lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
1 4-20-2981 Kui kohus peab mingil põhjusel karistamist vältimatuks, palub ta, arvestades oma puhtsüdamlikku kahetsust, vähendada karistusmäära ja mitte mõista kohtul suuremat karistust kui seaduses ette nähtud miinimum ehk 4 trahviühikut (12 eurot). Esiteks, puudub vaidlus, et tal oli õigus nimetatud kohas veesõidukiga põhimõtteliselt sõita, kuid tunnistab, et ta ei registreerinud sõitu Lämmijärvel kordonis. A A palub arvestada kohtul puhtsüdamlikku kahetsust ning kinnitab, et on juhtunust õppinud ja võtnud teadmiseks, et edaspidiselt tuleb sõit registreerida. Piirkonda saabudes sadama-ametnikuga vesteldes ei selgitanud ametnik ühelgi viisil, et eksisteerib registreerimiskohustus, sest vastasel korral oleks ta seda kindlasti teinud. Ei ole mitte ühelgi viisil seadnud eesmärgiks rikkuda piirirežiimi (s.t tegu pole pettuslik). Seetõttu ei saa süü antud juhul suur olla, kuivõrd arvestades ka varasemate rikkumiste puudumist ning teo toimepanemist puhtalt teadmatusest. On arusaadav, et teadmatus või ka tahtluse puudumine ei välista väärteomenetluse iseloomu arvestades süüd iseenesest, kuid antud juhul on tema arvates karistamine mittemõõdukas, arvestades õigushüvesid, mida on võimalik ette kujutada, mida RiPS § 96 lõikega 5 kaitstakse ja teiselt poolt seda, et tema näol on tegu Eesti kodanikuga, kes süstaga sõidab regulaarselt Lääne-Eesti ja saarte piirkonnas, kus pole vastavat veekogule mineku registreerimiskohustust ja mitte kuidagi ei kujutanud ette, et just selles piirkonnas liikumine tuleb registreerida (näiteks ei tule teadaolevalt registreerida end juhul, kui käiakse turistina Vasknarvas). Ebaselge on trahvi määramine kui ka selle suuruse kujunemine, arvestades juba menetluse vältel üles näidatud puhtsüdamlikku ülestunnistust, kahetsust, igatist koostööd menetlejaga ja avaliku menetlushuvi puudumist. Oli kõigiti valmis lisama oma seletuse toimunule, mis nähtub vaidlustatavast otsusest. Meedia andmetel on PPA varasematel kordadel piiri ääres toimetanud inimestele leidnud võimaluse teha hoiatus. Ka antud juhul PPA ametnik andis infovoldikud, mille ta on läbi töötanud ja mida hoiab kui vajalikke materjale edaspidisteks võimalikeks sõitudeks. Antud selgituste valguses on arusaamatu, miks RiPS § 171 alusel on määratud miinimummäära mitmekordne trahv – nimetatu ei selgu trahviotsusest. Samuti tuleb arvesse võtta, et kuigi alati saab olla tähelepanelikum kehtivate õiguste ning kohustuste osas, kehtestati kordonis registreerida veekogule minek talle teadaolevalt alles mõned aastad tagasi: RIPS § 96 lg 5: Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvele või nende jääle mineku ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle mineku kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. [RT I, 31.12.2015, 9 - jõust. 01.01.2016] Kokkuvõte: Eelnev kinnitab, et piisab valesti käitumise mõistmiseks hoiatusest ja karistusõiguslik sekkumine ei ole vältimatult vajalik. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja esitas kohtule seisukoha kaebuse osas /tl 19-21/. 25.06.2020 kell 01.20 avastas Mustvee kordoni Mehikoorma teenistuse radarvaatleja A.Ruusmaa radaril Lämmijärvel objekti liikumise Eesti väravatest Laaksaare sadama suunas. Mehikoorma radari öövaatluskaamerast oli näha kahe objekti liikumist. Kell 01.30 väljus Mehikoorma teenistusest häiregrupp koosseisus A.Sillaots ja R.Lõhmus Laaksaare sadamasse. Kell 01.45 jõudis häiregrupp Laaksaare sadamasse. Samal ajal jõudis sadamasse 2 süsta, milles ühes viibis A A. Isiku suhtes alustatud kiirmenetlust piirirežiimi rikkumise suhtes. A Ale koostatud R.Lõhmuse poolt kiirmenetluse otsus 10220152919770 ja määratud rahatrahv 40 eur. Rikkus: Rips §9-6 lg5, kvalifikatsioon Rips §17-
lg 1 p 1 põhjendusega, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Karistuse määramine antud rikkumise puhul on üldpreventiivse mõjuga. Ei saa väita, et puudub avalik menetlushuvi piiriveekogudele rikkumise nõuete mittetäitmisel, kuna sellisel juhul oleks antud nõue ebavajalik. Tegemist on olulise nõudega, mida järgides on tagatud piiriturvalisus ning inimeste heaolu järvel viibides. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et antud väärteoasjas on ametniku poolt määratud trahv põhjendatud ja rahatrahvi suuruse kujundamise osas on arvestatud juba kõikide menetlusaluse isiku puhul ilmnenud süüd kergendavate asjaoludega. Rikkumist ei saa 3 4-20-2981 pidada vähetähtsaks, kuna tegemist on piiriveekoguga, millel toimuv tegevus või selle mõju võib kanduda naaberriiki, mis omakorda või põhjustada piiriülese kahepoolse uurimise, millega kaasnenud kulusid saab kergesti vältida registreerimisnõuete hoolika täitmisega. Samuti puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Avalik menetlushuvi ja isiku süü antud asjas on olemas. Kohtu seisukoht. Kohus leiab, et
lg 1 alusel saab kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3-5, 19-21/.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja vastavalt
lg 1 p 7 peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust, millise teokirjelduse piirest ei kohtuväline menetleja ega kohus väärteootsust tehes väljuda ei tohi. Kohus uurib, kas A A on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A A on menetlusaluse isikuna ütlusi andes kiirmenetluse otsuses oma süüd tunnistanud ja avaldanud, et läks süstaga 24.06.2020 Lämmijärvele, ei olnud teadlik teatamiskohustusest piirivalvele, sest mujal Eestis sellist kohustust pole ja see oli esmakordne kogemus. Kohus leiab, et A A ütlused kinnitavad, et ta on toime pannud väärteo, mida talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse. Otsuses on kirjas, et A A rikkus RiPS § 9-6 lg 5, mis sätestab, et veesõiduki ja muu transpordivahendiga muuhulgas ka Lämmijärvele mineku ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Kohus leiab, et A A poolt toime pandud tegu täidab RiPS § 17-1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õigesti kvalifitseerinud. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus seisukohas, et tegu ei olnud toime pandud otsese tahtlusega, pigem hooletusega. A A ütlustest on aru saada, et talle sai alles siis selgeks, et ta on registreerimiskohustust rikkunud, kui PPA Lõuna prefektuuri Mustvee kordoni piirivalveametnik tema suhtes kiirmenetlust alustas. Kohus leiab, et A A pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest, sest ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. A A on talle süüks arvatud RiPS § 17-1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A A poolt toime pandud tegu vastab RiPS § 17-1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. RiPS § 17-1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on A At karistanud rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 40 eurot. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas leidnud, et kuigi väärteootsuses pole kergendavaid asjaolusid mainitud, siis trahvisumma, mida on tavapärasest praktikast 4 4-20-2981 kümnekordselt vähendatud viitab selgelt sellele, et otsuse teinud ametnik on ilmselgelt arvestanud menetlusaluse isiku puhul kergendavate asjaoludega. Nii otsese tahtluse puudumise kui ka menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega ning muude kaebaja poolt väljatoodud seisukohtadega. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et otsese tahtluse puudumisel tuleb määrata seaduses lubatav minimaalne trahvisumma. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A A puhul on tuvastatud. Kohtuväline menetleja on seisukohas avaldanud, milliste soovimatute tagajärgede vältimiseks on registreerimiskohustus sätestatud. Kohus nõustub, et õigushüved, mida registreerimiskohustusega kaitstakse, on olulised. A A rikkus registreerimiskohustust, kuid kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et A A oma tegevusega oleks põhjustanud registreerimiskohustuse täitmata jätmisega mõne kohtuvälise menetleja poolt välja toodud olukorra (naaberriigi territooriumile sattumine, ohtlike ilmaoludega järvel viibimine ja sellega oma elu ja tervise ohtu seadmine). Kohus leiab, et A A süü on väike – tegu on toime pandud hooletusest. A A tunnistas oma süüd, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A A on karistamata isik, mida kinnitab karistusregistri teatis /tl 9/. A A on oma süüd tunnistanud, juhtunust õppinud ja järeldused teinud, läbi töötanud talle ametniku poolt antud infobrožüüri. Kohus leiab, et eelnev näitab, et eripreventiivsel eesmärgil ei ole ilmtingimata vajadust teda karistada. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistuse määramine antud juhul on üldpreventiivse mõjuga, leides, et ei saa väita, et puudub avalik menetlushuvi piiriveekogudel sõitmise nõuete mittetäitmisel, kuna sellisel juhul oleks antud nõue ebavajalik. Avalik menetlushuvi ja isiku süü on olemas.
lg 1 p 1 lubab väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kõigepealt märgib kohus, et eelnimetatud normi rakendamise eelduseks on, et isiku süü ei ole suur. Kohtuväline menetleja leidis, et isikut tuleb karistada, sest isiku süü on olemas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus juhib tähelepanu, et kui isik ei ole teo toimepanemises süüdi, tuleb väärteomenetlus lõpetada
Väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel peabki muuhulgas tuvastama, et isik on teo toimepanemises süüdi ja siis süü suurust hindama. Kohus eespool tuvastas, et A A süü ei ole suur. Kohus juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarides (lk 481, Juura, 2012) on leitud, et avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just karistamise järgi on tungiv vajadus. Seega kohtuväline menetleja ei ole avalikku menetlushuvi sisustanud korrektselt. On üldteada asjaolu, et kõiki käitumisreegleid ei sätestata õigusnormides. Õigusnormides on sätestatud käitumisreeglid, millede täitmine ühiskonna toimimiseks on vajalik. Asjaolu, et mingi käitumisreegel on paika pandud õigusnormis, ei tähenda, et selle rikkumine toob ilmtingimata kaasa karistuse. Nii kohtuväline menetleja kui kohus peavad alati kaaluma, kas isikut on vaja rikkumise eest karistada või esinevad seaduses sätestatud alused menetluse lõpetamiseks. Kohtul on väärteoasja materjalide pinnalt tekkinud veendumus, et A A puhul ei ole karistamise järgi tungivat vajadust. A A on oma rikkumisest aru saanud, on seda tunnistanud, on tegu kahetsenud, samuti on ta tutvunud infovoldikuga, mis selgitab 5 4-20-2981 registreerimiskohustust ja hoiab vajalikke materjale järgnevateks süstasõitudeks. See näitab, et piirivalveametniku selgitused on olnud piisavad selleks, et A A edaspidi sellist rikkumist toime ei paneks ja edaspidiste õigusrikkumiste vältimiseks ei ole tingimata vajalik tema karistamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esineb
Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A A kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse ja lõpetab
PS § 17- 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Otsuse tegemisel juhindub kohus RiPS §§ 17- 1,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.