2-19-130547 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-19-130547 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Outokumpu

§ 13lg 4, § 15¹ lg l, KOS § 13 lg 1 1, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (Krt

S) § 40 lg 1 1, VÕS § 76, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja Põhikirja p. 3.2.1., 3.2.7.-3.2.

1. ning palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks 3247, 79 eurot (põhinõue 2911, 79 eurot ja viivis 336 eurot) ning viivis alates 12.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
2. Puudutatud isik ei tunnista kogu nõuet. Korter ei ole puudutatud isiku valduses ja puudutatud isik ei ole seaduse järgi korteri omanik. Puudutatud isik müüs korteri võlgade eest 27.12.2017 xxx OÜ-le. Ostu- müügilepingus on kirjas, et ostja peab tasuma kõik korteril lasuvad võlad. Puudutatud isikul ei ole kohustust võlga tasuda, kuna võlg ei kuulu talle. Võlg tuleb tasuda xxx OÜ-l. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avalduse ja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulus puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx alates 15.01.2015 - 27.12.
4. Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.02.2015 - 29.11.2017 tasumata majanduskulude arved summas 2911, 79 eurot ja viivise 336 eurot. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas korteri omanikul (võõrandaja) on kohustus tasuda majandamiskulude võlgnevus olukorras, kus korteri ostu- müügilepingu järgi on selline kohustus korteri omandajal.
5. Emalt tuleb kindlaks teha kas kohaldamisele kuuluvad kuni 31.12.2017 kehtinud seaduses, või alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kohus leiab, et menetlusnorme kohaldatakse kõikide nende jõustumise hetkel pooleliolevate vaidluste suhtes, samas kui materiaalõigusnorme ei kohaldata tavaliselt enne nende jõustumist tekkinud olukorra suhtes. Asjaolude õiguslikke tagajärgi tuleb hinnata kooskõlas asjaomaste sündmuste toimumise ajal kehtinud õigusnormidega, kuna õigussuhte osalistel ei ole võimalik juhinduda eelnevalt toimunud olukorras õigusaktidest, mis võetakse vastu tulevikus. Seega tuleb juhinduda võlgnevuse tekkimise ja korteri võõrandamise ajal kehtinud korteriühistuseadusest (KÜS) ja korteriomandiseadusest (KOS).
6. Kuni 21.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 4 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja 2 2-19-130547 valitsemise kulutuste eest käendajana. KÜS § 7 lg 3 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on leidnud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud (RKTKm 3-2-1-97-16 p 14).
7. Eeltoodust tulenevalt on korteri omandaja ja võõrandaja majandamiskulude võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 mõistes. Kohus leiab, et selline võõrandaja ja omandaja kokkulepe (lepingu p-s 2.
8. järgi tasub majandamiskulude võlgnevuse korteri omandaja) on solidaarvõla jagamine solidaarvõlgnike poolt oma sisesuhtes ning selline kokkulepe ei oma tähendust suhetes võlausaldajaga. Nimetatud jagamine puudutab üksnes omandaja ja võõrandaja kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhted VÕS § 69 järgi. Sellest tulenevalt jäävad omandaja ja võõrandaja ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt vastutama. Järelikult on avaldajal õigus nõuda majandamiskulude võlgnevust puudutatud isikult.
9. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.

§-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st

1. Avaldaja esitatud kostja võlgnevuse arvestusest ja arvetest nähtub tasumata arvete number, teenus, tariif, arvestatud summa ja kuu mille eest tasumist nõutakse. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud ja võlgnevuse kujunemine on jälgitav. Kostja vastuväiteid majandamiskulude võlgnevuse arvestusele ja suurusele esitanud ei ole. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista 2911, 79 eurot.
2. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. Viivise tasumise kohustus tuleneb kuni 31.12.

§ 7lg 4 ja kehtivast Krt

S § 42 lg 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sisse nõutavaks muutunud viivise 336 eurot ja viivise põhinõudelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 503 eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 450 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud suuruses ja vajalikud ning need tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 2-19-130547 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4