Obsah (11)

§ 378§ 663§ 377§ 381§ 235§ 383§ 391§ 196§ 173§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9260 Tsiviilasi Stemwood OÜ hagi OÜ Dammix Mets vastu va

) § 381 lg 2 kohaselt piisavalt põhistanud, et hagi tagada. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine kostja suhtes olla võimatu. Hageja majandustegevus võib seiskuda, mis 2 omakorda võib ohustada hageja maksevõimet ja põhjustada hageja tegevuse ja olemasolu lõppemise. Maakohtu hinnangul ei saa kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid pidada kostjale

§ 378lg 4 mõttes liigselt koormavaks.

Taotletud hagi tagamise abinõu on kõiki hageja poolt esile toodud asjaolusid arvestades asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat ülemääraselt. Kohtu hinnangul puudub muu alternatiivne mõistlik võimalus hagi tagamiseks ning põhjendatud on hagi tagamise korras keelata kostjal rikkuda hageja valdust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas
2. juulil 2020 esialgse vastuse hagile ja määruskaebuse, milles palub lõpetada käesolevas asjas menetlus või jätta hagi läbi vaatamata, määrata kostja menetluskulude katteks hagejalt tagatis 5000 eurot, anda kostjale hagile vastamise tähtaeg 20 päeva alates menetluskulude tagatisega seotud lahendi jõustumisest, võtta määruskaebus menetlusse, tühistada Tartu Maakohtu
3. juuni 2020 määrus ja hagi tagamise abinõud ning jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja kohustada hagejat tasuma hagi tagamise avalduselt tagatis 32 000 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kohus vaidlustatud määruses

§ 378

lg 1 p 3 kohaselt kindlaks määranud hageja vastukohustusi (nt tasu kostja osutatava teenuse eest). Hageja võib kasutada kostjale kuuluvat kinnistut ja seal olevaid ehitisi selle eest tasumata. Kohtumenetlus võib kesta aastaid. Kostja hinnangul puuduvad määruses põhjendused, miks ei ole hagi tagamisel määratud tagatist. Tagatis peaks olema vähemalt 32 000 eurot, sest hageja käitub pahatahtlikult ning püüab avalikul enampakkumisel müüdud vara valduse saamist takistada kunstlike meetoditega. Hagi tagamine tuleb tühistada ka seetõttu, et käesoleva avaldusega ütles kostja üürilepingu üles. Seega on hageja valdus ebaseaduslik. Omavoliline valdaja ei saa esitada valduse rikkumise nõuet. Hageja ei ole põhistanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on kohut eksitanud, et teda on ähvardatud välja tõsta. Hageja ei ole seda tõendanud. Valduse rikkumist toimunud ei ole. 5. Kostja esitas 24. juulil 2020 täiendavad taotlused menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja hagi tagamisega seotud tagatise määramiseks. 6. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul ei ole

§ 378

lg 1 p-s 3 toodud hagi tagamise abinõu kohaldamisel reeglit, nagu tuleks hagejale määrata vastukohustus. Kostja väited vastukohustuse määramise vajalikkusest on üldsõnalised. Kostja on jätnud põhistamata vastukohustuse määramise vajalikkuse. Seejuures on väär kostja väide, et hageja ei ole lepingu kohaselt üüri maksnud. Hageja arvates ei ole kohtul sõltumata asjaoludest igal juhul kohustus hagi tagamise üle otsustamisel tagatise määramist (mittemääramist) käsitleda. Põhjendamatu on tagatise nõudmine selle maksmimumsummas 32 000 eurot. Kostja väited, et hageja soovib tema kinnistuga seotud tegevust peatada, käitub pahatahtlikult ja takistab kostjale müüdud vara saamist kunstlike meetoditega, jäävad paljasõnaliseks. Viide kohtumenetluse kestusele ei ole tagatise nõudmisel asjakohane. Hageja valdus katlamajale on seaduslik, kuna poolte vahel on kehtiv üürileping. Kostja poolt üürilepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane. 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. juuni 2020 määruse resolutsiooni ja põhjendusi tuleb täiendada, lisades resolutsiooni punkt 6 järgmises sõnastuses: „
3. Jätta Stemwood OÜ-lt nõudmata hagi tagamisel tagatis.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2020 määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
5. Hageja on esitanud kostja vastu hagi valduse rikkumisest hoidumiseks. Hagi tagamise korras on hageja palunud keelata kostjal rikkuda Tööstuse 13a Tõrva asuva kinnistu, sh sellel asuva ehitiste, sh katlamaja, hagejale kuuluvat valdust, muu hulgas keelata kostjal ära võtta Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuva ehitise (katlamaja) hageja otsene valdus kuni käesolevas asjas tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus on hageja taotluse

§ 377lg 1 ja § 378 lg 1 p 3 alusel rahuldanud.

10. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited käesolevas asjas alust maakohtu diskretsiooniotsustusse hagi tagamisel sekkuda. Hagi tagamisel on maakohus

§ 381

lg-st 2 tulenevalt kontrollinud, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Samuti on kohus kontrollinud, kas esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused. 11. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole teinud diskretsioonil põhinevat otsust mitte kohustada hagejat andma

§ 383

lg 1 alusel tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

§ 383lg 1 kohaselt on hagejalt tagatise nõudmine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 11.

märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11). Kohtu diskretsiooniotsus tagatise nõudmise või mittenõudmise kohta peab nähtuma hagi tagamise määrusest, kusjuures kohtu vaikimist ei saa käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena (Riigikohtu 25. septembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 13). Seega peab kohus muu kui rahalise nõude tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamisel alati hindama ja määruses põhjendama, kas esinevad eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kuivõrd maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud

§ 383

lg 1 kohaldamist, saab ringkonnakohus määruskaebust lahendades selle rikkumise kõrvaldada ja vastavad põhjendused esitada (Riigikohtu 8. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 13). Seejuures ei anna ringkonnakohtu hinnangul eelnev rikkumine siiski alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest praegusel juhul ei ole täidetud tagatise nõudmise eeldused. 11.1.Valduse rikkumise nõude puhul ei ole tegemist rahalise nõudega hagiga, mille tagamisel on kohustuslik

§ 383lg 11 järgi nõuda tagatist.

Järelikult ei ole käesoleval juhul tagatise nõudmine hagi tagamise abinõu rakendamisel obligatoorne, kuid kohus võib

§ 383lg 1 alusel nõuda tagatist ka muu hagi tagamiselt.

11.2.

§ 383

lg-s 1 ei ole nimetatud konkreetseid eeldusi, millal kohus peaks hagejalt tagatist nõudma. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

§ 391

. Tagatise nõudmine peaks olema õigustatud juhul, kui hageja majanduslik seis või muud asjaolud tõenäoliselt ei võimalda hiljem kostjal temal tekkinud kahju sisse nõuda. Tagatise nõudmise aluseks võib olla ka see, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine selgelt ettenähtav või ülekaalukalt tõenäoline. Samas juhul, kui kostja taotleb hagejalt tagatise nõudmist, tuleb kostjal põhjendada kahju tekkimise konkreetseid asjaolusid ja kahju suurust (Riigikohtu

1. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11). Abstraktsed viited kahju tekkimisele ei ole piisavad. 4 Kostja on praegusel juhul leidnud, et hagejalt tuleks nõuda minimaalselt 32 000 euro suurust tagatist, väites, et hageja soovib määratlemata ajaks takistada kostja tegevust kinnistul, jättes üüri tasumata (tl 19 pöördel). Lisaks on hagejal
2. juuli 2020 seisuga maksuvõlg 58 630 eurot ning kostjale teadaolevalt hageja enam ei tegutse (tl-d 30–32). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja eelnevaga põhjendanud oma väidet talle tekkida võiva kahju kohta. Samuti ei selgu määruskaebusest, miks tuleks pidada kostjal tekkivat kahju just nii suureks. Eelneva tõttu ringkonnakohus leiab, et hagejalt tagatise nõudmine

§ 383lg 1 alusel ei ole põhjendatud.

12. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-dest 659 ja 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. 13. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud

§ 378lg 1 p 3 rakendamisel põhjendamatult kindlaks määramata hageja vastukohustused.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud etteheide põhjendatud. Kohus saab hagi tagamise lahendis kindlaks määrata hageja vastusoorituse kostjale üksnes vajadusel. Seda olukorras, kus vastusooritus ei tulene üheselt lepingust endast või õigusaktidest. Praegusel juhul on hageja väitnud, et poolte vahel on kehtiv üürileping, millest nähtuvalt on hageja kohustatud tasuma üüri 3500 eurot (tl 10). Seega tuleneb hageja vastusooritus lepingust endast ning muu vastukohustuse kindlaksmääramine ei ole vajalik.

1. Kostja hinnangul ei ole hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning valduse rikkumist toimunud ei ole. Lisaks on kostja üürilepingu üles öelnud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja on oma nõudeid ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaõigusseaduse § 44 ja § 40 lg 3 kohaselt saab valduse rikkumisest tuleneva nõude esitada ka juhul, kui valduse kaotust hagi esitamise hetkel toimunud ei ole, kuid on näiteks toimunud tõepärane ähvardamine. Seda on ka väidetud hagiavalduses. Seejuures ei eelda hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (vt Riigikohtu
2. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt selle kohta nt Riigikohtu
3. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 14). Praegusel juhul ei ole aga alust järeldada, et hagil ei oleks üldse edulootust. Kostja seisukohale, kas üürileping on kostja poolt üles öeldud, antakse vastus asja sisulisel lahendamisel.
4. Kostja on kohtule esitanud taotluse Maksu- ja Tolliametilt täiendavate tõendite kogumiseks (tl 30). Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise menetluses tõendeid ei koguta ega hinnata (Riigikohtu
5. märtsi 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12).
6. Ringkonnakohus lisab, et kostja taotluse määrata tagatis kostja menetluskulude katteks

§ 196alusel lahendab maakohus.

17. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega määratakse menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 18.

§ 390

lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. 5 Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist

§ 390

lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (

§ 386

lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020 määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 6