← Eesti

3-08-1198/49

Obsah (5)§ 46§ 40§ 45§ 6§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1198

) § 46 lg 1 p-st 2 tulenevad andmed, näidates ära, millistel õiguslikel alustel ja millise õigusaktiga on omaniku nõudel lõpetatud eluruumi kasutamisõigus, kuna XX, YY ning CC väidavad, et kasutavad ruumi omaniku loal. 6. Nõmme LOV 21.12.2007 teatisega nr 7.-2/117 (toimiku lk. 28) keelduti XX, YY ja CC elukoha aadressandmete muutmisest, kuna eelnimetatud isikute poolt esitati juba eelneva menetluse käigus kirjalik keeldumine nimetatud toimingu teostamisest ning HH ei esitanud

§ 46

lg 1 p 2 tulenevaid andmeid selle kohta, millistel õiguslikel alustel ja millise õigusaktiga on omaniku nõudel lõpetatud eluruumi kasutusõigus.

  1. 03.04.2008 pöördus Nõmme LOV poole HH esindaja OO, kes taotles XX ja YY elukoha aadressandmete muutmist põhjusel, et vastaval registri dokumendil puudub majaomaniku allkiri (toimiku lk. 22).
  2. Nõmme LOV 17.04.2008 kirjaga nr 7.-7/9 (toimiku lk 5) jäeti taotlus läbi vaatamata. Kirja kohaselt on HH XXX ruumi omanikuna korduvalt pöördunud Nõmme LOV rahvastikuregistri osakonda avaldusega XX, YY ja CC elukoha aadressandmete muutmiseks. Avaldused on esitatud 06.08.2007 ja 15.10.
  3. Avaldusi on menetletud

§ 46

järgi ja vastatud keeldumisega 12.09.2007 ja 15.10.2007, kuna avalduses märgitud isikud on keeldunud toimingu teostamisest põhjendusel, et nad elavad aadressil XXX. Kirjas soovitatakse pöörduda taotlusega kohtusse. 9. Tallinna Halduskohtule 20.06.2008 esitatud kaebuses taotleb HH Nõmme LOV 17.04.2008 toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning Nõmme LOV menetluse uuendamiseks kohustamist. Kaebust põhjendatakse järgmiselt. XX esitas Nõmme LOV-ile elukohateate ning

§ 40

lg 6 järgi pidi ta elukohateatele lisama eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. XX esitatud elukohateatel ei olnud kaebuse esitaja allkiri vaid BB allkiri, kes ei ole eluruumi omanik. Seega on rikutud

§ 40tulenevaid nõudeid, sest eluruumi omaniku abikaasa nõusolek ei ole piisav.

Samuti on ruum, mille kohta XX esitas elukohateate, pooleliolev juurdeehitus, mis asub garaaži peal ning ei ole käesoleval ajal mõeldud eluruumiks.

§ 46

lg 1 alusel on kaebuse esitajal kui omanikul õigus taotleda isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist. Nõmme LOV on oma tegevusega rikkunud kaebuse esitaja õigusi, jättes arvestamata, et kaebaja pole elukohateatele alla kirjutanud. 10. Nõmme LOV vastuses leitakse, et kaebus ei ole põhjendatud. 2

(5)3-08-1198 Taotlejate poolt esitatud taotlusel oli omaniku allkiri nõustumise kohta kande tegemiseks rahvastikuregistri andmebaasi. Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud dokumendile olid kantud kaebuse esitaja isikuandmed ja allkiri, mille õigsust ei vaidlustatud mõistliku aja jooksul. Asja menetlenud ametnikel puudus kahtlus allkirja mittekuulumise osas HH-le. Vastav küsimus tõusetus alles 2007. aasta lõpul, mil BB isiklikult vastava probleemi vastustaja juures tõstatas. HH omandas kinnistu 2000 aastal. Kuna abielu kestel omandatud vara on ühisvara, siis isegi juhul, kui elukoha teatel oleks BB allkiri, on rahvastikuregistrisse tehtud kanne õiguspärane. Rahvastikuregistrisse tehtav kanne on informatiivse iseloomuga ega anna isikule mingeid erilisi õigusi.

§ 40lg 5 kohaselt ei pea isiku elukohaks olema tingimata eluruum.

Puuduvad

§ 45

ja § 46 sätestatud alused kande muutmiseks, kuna kolmandad isikud elavad vastustaja hinnangul XXX kinnistul VÕS § 272 lg 4 p 3 alusel.

§ 6

lg 1 kohaselt on rahvastikuregistri kannetel eelkõige informatiivne tähendus, millest tulenevalt on puudutatud isikute elukohana kantud rahvastikuregistrisse nende reaalne elukoht. Juhul, kui kaebuse esitaja sooviks on temale kuuluva kinnistu olulise osa väljanõudmine kolmandate isikute valdusest, siis tuleks kaebuse esitajal pöörduda tsiviilkohtusse. Vastustaja on korduvalt teavitanud kaebuse esitajat asjaolust, et tema taotluse rahuldamine ei ole võimalik. 11. Kolmandad isikud XX ja YY ei nõustu kaebusega. XX käis Nõmme LOV-s elukohaandmeid muutmas vastavalt

§ 40lg-s 6 sätestatud nõuetele.

Kuna ema HH oli haige, siis täitis elukohateate ära XX, kuid selle allkirjastas vasaku käega HH. Juurdeehitise rajamiseks andsid kolmanda isiku vanemad ema HH ja isa BB suulise loa. Hoolimata suusõnalisest kokkuleppest keeldus juurdeehituse käigus isa BB ema HH esindajana andmast kirjalikku ehitusluba ja tegemast kannet kinnistusregistrisse. Alusetud on väited, et perekond on omavoliliselt alustanud garaažipealse juurdeehituse tegemist. BB osales isiklikult ehitustöödes.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. novembri 2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Kaebaja poolt vaidlustatud Nõmme LOV toimingut ei saa pidada kaebaja esindaja poolt 03.04.2008 taotletud toimingu tegemisest keeldumiseks. Vaidlustatud toiminguga jäeti taotlus läbi vaatamata põhjusel, et vastavaid taotlusi on varem korduvalt menetletud ning jäetud rahuldamata. Varasemaid Nõmme LOV keeldumisi halduskohtus tähtaegselt vaidlustatud ei ole. Seega tuleb Nõmme LOV 17.04.2008 kirja pidada toiminguks, millega jäeti kaebuse esitaja taotlus menetluse uuendamiseks läbi vaatamata ning kohus saab käesoleval juhul kontrollida vaid seda, kas esinesid haldusmenetluse uuendamise alused või mitte. Kaebaja väiteid, et kolmandatel isikutel puudus elukohateates nimetatud eluruumi omaniku luba ning et tegemist ei ole eluruumiga, oleks saanud pidada asjakohaseks XX, YY ja CC elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise vaidlustamisel
  3. aastal. Kaebusest nähtuvalt pidi vähemalt kaebuse esitaja abikaasa BB vastustaja eeltoodud toimingust seoses elukohateatele enda allkirja väidetava andmisega teadlik olema. Käesolevas haldusasjas ei saa aga eeltoodud kaebuse esitaja väiteid pidada asjakohasteks, kuna

-i järgi ei ole need juba rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks.

§ 45

lg 1 kohaselt võib rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muuta muuhulgas ruumi omaniku õigustatud nõudmisel (p 2).

§ 46

lg 1 järgi on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ning isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Seega peab isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmiseks 3

(5)3-08-1198 esinema üheaegselt kolm tingimust. Neist kasvõi ühe tingimuse puudumisel ei kuulu

§ 45lg 1 p 2 alusel esitatud taotlus rahuldamisele.

Käesoleval juhul keeldus vastustaja

§ 45

lg 1 p 2 alusel toimingu teostamisest 12.09.2007 ja 15.10.2007 põhjusel, et XX, YY ja CC elavad faktiliselt aadressil XXX, millest tulenevalt ei olnud taotluse rahuldamiseks täidetud

§ 46lõikes 1 märgitud kolmas tingimus.

Vaidlus puudub selle üle, et eeltoodud keeldumisi kaebuse esitaja tähtaegselt halduskohtus ei vaidlustanud. Selle asemel esitas kaebuse esitaja vastustajale korduva analoogilise taotluse, mida tuleb käsitleda haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Kuna

-s puuduvad sätted menetluse uuendamise kohta, tuleb kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). HMS § 44 lg 1 näidatud menetluse uuendamise aluseid ei esine. Kaebaja ei esitanud vastustajale selliseid tõendeid, mis tingiksid menetluse uuendamise. Oluliseks tõendiks, mis saab kaasa tuua haldusmenetluse uuendamise, võiks pidada näiteks

§ 45

lg 1 p-s 3 märgitud kohtuotsust, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana. Eeltoodud tõendi hankimiseks tuleks kaebuse esitajal pöörduda hagiga Harju Maakohtusse. Kaebaja esindaja 03.04.2008 taotluses Nõmme LOV-le ei põhjendata taotluse esitamist ühegi asjassepuutuva asjaoluga ega esitata ka ühtegi uut olulist tõendit. Riigikohus on haldusasjas nr. 3-3-1-80-04 p-s 11 leidnud, et kui haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, tuleb menetleda isiku pöördumist tavalise märgukirjana ning vastata sellele kirjaga, milles selgitatakse, et menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. Vastustaja on 17.04.2008 kirjas piisavalt põhjendatud seda, miks kaebuse esitaja taotlust sisuliselt läbi ei vaadata. Käesoleval juhul puudusid taotluse sisuliseks menetlemiseks haldusmenetluse uuendamise alused ning vastustaja on seetõttu õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES

  1. HH taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist, esitades järgmise põhjenduse. Kaebaja abikaasal ei olnud mingit õigust elukohateatele alla kirjutada, sest XXX-1 kingiti kaebajale 03.06.1981 tädi poolt. Vastustaja poolt mainitud suulist lepingut BBga ei saa võrdsustada kirjaliku lepinguga. Kohtuotsuses tehtud viide väljatõstmise otsuse kui tõendi saamise vajadusele ei ole asjakohane, sest see küsimus pole käesoleva menetluse objektiks. Kaebaja taotleb allkirja ekspertiisi tegemist tõendamaks, et elukohateatel pole tema allkiri.
  2. Nõmme LOV palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Arvestades vaidluse sisu, pole allkirja ekspertiis vajalik.
  3. XX vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. Kaebaja nõuab asjas allkirja ekspertiisi, et tõendada elukohateatel oleva majaomaniku allkirja võltsitust. Ringkonnakohus leiab, et allkirja ekspertiisi määramine ei ole käesolevas asjas põhjendatud, kuna küsimusest, kas elukohateatel on HH allkiri või mitte, kaebuse lahendamine ei sõltu. TsMS 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Tähtsust ei ole tõendil eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. 4

(5)3-08-1198 Kuna eluruumi omanik esitas juba kolmandat korda Nõmme LOV-le taotluse perekond N elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris, samasisuline taotlus oli varem lahendatud keelduva otsusega, tuli korduv taotlus lugeda elukoha andmete muutmise menetluse uuendamise taotluseks. Väide, et elukohateatel olev allkiri ei kuulu HH-le, võiks olla menetluse uuendamise aluseks juhul, kui kaebaja poleks antud asjaolust varasemate taotluste esitamisel teadlik olnud (HMS § 44 lg 1 p 2). Käesoleval juhul pidi kaebaja olema teadlik allkirja andmise asjaoludest, sest ta on juba korduvalt taotlenud elukoha andmete muutmist. Seega ei saaks see väide kaasa tuua elukoha andmete muutmist ka siis, kui see oleks õige ning selle väite tõendamine pole vajalik.
  1. Siinkohal on asjakohane juhtida kaebaja tähelepanu veel sellele, et erinevalt kaebaja arvamusest on XXX asuv kinnistu kaebaja ja tema abikaasa, kes väidetavalt kirjutas kaebaja eest nõusoleku perekond N elukohana XXX rahvastikuregistrisse kandmiseks, ühisvara. Vaatamata sellele, et kaebaja väitel kingiti nimetatud kinnistul asuv hoone kui vallasasi kaebajale
  2. aastal, on hiljem toimunud hoone juurde maa ostueesõigusega erastamine ja kinnistamine. Kinnistusraamatusse kandmisega muutus XXX maa kinnisasjaks ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on maaga püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluliseks osaks ega ole enam käsitatav iseseisva asjana. Tulenevalt perekonnaseaduse § 14 lg-st 1 on abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara nende ühisvara sõltumata sellest, kelle nimele see on registreeritud. Seega ei saa väita, et kaebaja abikaasa polnud õigustatud andma nõusolekut tütre perekonnale elukohateate esitamiseks.
  3. Selgituseks kaebajale tuleb märkida ka seda, et elukoha andmetel rahvastikuregistris on üksnes informatiivne tähendus (v.a

§ 48

lg-s 2 sätestatud juhtudel) ning asjaolust, et kaebaja tütre perekonna elukohana on registrisse kantud XXX, ei tulene tütre perekonnale mingeid õigusi seoses eelnimetatud kinnistuga. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressandmed ei anna alust kinnistu kasutamiseks elukohana (

§ 48lg 1).

Selline õiguslik alus peab tulenema mõnest muust seadusest või lepingust. Samuti ei sunniks see, et kaebaja taotlus N-de elukoha andmete muutmiseks rahuldatakse, neid oma senisest elukohast lahkuma. Seepärast pole asjakohatu kohtu viide vajadusele läbida hagimenetlus elukoha andmete muutmiseks vajaliku tõendi saamiseks, ehkki kaebajal on õigus, et see on hoopis teine vaidlus ning kaebaja ei pea seda ette võtma. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.