohus on leidnud, et E. Kongol on alkoholisõltuvus. Tegemist on meditsiinilises mõttes haigusega (F 10), mille ravimeetmed on suhteliselt algelised ja edu ravimisel meditsiiniteaduses saavutatud ei ole. Seega on alkoholisõltlasele alkoholi tarvitamise keelu formaalne kehtestamine valdavalt ebaedule määratud: isik ei riku keeldu mitte tahtest seda rikkuda, vaid tema tahe on allutatud haige organismi nõudmisele. Süüdimõistetu on omal algatusel pöördunud raviasutusse
63. novembril 2019 ja asunud osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“ alates
64. detsembrist
65. a (need asjaolud on kohus ka tuvastanud).
66. Süüdimõistetul on töökoht abitöötajana ning ta saab tööga hakkama. Tal on kõrges vanuses pidevat abi vajav ema.
67. Kõik võimalused saavutada alkoholisõltuvuses edu ei ole siiski ammendatud kättesaadavaid organisatsioonilisi ja ravimetoodikaid kohaldades. Täiendava abinõuna võiks kaaluda KrMS §-s 751 ettenähtud meetme – alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollile elektroonilise seadme abil kohaldamise. Vangistuse täideviimine enam kui aasta pärast teo toimepanemist on kaotanud oma vahetu, eripreventiivse mõju – eriti olukorras, kus etteheited üldkasuliku töö täitmise kohta puuduvad. -3- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
68. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
69. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda katseaja nõuete rikkumise tuvastatuks. Määruskaebuses ei ole alkoholikeelu rikkumist ka vaidlustatud. Kaitsja on üksnes välja toonud, et kättesaadavaid ravimetoodikaid ei ole ammendavalt kasutatud ning et vangistuse täideviimine enam kui aasta pärast teo toimepanemist on kaotanud oma eripreventiivse mõju.
70. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Maakohus ongi kaalunud ühelt poolt positiivseid asjaolusid nagu üldkasuliku töö sooritamine ning käitumiskontrollile allumine, mida varjutab aga korduv alkoholikeelu tahtlik rikkumine.
71. Ehkki kaebuses on välja toodud, et meditsiinilises mõttes on alkoholisõltuvus haigus ning alkoholikeeldu ei riku isik mitte tahtest seda rikkuda vaid haige organismi nõudmiste tõttu, saab karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Praegusel juhul jättis maakohus ühel korral erakorralise ettekande rahuldamata ja andis E. Kongole uue võimaluse sõltuvusprobleemiga tegeleda. Tulemusi sellel ei olnud, kuna E. Kongo rikkus taas kontrollnõuet ja seda kohtu hinnangul raskelt ning tahtlikult – tegemist ei olnud väikses koguses alkoholiga, vaid süüdlase eesmärk oligi end pudelist viinast purju juua. Seetõttu leiab ka ringkonnakohus, et mingit põhjust pidada süüdlase rikkumist mõjuvaks, antud asjas ei ole.
72. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks E. Kongo alkoholikohustuse rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et tegemist ei ole E. Kongo esimese rikkumisega – vaatamata varasemalt talle antud võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, hoidis süüdlane korduvalt ja tahtlikult kõrvale kohtuotsuse täitmisest. E. Kongo selgitusi arvestades ei olnud aga kohtunik veendunud, et taolised rikkumised ei korduks.
73. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et E. Kongo puhul ei ole vangistuse täitmisele pööramisele alternatiivi. Nagu kaitsja märkis, arvestas kohus muuhulgas süüdimõistetu raviasutusse pöördumist
74. novembril 2019 ja asunud osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“ alates
75. detsembrist
76. a. Kumbki neist ei olnud tulemuslik. Ehkki kaitsja arvates on alkoholisõltlasele alkoholi tarvitamise keelu formaalne kehtestamine valdavalt ebaedule määratud, leidub kohtupraktikas küllaldaselt vastupidiseid näiteid. Kui aga isik korduvalt tahtlikult mõjutusvahendite kohaldamisele vaatamata rikub kohtu määratud nõudeid, võib tõepoolest öelda, et kriminaalhooldus on ebaedukas. Seetõttu tuleb vaatamata kaitsja hinnangule, et vangistuse täideviimine enam kui aasta pärast teo toimepanemist on kaotanud oma vahetu mõju, siiski nõustuda I astme kohtuga karistuse kandmisele pööramisele alternatiivi puudumise osas. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ka riski, et karistuse täitmisele pööramisel satub raskesse olukorda tema ema. -4-
77. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas -5- /allkiri/ Erkki Hirsnik