Obsah (4)

§ 317§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2020. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-928 Kohtuasi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kivi tn 4 korteriühistu av

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse puudutatud isikutele kättetoimetatuks 18.03.

1. a. Kohus kohustas puudutatud 2 isikutel 28 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati M Kle ja M-L Mle avalduse ja selle lisade kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 15.04.
2. a. Puudutatud isikud ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
3. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud endise korteriomaniku Mka M pärijad.
4. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 1 kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul (kolm kuud) pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
5. 29.11.
6. a notar A. Lõssenko poolt on toimunud pärimistunnistuse tõestamine, mille kohaselt on Mka M pärijateks M K ja M-L M. Puudutatud isikud pärisid korteriomand asukohaga Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kivi tn 4 korteri nr xxx. Puudutatud isikud on jätnud perioodil detsember
7. a – jaanuar
8. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 2 639, 77 eurot.
9. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangeMd nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 2 639,77 eurot perioodil detsember
12. a – jaanuar
13. a. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et neil oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 2 639,77 eurot.
14. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. 3
15. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus 12.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 13. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 14.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 293 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt Viljo Junolainen Kohtunik 4