TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised 3-20-1469 12.08.2020 Roby Koik Ingvar Pariku kaebus Tartu Vangla 20.07.2020. a käskkir

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Invar Pariku kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

1. Tartu Vangla esitas koos vastusega kohtunõudele tõendina 20.07.
2. a käskkirja nr 2-20/12/245, millest nähtuvalt kohaldati alates 20.07.2020 justiitsministri 30.11.
3. a määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri“ § 12, VangS § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 alusel kinnipeetava Ingvar Pariku suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni. 20.07.
4. a käskkirjas on märgitud õige vaidlustamisviide: kui kinnipeetav leiab, et käskkirjaga on rikutud tema õigusi või vabadusi, siis ta võib esitada 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vanglateenistuse kaudu vaide Tartu Vangla direktorile.
5. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt, on kaebaja esitanud kohtueelselt Tartu Vanglale üksnes 22.07.
6. a märgukirjana registreeritud pöördumise nr 2-3/2735-
7. Nimetatud pöördumises avaldab kaebaja soovi kogu karistusaja üksi kambris viibida, sest vanglas on ruumi küll, tuues teise kinnipeetava kohta näite. Tartu Vangla vastas kaebaja 22.07.
8. a pöördumisele 29.07.
9. a vastusega nr 2-3/2735-2, milles selgitas, et vanglasisene paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktidega reguleeritud, seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse. Vastavalt VangS § 66 lg 1 korraldatakse vanglas kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab üldisejulgeoleku vanglas ning vastavalt Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 11/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 3.
10. kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle kambri, voodikoha ja kapi esemete hoidmiseks. Vangla märgib veel 29.07.
11. a vastuses, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrikaaslast või nõuda endale meelepärast paigutust (sh paikneda kambris üksi). Kohus leiab, et vangla on kaebaja 22.07.
12. a pöördumise õiguspäraselt lahendanud kui märgukirja märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 mõistes.
13. Kohtule esitatud kaebusest võib välja lugeda kaebaja tahte vaidlustada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja leiab, et see oli ebaseaduslik, seega võib tõlgendada, et kaebaja on soovinud kohtule esitada tühistamiskaebust Tartu Vangla 20.07.
14. a käskkirja peale, mis on kaebaja õiguste kaitseks tõhus ja sobiv. Kohus selgitab, et selleks tuleb kohtueelselt esitada Tartu Vangla 20.07.
15. a käskkirja nr 2-20/1-2/245 peale vaie nii, nagu on käskkirjas ka viidatud. Kaebaja saab vaides esitada kõik need väited, mis ta on esitanud käesolevas kaebuses kohtule. Pärast vaidemenetluse läbimist on võimalik esitada kaebus käskkirja tühistamise nõudega halduskohtule.
16. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lg 5 vangla vastu kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 9.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Nähtuvalt Tartu Vangla 11.08.
2. a vastusest kohtunõudele ei ole kaebaja enne käesoleva kaebuse esitamist kohtule vanglale vaiet esitanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 11.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on Tartu Vangla 20.07.2020. a käskkirja tühistamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

12.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See tähendab, et kaebajal on õigus pöörduda uuesti sama nõudega kohtu poole.

1. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnik on tema suhtes teinud õigusvastaseid toiminguid, siis on isikul samuti õigus nende peale esitada vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile vastavalt VangS § 11 lg-le
2. Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid (VangS § 41). Vastavalt VangS § 11 lg-le 4 tuleb kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitada kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist.
3. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)