2-19-20778 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-19-20778 Kohtuasi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Jaam

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 06.04.

1. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2. Avalduse ja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx. Puudutatud isik on jätnud perioodil 31.07.2019 - 30.11.2019 tasumata majanduskulude arved (maja hooldus, vesi, kanalisatsioon, üldelekter, abonenttasu, remonditööd) kokku 355,45 eurot, sh põhivõlgnevus 353,49 eurot ja viivis 1,96 eurot. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg
3. Hageja esitatud kostja võlgnevuse arvestusest ja arvelduse tabelist nähtub tasumata arvete number, teenus, tariif, arvestatud summa ja kuu mille eest tasumist nõutakse. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud. Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav. Kostja vastuväiteid majandamiskulude võlgnevusele esitanud ei ole. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista 353,49 eurot.
4. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja on arvestanud viivist 1,96 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sisse nõutavaks muutunud viivise 1,96 eurot ja viivise põhinõudelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 5.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate 2

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja kohtusse pöördumise tingis puudutatud isiku käitumine. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud suuruses ja vajalikud ning need tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3